4-18-3628/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04.09.2018 Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-18-3628 Kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistungi sekretär Eleanor Pruvli Väärteoasi

V.L i ja Piirivalveameti Põhja - kaebus Politseiprefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 04.07.2018 otsusele väärteoasjas nr 2302,18,005449 Menetlusalune isik

V.L , isikukood , elukoht xxx Eesti , XXX

Vabariigi kodakondsus, emakeel eesti keel, xxx töökoht Väärtegu

LS 227 lg 3 §

Kohtuvälises menetluses tehtud otsuse sisu

LS 227 lg 3 alusel § rahatrahv 100 trahviühikut, s.o 400 eurot Kaebuse esitaja taotlus

Tühistada otsus vähendada karistust ja

RESOLUTSIOON

Juhindudes VTMS § 132 p 2 kohus

otsustas:

1. Politsei- Tühistada ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärele väärteoasjas nr 2302,18,005449 valvekeskuse 04.07.2018 otsus .

2.

LS § 227 lg 3 alusel mõista V.L ile karistuseks rahatrahv 80 trahviühikut, s.o - 320 eurot.

Rahatrahv tuleb tasuda 04.07.2018 otsuses toodud arveldusarvele märkides vastav viitenumber.

Rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus

on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja

vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

4-18-3628

2

Asjaolud ja menetluse käik

1. Politseija Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse patrulltalituse liikluspolitseinik Piret Rehe koostas 15.06.2018.a.

väärteoprotokolli V.L i suhtes. Menetlusalusele isikule heideti ette seda, et ta - xxx. kilomeetril juhtis mootorsõidukit xxx kiirusega 135 (+/- 4) km/h. Lubatud suurim kiirus sellele

teelõigul oli 90 km/h. Sellega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 41 km/h. Sellega rikkus V.L liiklusseaduse (LS) § 15 lg 1 p 1 nõudeid. Väärtegu on kvalifitseeritav LS § 227 lg 3 järgi.

2. PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi

vanemväärteomenetleja Raul Annuka 04.07.2018.a otsusega määrati V.L ile karistuseks - rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, so 400 eurot.

3. V.L esitas Harju Maakohtule 10.07.2018 kaebuse vaidlustades otsuse karistuse suuruse

osas. Karistuse määramisel ei ole kõi i asjaolusid arvestatud ning teosüü suurust arvestades on k rahatrahv ülemäära suur. V.L avaldas, et ei soovi kohtuistungist osa võtta.

4. Kohtuväline men nõustus kirjaliku menetlusega ja tleja 28.08.2018.a. esitatud seisukohas leidis, et määratud karistus on teosüü suurusele vastav. Menetlusalune isik liikus kiirusega 135

(+/- stumise 4) km/h ning sooritas samaaegselt möödasõitu neljast sõidukist. Oma sõiduritta rea järel möödusid tema sõidukist koheselt vähemalt neli vastassuunast tulnud sõidukit.

Kohtuotsuse põhjendused

5. Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §- 120 lahendab kohus kaebuse kirjalikus st menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (ab ovo).

6. LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis.

Väärteoasja materjalide juures olevalt salvestiselt nähtuvalt fikseeriti möödasõitu sooritava valge xxx maksimaalseks liikumiskiiruseks 135 km/h. Liikumiskiirus, selle fikseerimise täpne

aeg ja kaugus mõõteseadmest nähtuvad salvestise andmete väljatrükist. Fotosuurenduselt on

näha sõiduki registreerimisnumber – . Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis xxx

tunnistab V.L teo toime panemist, põhjendab oma tegu kiirustamisega ja kahetseb. Teo

õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

7. VTMS § 133 p 7 selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas seda, kas karistuse

määramine on toimunud kooskõlas karistuse mõistmise alustega. KarS § 56 lg 1 kohaselt

karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise

menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

8. Menetlusaluse isiku poolt esile toodud rikkumise asjaolusid kohus karistuse kergendamise

küsimuse lahendamisel ei arvesta. Hinnang teelõigul liikumise ohutule kiirusele antakse liikluskorraldusvahendite paigutamisega. Isiku teosüüd võib küll suurendada see, kui rikkumine

pannakse toime eriti rasketes liiklusoludes, kuid head liiklusolud teosüüd ei vähenda.

Mootorsõidukijuhil puudub pädevus või õigustus leida, et ilmastiku või teeoludes on -

piirkiiruse ületamine õigustatud. Asjaolu, et rikkumine toimus möödasõidul, ei ole samuti arvestamisväärne. Ohtlik liiklussituatsioon ei alga hetkest mil juht on vastassuunavööndis ning

3

temast paremal liiguvad sõiduki ja vastu liiguvad sõidukid. Ohu realiseerumine algab hetkel, d mil juht alustab möödasõitu oludes, kus eessõitvate autode arvu, nende pikivahe, vastutulevate

autode kauguse või nähtavuse tõttu ei ole möödasõidu lõpetamine lubatud sõidukiirusega võimalik. Möödasõidu alustamine oli V.L i teadlik valik ja ohtliku liiklussit - uatsiooni tekkimine igati ootuspärane.

9. Seadusandja hinnang teosüü suurusele nähtub karistusnormist. LS § 227 lg 3 kohaselt m 60 kilomeetrit tunnis ootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41–

karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse

äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Varem karistamata isiku puhul on kergemaliigilise

karistuse, so rahatrahvi määramine igati põhjendatud. V.L ületas lubatud sõidukiirust

vähemalt 41 km/h, so määras, millest alates on sellised karistusraamid kehtestatud. Karistusregistri andmetest ei saa teha järeldust, et isik alluks karistuse eripreventiivsele toimele

halvasti. Need asjaolud tingiksid karistuse sanktsiooni keskmisest arvestatavalt väiksemas määras. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuses väljenduv hinnang teole peab mõjutama teisi liiklejaid ja tunduma ühiskonnas õiglane. Sellel

aastal on liiklussurmade arv juba kohtulahendi tegemise hetkeks ületanud möödunud aasta liiklussurmade arvu. Liikluskäitumine tervikuna on halvenenud ja rikkumiste eest mõistetavad

karistused peavad seda arvestama. Nendel kaalutlustel leiab kohus, et isiku karistust tuleb vähendada, kuid rahatrahv saab jääda sanktsiooni keskmisest vaid mõnevõrra alla poole.

10. Kohus tühistab PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja 04.07.2018.a otsuse määratud karistuse osas ning mõistab isikule karistuseks rahatrahvi 80 trahviühiku ulatuses, so 320 eurot.

11. Karistus on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt, väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust. Väärteomenetlus VTMS § 29 ja 30 sätestatud alustel lõpetamisele ei kuulu.

( ) allkirjastatud digitaalselt

Ingrid Kullerkann kohtunik