Legislator Case Law & Legislation
2-17-122986/5 AI generated

2-17-122986/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-17-122986/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista K S (S) PlusPlus Capital AS kasuks kostja ja Swedbank AS vahel Välja mõista K S PlusPlus Capital AS kasuks viivis (põhinõudelt) 0,02% kummagi

Legislator headnote

AI generated

2-17-122986/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista K S (S) PlusPlus Capital AS kasuks kostja ja Swedbank AS vahel Välja mõista K S PlusPlus Capital AS kasuks viivis (põhinõudelt) 0,02% kummagi

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Kohtunik

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetlustoimingu tegemise viis

RESOLUTSIOON

Harju Maakohus

Dina Sõritsa

04. september 2018, Tallinna kohtumaja

2-17-122986

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi K S vastu võlgnevuse

nõudes

1 777,32 eurot

Hageja PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806,

asukoht Tartu mnt 83, 10115 Tallinn), hageja lepinguline

esindaja Tarvo Ilves (e-post menetlus@plusplus.ee)

Kostja K S

(isikukood xxx,

elukoht xxx,

maakond,

tegelik

menetlusdokumendid

kätte

Ametlikud Teadaanded kaudu)

Kirjalik menetlus

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista K S (S) PlusPlus Capital AS kasuks kostja ja Swedbank AS vahel

06.09.2013 sõlmitud väikelaenulepingust nr 13-058871-VL ja 11.09.2012 sõlmitud

krediitkaardilepingust nr 15-035582-KX tulenev põhivõlgnevus 989,61 eurot, intress

93,33 eurot ja seisuga 11.06.2018 sissenõutavaks muutunud viivis 525,47 eurot,

kokku 1 608,41 eurot.

3. Välja mõista K S PlusPlus Capital AS kasuks viivis (põhinõudelt) 0,02% kummagi

resolutsiooni punktis 2 nimetatud lepingu puhul tasumata põhisumma jäägilt

(vastavalt 596,16 eurot ja 393,45 eurot) päevas alates 12.06.2018 kuni põhinõude

täitmiseni, kuid mitte põhinõuet ületavas summas.

4. Jätta menetluskulud K S kanda.

5. Välja mõista K S PlusPlus Capital AS kasuks menetluskulud, s.o menetluses

tasutud riigilõiv 225 eurot ja põhjendatud õigusabikulu 120 eurot, kokku 345 eurot

ja viivis VÕS §-s 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest

kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

7. Toimetada tagaseljaotsus K S avalikult kätte. Lahend loetakse

küla,

elukoht

toimetatud

vald,

teadmata,

väljaande

avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30

päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib tagaseljaotsusele esitada kaja menetluse taastamiseks tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,

võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele.

Kajalt tuleb kautsjonina tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 1, 2). Kautsjon tuleb

tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank

või

nr

EE513300333522160001

Danske

Bank

A/S

Eesti

filiaalis

või

nr

EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB

Eesti filiaalis. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel

juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

Asjaolud ja kohtuotsuse selgitused

TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

Kohus märgib selgituseks, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast

suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema

kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 26.10.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja

ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise

põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa.

TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 1, 4 alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kostjalt tuleb

hageja kasuks välja mõista riigilõiv 225 eurot ning hageja mõistlik ja põhjendatud

õigusabikulu 120 eurot, kokku 345 eurot, millele lisandub hageja taotlusel viivis kuni summa

täieliku tasumiseni. Kohus ei pea põhjendatuks hageja õigusabikulu 350 eurot. Arvestades

nõude olemust, hagi hinda, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus

menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu

summas 120 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Dina Sõritsa

kohtunik