3-16-2462/29 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Janek Laidvee Määruse tegemise aeg ja koht

5. september 2018. a, Tallinn Haldusasja number MTÜ Roheline Poolsaar kaebus kohustada Viimsi valda viima läbi ehitusjärelevalve Vanapere tee 3, 5, 8, 10 ja

14 ja Reinu tee 7b ja 9 kinnistutel asuvate hoonete suhtes, ning võtma viivitamatult meetmeid ehitusjärelevalve käigus tuvastatud korrarikkumiste kõrvaldamiseks ja hoonete kasutuse üldplaneeringuga vastavusse viimiseks Haldusasi 3-16-2462 Menetlusosalised Kaebaja – MTÜ Roheline Poolsaar, seaduslik esindaja Gerd Laub Vastustaja – Viimsi vald, volitatud esindaja Karin Mägi Menetlustoiming Menetluse uuendamine, kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine RESOLUTSIOON

1. Uuendada haldusasja menetlus.

2. Kinnitada MTÜ Roheline Poolsaar ning Viimsi valla vahel sõlmitud kompromiss järgnevatel tingimustel: 1) Vastustaja nõuab tellitud ja läbi viidud mürauuringu aruande korrektset vormistamist ning arvestab selle tulemustega edaspidi planeerimisja ehitustegevuse korraldamisel piirkonnas. 2) Vastustaja kaasab edaspidi MTÜ Roheline Poolsaar piirkonnas läbiviidavatesse loamenetlustesse vastavalt haldusmenetluse seadusele. 3) Vastustaja hüvitab hea tahte märgina ja õigusrahu huvides MTÜ-le Roheline Poolsaar kohtukulud summas 823,50 (kaheksasada kakskümmend kolm eurot ja

50 senti) eurot, mis kantakse G. L. arveldusarvele xxxxxxxxxxxxxx. 4) Pooled kinnitavad, et neil puuduvad mistahes muud otsesed või kaudsed rahalised või mitterahalised nõuded või pretensioonid üksteise suhtes seoses käesolevas asjas kantud menetluskuludega.

3. Lõpetada haldusasja nr 3-16-2462 menetlus. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 155 lg 5, § 203 lg 1 ja § 204 lg 1).

3-16-2462 2(3) ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tallinna Halduskohus võttis 09.12.2016 määrusega menetlusse MTÜ Roheline Poolsaar kaebuse Viimsi valla kohustamiseks viia läbi ehitusjärelevalve Vanapere tee 3, 5, 8, 10 ja 14 ning Reinu tee 7b ja 9 kinnistustel asuvate hoonete suhtes ning võtta viivitamatult kasutusele meetmed ehitusjärelevalve käigus tuvastatud korrarikkumiste kõrvaldamiseks ja hoonete kasutuse vastavusse viimiseks üldplaneeringuga.

2. Kohus rahuldas 21.04.2017 määrusega menetlusosaliste taotluse haldusasja menetluse peatamiseks kuni kompromissiläbirääkimiste lõpuni, kuid mitte kauemaks kui 02.10.2017. Pooled soovisid nimetatud kuupäeva lähenedes kompromissiläbirääkimisi jätkata, mispeale rahuldas kohus 29.09.2017 määrusega poolte taotluse peatada haldusasja menetlus kuni kompromissiläbirääkimiste lõpuni, kuid mitte kauemaks kui 01.06.2018. Menetlusosalised taotlesid 04.06.2018 täiendavat menetluse peatamist. Kohus rahuldas taotluse 11.06.2018 määrusega, peatades haldusasja menetluse kuni kompromissiläbirääkimiste tulemuste selgumiseni, kuid mitte kauemaks kui 01.07.2018. Kohus pikendas menetlusosaliste taotluse alusel tähtaega kuni 03.09.2018.

3. Vastustaja teavitas kohut 31.08.2018, et pooled on jõudnud kompromissi osas põhimõttelisele kokkuleppele.

4. Vastustaja edastas kohtule 04.09.2018 menetlusosaliste poolt allkirjastatud kompromisslepingu teksti.

5. Haldusasja menetlus on peatatud. Kuna kohtule on esitatud kompromissleping ning taotlus menetluse lõpetamiseks, tuleb haldusasja menetlus edasiste menetlustoimingute tegemiseks uuendada. Menetlusosalised ei ole kohtult menetluse uuendamist taotlenud. Seega uuendab kohus haldusasja menetluse omal algatusel (HKMS § 99 lg 1). Menetlus jätkub sealt, kus see pooleli jäi (HKMS § 99 lg 4). Menetlus loetakse uuendatuks uuendamise määruse pooltele kättetoimetamisest (HKMS § 99 lg 3).

6. HKMS § 154 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kompromissi kinnitamine on võimalik kogu menetluse vältel. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on õigusvastane, riivab menetlusse kaasamata isiku õigusi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kompromissi võib pidada õigusvastaseks, kui üks pooltest võtab kompromissiga kohustuse anda haldusakt või sooritada toiming, mis on seadusega vastuolus. Kohus leiab, et kompromiss ei ole õigusvastane ega riiva menetlusse kaasamata isiku õigusi ning kompromissi on võimalik täita. Põhimõtteliselt võivad pooled kompromissi sõlmides leppida kokku ka vaidluse esemest väljuvates küsimustes, st kompromissiga lahendatavate küsimuste ring on laiem kui vaidluse ese. Samas tuleb kompromisslepingu p 5–6 mõista poolte menetluslike taotlustena, mitte kompromissi tingimustena. Seega ei ole nende tingimuste kajastamine kompromissi tingimustena vajalik.

7. Enne kompromissi kinnitamist selgitab kohus kaebajale kompromissi tagajärgi. Pooled on kompromisslepingus kinnitanud, et on teadlikud kompromissi kinnitamise tagajärgedest. HKMS § 43 lg 1 p 2 kohaselt ei ole kaebajal enam lubatud sama nõudega samal alusel kohtusse pöörduda.

8. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab HKMS § 152 lg 1 p 3 ja § 155 lg 4 alusel haldusasja menetluse.

9. HKMS § 104 lg 6 p-s 1 sätestatakse, et kui tasutud riigilõivu suurus ületab 31,94 eurot, tagastatakse pool asjas tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Praegu on kaebaja tasunud riigilõivu 15 eurot, mistõttu kaebajale riigilõivu ei tagastata.

3-16-2462 3(3)

10. Menetlusosalised leppisid kompromissi sõlmides kokku, et vastustaja kannab osa kaebaja menetluskuludest (823,50 eurot). Muud menetluskulud jäävad menetlusosaliste enda kanda (HKMS § 108 lg 7).

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee Kohtunik