2-17-122986/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista K S (S) PlusPlus Capital AS kasuks kostja ja Swedbank AS vahel Välja mõista K S PlusPlus Capital AS kasuks viivis (põhinõudelt) 0,02% kummagi
Legislator headnote
AI generated2-17-122986/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista K S (S) PlusPlus Capital AS kasuks kostja ja Swedbank AS vahel Välja mõista K S PlusPlus Capital AS kasuks viivis (põhinõudelt) 0,02% kummagi
Full text
KOHTUOTSUS
EESTI VABARIIGI NIMEL
(tagaseljaotsus)
Kohus
Kohtunik
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
Tsiviilasi
Tsiviilasja hind
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Menetlustoimingu tegemise viis
RESOLUTSIOON
Harju Maakohus
Dina Sõritsa
04. september 2018, Tallinna kohtumaja
2-17-122986
Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi K S vastu võlgnevuse
nõudes
1 777,32 eurot
Hageja PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806,
asukoht Tartu mnt 83, 10115 Tallinn), hageja lepinguline
esindaja Tarvo Ilves (e-post menetlus@plusplus.ee)
Kostja K S
(isikukood xxx,
elukoht xxx,
maakond,
tegelik
menetlusdokumendid
kätte
Ametlikud Teadaanded kaudu)
Kirjalik menetlus
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista K S (S) PlusPlus Capital AS kasuks kostja ja Swedbank AS vahel
06.09.2013 sõlmitud väikelaenulepingust nr 13-058871-VL ja 11.09.2012 sõlmitud
krediitkaardilepingust nr 15-035582-KX tulenev põhivõlgnevus 989,61 eurot, intress
93,33 eurot ja seisuga 11.06.2018 sissenõutavaks muutunud viivis 525,47 eurot,
kokku 1 608,41 eurot.
3. Välja mõista K S PlusPlus Capital AS kasuks viivis (põhinõudelt) 0,02% kummagi
resolutsiooni punktis 2 nimetatud lepingu puhul tasumata põhisumma jäägilt
(vastavalt 596,16 eurot ja 393,45 eurot) päevas alates 12.06.2018 kuni põhinõude
täitmiseni, kuid mitte põhinõuet ületavas summas.
4. Jätta menetluskulud K S kanda.
5. Välja mõista K S PlusPlus Capital AS kasuks menetluskulud, s.o menetluses
tasutud riigilõiv 225 eurot ja põhjendatud õigusabikulu 120 eurot, kokku 345 eurot
ja viivis VÕS §-s 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest
kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
7. Toimetada tagaseljaotsus K S avalikult kätte. Lahend loetakse
küla,
elukoht
toimetatud
vald,
teadmata,
väljaande
avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes
Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg
Hageja võib kohtuotsuse peale esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30
päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul
otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Kostja võib tagaseljaotsusele esitada kaja menetluse taastamiseks tagaseljaotsuse
kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,
võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle
täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.
Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele.
Kajalt tuleb kautsjonina tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte
vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 1, 2). Kautsjon tuleb
tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank
või
nr
EE513300333522160001
Danske
Bank
A/S
Eesti
filiaalis
või
nr
EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB
Eesti filiaalis. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number.
Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab
menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel
juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei
olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista
menetlustähtaja ennistamist.
TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,
millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
Asjaolud ja kohtuotsuse selgitused
TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.
Kohus märgib selgituseks, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast
suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema
kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 26.10.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja
ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise
põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa.
TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 1, 4 alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kostjalt tuleb
hageja kasuks välja mõista riigilõiv 225 eurot ning hageja mõistlik ja põhjendatud
õigusabikulu 120 eurot, kokku 345 eurot, millele lisandub hageja taotlusel viivis kuni summa
täieliku tasumiseni. Kohus ei pea põhjendatuks hageja õigusabikulu 350 eurot. Arvestades
nõude olemust, hagi hinda, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus
menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu
summas 120 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/
Dina Sõritsa
kohtunik