1-16-10503/144 · 1-16-10503/144 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04.09.2018 Tallinna kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-10503 (kohtueelses menetluses 14913000039) Kohtukoosseis Kohtunik Anne Rebane, rahvakohtunikud Metta Sarri ja Aadi Potter Kriminaalasi M.N´e süüdistuses KarS § 294 lg 2 p 1,2,4; § 394 lg 2 p

3; § 4021

lg 1 ja D.E § 201 lg 2 p 1,2,3,4 järgi; ´i süüdistuses KarS § 2 8 lg 2 p 1 järgi; ´i süüdistuses 9 F.G KarS § 298 lg 1 järgi ´i süüdist s KarS § 298 lg 2 ; B.C use p 3 ja § 4021 I.J lg 1 järgi; süüdistuses KarS § 296 lg 1; § 294 lg 2 p 4 - 98 lg 2 p 3- § 22 lg 3; § 2 § 22 lg 3 ja § 4021 lg 1 - § 22 lg 3 järgi; MTÜ Keskerakond süüdistuses KarS § 4021 K.L lg 2 järgi; ´i süüdistuses KarS § 298 lg 2 p 3; X.Y - ´i süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 3 § 22 lg 3 järgi üldmenetluses Süüdistatav

X.Y, i kukood xxxxxxxxxxx, aadress xxxx, Eesti si

kodakondsus, kõrgharidus, emakeel eesti keel, töökoht

xxxx Kaitsja Raiko Paas Menetlustoiming Kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 202 alusel

Juhindudes KrMS lg 2 p 1, 2 : § 202 lg 1, ja § 274 lg 5 kohus määras

RESOLUTSIOON

1. X.Yi suhtes ada kriminaalasjas nr 1-16-10503 (kohtueelses menetluses

lõpet 14913000039) menetlus tema 201 lg 2 p 3 -

süüdistuses KarS § § 22 lg 3 järgi.

2. X.Y panna kohustus maksta ) eurot riigituludesse

ile 350 (kolmsada viiskümmend tähtajaga 15.02.2019.

3. Punktis 2 nimetatud summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

EE571010220229377229 SEB Pank, EE062200221059223099 Swedbank,

EE221700017003510302 Luminor Bank või EE513300333522160001 Danske Pank

ning makse tegemisel märkida viitenumber ja selgitus „ 99918900001244 Kindel summa riigituludesse kriminaalasjas nr 1-16-10503 “.

4. X.Y panna kohustus tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 400

ile (nelisada) eurot . tähtajaga 15.02.2019

2

5. Menetluskulud (p 4) tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank,

EE401700017002872300 Luminor Pank või EE873300333499990003 Danske Pank

ning makse tegemisel märkida viitenumber 99918700044977 ja selgitus

„Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-16-10503“.

3. X.Y

tema kaitsjale Raiko Käesolev kohtumäärus edastada prokuratuurile, ile ja Paasile. Edasikaebekord Määrus ei ole KrMS § 385 p 10 kohaselt edasikaevatav.

1. Asjaolud

Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja menetluses on kriminaalasi, kus on esitatud süüdistus

X.Y . .08.2018 kohtule taotluse X.Yi suhtes kriminaalmenetluse ile Prokurör esitas 15 lõpetamiseks KrMS § 202 lg 1 alusel. X.Yit süüdistatakse E.F poolt ametiisikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult kolmanda isiku kasuks pööramisele kaasaaitamises, s.o KarS § 201 lg 2 p 3 - § 22 lg 3 sätestatud kuriteos, alljärgnevalt.

E.F nimetati Tallinna Linnavalitsuse 23.12.2009. a korraldusega nr 2104- -Tallinna k Põhja

vanema ametikohale. Avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) § 7 lg 1, 2, kohaselt on ametnik isik, kes on riigiga või kohaliku omavalitsuse üksusega avalik õiguslikus teenistus - - ja

usaldussuhtes, kes nimetataks -s 6 nimetatud ametiasutuses ametikohale, millel e ATS § teostatakse avalikku võimu. ATS § 7 lg 3 p 9 kohaselt on avaliku võimu teostamine kohaliku

omavalitsuse üksuse volikogu, valla või linnavalitsuse ja ametiasutuse pädevuses olevate -

poliitikat kujundavate otsuste sisuline ettevalmistamine või rakendamine. ATS § 6 lg 3 p 4 kohaselt on ametiasutuseks linnaosa valitsus.

Kohaliku omavalitsuse korraldamise seaduse (RT I, 26.03.2013. a, 6, redaktsioon kehtiv

01.04.2013. a kuni 31.12.2013. a, edaspidi KOKS) § 2 lg 1 ja Tallinna linna põhimääruse (redaktsioon kehtiv 01.04.2013. a kuni 20.10.2013. a) § 2 lg 1 kohaselt on Tallinna linna kohalik

omavalitsus tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades linna kui terviku arengu iseärasusi.

Tallinna Linnavolikogu 07.09.2006. a määrusega nr 57 kehtestatud Põhja-Tallinna

põhimääruse § 1 lg 1 kohaselt on Põhja-Tallinna linnaosa Tallinna maa-alal ja koosseisus

Tallinna Linnavolikogu moodustatud ja tema poolt kinnitatud linnaosa põhimääruse alusel tegutsev üksus. Põhja Tallinna põhimääruse § 2 lg 1 kohaselt moodustatakse linnaosa tegevuse - juhtimiseks linna ametia - - sutusena Põhja Tallinna Valitsus, mida juhib linnaosa vanem. Põhja

Tallinna põhimääruse § 15 lg 1 kohaselt on linnaosa valitsus linna ametiasutus, mille põhimääruse, struktuuri, teenistujate koosseisu ja palgamäärad ning palgatingimused kinnitab linnavolikogu linnavalitsuse ettepanekul. Põhja Tallinna Valitsuse põhimääruse § 7 lg 1 kohaselt juhib valitsust linnaosa vanem, kelle - nimetab ametisse ja vabastab ametist linnavalitsus ning lg 5 kohaselt põhimääruses sätestatud ülesannete täitmiseks linnaosa vanem: 1) juhib ja korraldab valitsuse tegevust ning vastutab valitsusele pandud ülesannete täitmise eest;

3

3) täidab tööandja õigusi ja kohustusi linnaosa valitsuse ametnike ja abiteenistujate suhtes, kui Tallinna õigusaktides ei ole sätestatud teisiti; 5) määrab kindlaks valitsuse teenistujate tööülesanded, kohustused ja vastutuse; 7) sõlmib lepinguid ja kokkuleppeid; 8) käsutab linnaosa valitsuse eelarvelisi vahendeid;

9) teeb tehinguid valitsusele pandud ülesannete täitmiseks linnaeelarves selleks ette nähtud

vahendite piires ja tagab valitsuse haldusalas finantsdistsipliinist kinnipidamise, sh tagab

eelarvevahendite sihipärase ning otstarbeka kasutamise kinnitatud eelarve piires ja eelarves kavandatud tulude täitmise ning laekumise; 10) vastutab valitsuse eelarve vahendite sihipärase kasutamise eest, valitsuse valdusesse antud

linnavara säilimise ja heaperemeheliku kasutamise eest, valitsuse haldusala eelarve projekti

koostamise, raamatupidamise korraldamise ning raamatupidamisaruannete, eelarve täitmise

aruannete ja muude riigi ja linna õigusaktidega ning lepingutega sätestatud aruannete koostamise ja esitamise eest; 13) kirjutab alla valitsuse dokumentidele või volitab selleks teisi valitsuse ametiisikuid; 14) esindab linnaosa ja valitsust ilma lisavolitusteta suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega linnaosa põhimäärusega sätestatud korras. Linnaosa vanem võib volitada teisi isikuid esindama valitsust temale antud pädevuse piires.

Seega oli E isikuks, kellel on ametiseisund kohaliku o .F mavalitsuse asutuses või organis, kellele on pandud haldamis-, järelevalve või juhtimisülesanded ja varaliste väärtuste liikumist -

korraldavad ülesanded ning kellel on õigusaktist ja asutuse töökorraldusest tulenev õigus ja kohustus avaliku ülesande täitmisel teha otsuseid ja toiminguid, so ametiisik KarS § 288 lg 1 ja korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 2 mõistes.

X.Y - - -Tallinna nimetati Põhja Tallinna vanema 10.10.2011. a käskkirjaga nr 2 21/25 Põhja Valitsuse vanema asetäitja ametikohale. ATS § 7 lg 1, 2, kohaselt on ametnik isik, kes on riigiga

või kohaliku omavalitsuse üksusega avalik õiguslikus teenistus - - ja usaldussuhtes, kes

nimetatakse ATS §-s 6 nimetatud ametiasutuses ametikohale, millel teostatakse avalikku võimu. ATS § 7 lg 3 p 9 kohaselt on avaliku võimu teostamine kohaliku omavalitsuse üksuse

volikogu, valla- või linnavalitsuse ja ametiasutuse pädevuses olevate poliitikat kujundavate otsuste sisuline ettevalmistamine või rakendamine. ATS § 6 lg 3 p 4 kohaselt on ametiasutuseks linnaosa valitsus.

KOKS § 2 lg 1 kohaselt on Tallinna linna kohalik omavalitsus tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades linna kui terviku arengu iseärasusi. Põhja Tallinna vanema 27.01.2010. a käskkirjaga nr 2 17/6 kinnitatud Põhja - - -Tallinna Valitsuse vanema asetäitja ametijuhendi kohaselt vanema asetäitja: 1.2 allub linnaosa vanemale; 1.3 asendab linnaosa vanemat; 1.6 juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi ja Tallinna õigusaktidest, Põhja-Tallinna Valitsuse

põhimäärusest, Põhja Tallinna vanema korraldustest ja käskkirjadest, töösisekorraeeskirjast - ning ametijuhendist;

3.1 suunab ja tagab linnamajanduse osakonna töövaldkondade ja töökorralduse vastavalt

kehtivatele õigusaktidele, Tallinna Linnavalitsuse ja Tallinna Linnavolikogu otsustele ja määrustele ning Põhja Tallinna vanema korraldustele ja käskkirjadele; -

3.2 koordineerib elamumajanduse, heakorra ja rendipindade küsimustega seotud valdkonda ja sellega seotud küsimuste lahendamise korraldamist;

4

3.7 võtab osa linnaosa eelarve ja investeeringute koostamisest; 3.12 täidab muid linnaosa vanema poolt antavaid ülesandeid. Kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal alates 2013.a juunist kuni 10.10.2013. a

pööras i kasuks Tallinna linna eelarvest Põhja E.F ebaseaduslikult X.Y -Tallinna Valitsusele eraldatud vahendeid kokku summas 1615,30 eurot. X.Y aitas kaasa E.F poolt ebaseaduslikult 1615,30 euro enda kasuks pööramisele. Selleks korraldasid nimetatud ametnikud Tallinna linna

eelarvelistest vahenditest 2013. a kohaliku omavalitsuse valimistele vahetult eelnevalt ajal

reklaamide tellimise ja nende esitamise Põhja-Tallinna linnaosas, mis oli suunatud X.Yi

reklaamimisele enne kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi, eesmärgiga suurendada X.Yi tuntust ning valimistel saadavate häälte arvu. Täpsemalt toimus omastamise toimepanemine alljärgneval viisil. E.F ja X.Y osalesid 2013. a Keskerakonna kandidaatide nimekirjas valimisringkonnas nr 8 (Põhja-Tallinna linnaosa) Tallinna Linnavolikogu valimistel. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS) § 2 alusel oli kohaliku omavalitsuse volikogu valimine kavandatud 20.10.2013. a ning 21.08.2013. a algas kandidaatide registreerimine. KOVVS § 6 lg 3 loetakse aktiivse valimisagitatsiooni ajaks aega alates kandidaatide registreerimise viimasest päevast, s.o 11.09.2013. a. KOVVS § 61 kohaselt üksikkandidaadi, erakonna või erakonna nimekirjas kandideeriva isiku, valimisliidu või valimisliidu nimekirjas kandideeriva isiku või nende logo või muu eraldusmärgi või programmi reklaamimine hoonel, rajatisel, ühistranspordivahendi või takso sise- või välisküljel ning muu poliitiline välireklaam on aktiivse agitatsiooni ajal keelatud.

Seega loetakse poliitiliseks reklaamiks erakonna nimekirjas kandideeriva isiku kujutamist reklaamis. Kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal hakkas Põhja Tallinna vanema asetäitja

- X.Y kokkuleppel E.Fga korraldama Põhja-Tallinna Valitsusele eraldatud rahalistest vahenditest

ennast kujutava plakati eksponeerimist, millel X.Y -Tallinna asevanemana esitab Põhja lubaduse kahe aasta pärast valmiva spordikompleksi kohta, mille eesmärk oli suurendada enda

tuntust ja valimistel saadavate häälte arvu. X.Y, teades, et fotosessiooni eest tasutakse E.F heakskiidul Põhja-Tallinna Valitsusele eraldatud rahalistest vahenditest, osales 19.06.2013. a OÜ R poolt korraldatud fotosessioonil, mille eesmärk oli teha G X.Yist fotod, mida kasutada

X.Yit kujutava pl G -Tallinna akati valmistamisel. OÜ R esitas fotosessiooni eest Põhja

Valitsusele 25.06.2013. a arve nr xxxx, milles sisaldus 300 euro ulatuses tasu X.Yi fotosessiooni eest ning E.F -Tallinna G arve nr kinnitas Põhja vanemana 16.07.2013. a OÜ R xxxxx -Tallinna valitsuse info- ja avalike suhete teenuste kulude arvelt, mille tasumise Põhja alusel Tallinna Linnakantselei tegi 17.07 -le D.A. .2013. a ülekande OÜ

Põhja Tallinna Valitsuse vanema asetäitja lis 12.07.2013. a OÜ - X.Y tel -lt DA plakati kujunduse, mille eesmärk oli suurendada X.Yi tuntust 2013. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel. X.Y juhendas e-kirja teel ajavahemikul 15.07.2013. a kuni 25.07.2013. a plakati

kujundamist viisil, mis seadis X.Yi foto plakatil kesksele kohale, ühtis tema valimiskampaaniaga 2013. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel ning panustas tema tuntuse suurendamisele ning temast positiivse kuvandi loomisele. X.Y - Tallinna Valitsuse peaspetsialist VV 25.07.2013. a DA i ülesandel tellis Põhja OÜ poolt

valmistatud X.Yit kujutava plakati trükkimise, paigalduse, plakati esitamise järgse mahavõtmise ning esitamise ajavahemikul 03.08.2013. a kuni 01.09.2013. a aadressil Sõle 40,

Tallinn, asuval Tallinna linnale kuuluval hoonel. DA X.Yit kujutava plakati OÜ esitas trükkimise eest Põhja-Tallinna Valitsusele 08.08.2013. a arve nr xxxx summas 418,30 eurot ning plakati paigalduse eest 08.08.2013. a arve nr xxxx summas 816 eurot ning E.F kinnitas

5

08.10.2013. a Põhja Tallinna vanemana arvete tasumise Põhja - -Tallinna valitsuse info- ja avaliku suhete teenuste kulude arvelt, mille alusel Tallinna Linnakantselei tegi 10.10.2013. a kogusummas 1234,30 eurot ülekanded OÜ-le DA. DA OÜ esitas Põhja-Tallinna Valitsusele 10.09.2013. a arve nr xxxx summas 162 eurot, milles

sisaldus ka tasu X.Y E.F kinnitas it kujutava plakati esitamisejärgse mahavõtmise eest ning 08.10.2013. a Põhja Tallinna vanemana arve tasumise Põhja - -Tallinna valitsuse info- ja avalike suhete teenuste kulude arvelt, mille alusel Tallinna Linnakantselei tegi 10.10.2013. a ülekande OÜ-le DA.

Eeltooduga X.Y aitas kaasa E.F -Tallinna Valitsusele eraldatud eelarveliste poolt Põhja

vahendite summas 1 615,30 eurot X.Yi kasuks pööramisele, osutades selleks füüsilist ning vaimset kaasabi. Tegemist oli E.F ja X.Yi jaoks võõra varaga, mis oli ametikohast tulenevalt usaldatud E.Fle. X.Yit kujutavate reklaamide tellimine ja avalikkusele esitamine ning selle eest Tallinna linna eelarvelistest vahenditest tasumine oli ebaseaduslik, sest E.F ja X.Y ei lähtunud KOKS § 2 lg 1 sätestatud linnaelanike huvidest, vaid eesmärgist suurendada X.Yi tuntust ning seeläbi nende 2013. aasta kohaliku omavalitsuse valimistel saadavate häälte arvu. Samuti olid tehtud varakäsutused ebaseaduslikud, sest need on vastuolus ATS § 51 lg 5, mille kohaselt peab

ametnik kasutama ametiasutuse ning ametniku kasutusse antud vara ja vahendeid heaperemehelikult ja sihipäraselt ning KVS § 5 lg 2, mille kohaselt on ametiisikul keelatud ametikohustust rikkudes kasutada avaliku ülesande täitmiseks mõeldud materiaalset ressurssi

ametiisiku enda või kolmanda isiku huvides, kui see toob kaasa avaliku huvi seisukohast ebavõrdse või põhjendamatu eelise ametiisikule või kolmandale isikule. X.Yi teopanus seisnes selles, et ta leppis 2013. a juuni-juulis E.Fga kokku teoplaani tema enda

kasuks omastamise toimepanemiseks. X.Y G korraldatud osales 19.06.2013. a OÜ R fotosessioonil, mille eest OÜ R esitas Põhja G -Tallinna Valitsusele 25.06.2013. a arve nr xxxx, milles sisaldus 300 euro ulatuses tasu X.Yi fotosessiooni eest. E.F kinnitas 16.07.2013. a antud

arve tasumise, mille alusel Tallinna Linnakantselei tegi 17.07. -le DA 2013. a ülekande OÜ .

12.07.2013. a X.Y - E.Fga ning Põhja Tallinna Valitsuse vanema asetäitjana, kooskõlastatult eesmärgiga suurendada enda tuntust 2013. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel, tellis OÜ-lt DA da kujutava plakati kujunduse. 25.07.2013. a tellis X.Y -Tallinna Valitsuse te Põhja vanema asetäitjana Põhja- Tallinna Valitsuse peaspetsialist V.V kaudu teda kujutava plakati

trükkimise ja paigalduse ning esitamise ajavahemikul 03.08.2013. a kuni 01.09.2013. a aadressil Sõle 40, Tallinn, asuval Tallinna linnale kuuluval hoonel. DA esitas X.Yit kujutava

plakati trükkimise ja paigalduse eest Põhja-Tallinna Valitsusele 08.08.2013. a arve nr xxxx summas 418,30 eurot ning 08.08.2013. a arve nr xxxx summas 816 eurot, mille alusel Tallinna Linnakantselei tegi 10.10.2013. a kogusummas 1234,3 eurot ülekanded OÜ . OÜ -le DA DA esitas Põhja-Tallinna Valitsusele 10.09.2013 arve nr xxxx summas 162 eurot, milles sisaldus

tasu ka X.Yit kujutavate plakatite esitamisejärgse mahavõtmise eest, mille alusel Tallinna Linnakantselei tegi 10.10.2013. a summas 162 eurot ülekande summas OÜ-le . DA

Eeltoodust tulenevalt on alus süüdistada § 22 lg 3 järgi X.Yit KarS 201 lg 2 p 3 -

kvalifitseeritavas kuriteos, s.o E.F poolt ametiisikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult kolmanda isiku kasuks pööramisele kaasaaitamises.

2.

Taotluse põhjendus X.Yi tegevus on kvalifitseeritud KarS § 201 lg 2 p 3 - § 22 lg 3 järgi, seega teise astme kuriteona.

KrMS § 202 sätestab kriminaalmenetluse lõpetamise alused avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur. Käesoleva kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu.

Võtt tteheidetav kuritegu jääb mitme aasta tagusesse aega (2013), es arvesse asjaolusid, et e

6

süüdistatav ile on tehtud etteheide kaasaaitamisteos, täideviija X.Y E.F osas on kriminaalmenetlus 24.11.2016.a KrMS § 202 alusel lõpetatud, süüdistatav on teinud nendest etteheidetest vastavad järeldused, andnud süüdistuse sisu kohta kohtuliku uurimise kestel oma ütlused, samuti ei tegutse ta avalikus teenistuses ning kuritegudega ei ole tekitatud Tallinna linna väitel vahetut varalist kahju ning varalisi nõudeid ei ole esitatud, saab asuda seisukohale,

et süüdistatava süü ei ole suur. Süüdistatava isikut iseloomustavad andmed (varasema

karistatuse puudumine, sotsiaalse toetava keskkonna ja elukoha olemasolu) toetavad käesoleva taotluse esitamist. Täiendavalt kuulub arvestamisele, et 02.05.2017.a on

Samuti puudub kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi. Avaliku menetlushuvi olemasolu eeldatakse olukorras, mil isiku suhtes on enne uue kuriteo toimepanemist ühe aasta jooksul kriminaalmenetlus otstarbekuse tõttu lõpetatud või kui isikut on ühe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist süüteo eest karistatud. Süüdistatava suhtes ei ole kriminaalmenetlust

otstarbekuse tõttu lõpetatud ega ka toimepandud süüteo eest karistatud aasta jooksul enne ülaltoodud kuriteo toimepanemist ega ka hiljem.

Käesoleval hetkel ei ole menetluse jätkamine ning isiku kohtulik prokuratuuri arvates karistamine KarS § 56 lg 1 sätestatud üld ja eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt vajalik. -

Avalik menetlushuvi puudub, kuna isikule etteheidetava kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra, kui üldise väärtusmastaabi, riive heastamine ning isiku õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega.

3.

Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud prok ,

uröri taotlusega kuulanud ära süüdistatava ja kaitsja, leiab, et prokuröri taotlus kuulub rahuldamisele ning kriminaalasi kuulub lõpetamisele KrMS § 202 lg 1 alusel.

KrMS § 274 lg 5 kohaselt võib kohus prokuröri ja süüdistatava taotlusel lõpetada kriminaalmenetluse käesoleva seadustiku § – -des 202 2031

sätestatud alustel.

KrMS § 202 lg 1 kohaselt kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse

tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. KrMS § 202 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus kriminaalmenetluse lõpetamise korral 1 ja

prokuröri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks: 1) tasuda kriminaalmenetluse kulud ja hüvitada kuriteoga tekitatud kahju; 2) maksta kindel summa riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides.

X.Y puuduvad varasemad kriminaalkaristused ning tema suhtes ei ole varem il kriminaalmenetlust Kuritegu on toime pandud mitu aastat tagasi otstarbekuse tõttu lõpetatud. ning X.Yi poolt 02.05.2017 Tall kahjuna käsitletav summa on inna Linnakantseleile hüvitatud, mille kohta on kohtule esitatud vastav tõend. X.Y on esitanud prokuratuurile avalduse, milles teatab, et on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega ja prokuratuuri poolt menetluse lõpetamisel

taotletavate rahaliste kohustuste täitmise tingimustega. ja tema kaitsja Raiko Paas jäid X.Y

kohtuistungil esitatud avalduse juurde. Kohus leiab, et taolise sisuga kriminaalasja menetlemiseks puudub avalik huvi. Süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lõpetamisega ning

kinnitanud, et mõistab, et kohustuste mittetäitmisel uuendatakse tema suhtes kriminaalmenetlus. Arvestades, et X.Y

astme kuriteos, isik ile on esitatud süüdistus teise u süü kuriteo toimepanemises polnud suur ning asjas puudub avalik menetlushuvi, leiab kohus, et kriminaalmenetluse võib lõpetada KrMS § 202 sätete alusel.

7

Kohus peab põhjendatuks määrata, et kriminaalmenetluse lõpetamisel tuleb X.Y tasuda il

kriminaalmenetluse kulud kokku summas 400 eurot (semiootikaekspertiisi kulud) ja riigituludesse maksta 350 eurot. 3 kohaselt KrMS § 202 lg ei või kohustuste täitmise tähtaeg

ületada kuut kuud, s on põhjendatud prokuratuuri taotlus määrata tasumise täht eega ajaks 15.02.2019, millisega on nõustunud ka X.Y.

Anne Rebane

kohtunik

Metta Sarri rahvakohtunik

Aadi Potter rahvakohtunik

( )