4-18-3024/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 4. septembril 2018. a Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses

Väärteoasja number 4-18-3024

Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu

Väärteoasi L.L kaebus Maanteeameti 27.05.2018.

a kiirmenetluse otsuse nr UT0083KM peale väärteoasjas nr 9500,18,000204 Menetlusalune isik L L .

isikukood: XXX; elukoht: XXXX; e-posti aadress: XXXX

Kohtuväline menetleja Maanteeamet registrikood: 70001490; asukoht: Teelise 4, Tallinn

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 132 p-st 1, kohus

otsustas:

1. Jätta . kaebus rahuldamata ja Maanteeameti 27.05.2018. a L L

kiirmenetluse otsus nr UT0083KM muutmata.

2. Edastada käesolev kohtuotsus L.L-ile ning Maanteeametile.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või

tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kirjalik kassatsioon esitatakse

Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtuotsusest teada või pidi teada saama.

Menetluse käik

Maanteeameti 27.05.2018. a kiirmenetluse otsuse nr UT0083KM (tl 7) kohaselt heidetakse menetlusalusele isikule L.L-ile ette seda, et tema 27.05.2018. a kella 14.53 ajal

2

Tartu maakonnas Kirsil, sõites rongiga liinil 385, omas soodushinnaga sõidupiletit, kuid ei suutnud kontrollimisel tõendada kuulumist isikute hulka, kellel on õigus saada sõidusoodustust. Seega rikkus L.L ühistranspordiseaduse (edaspidi ÜTS) § 32 lg 2 nõudeid ning pani toime ÜTS § 85 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

05.06.2018. a esitas L.L kohtule eelnimetatud otsuse peale kaebuse (tl 2-3). Ta märgib, et tal oli ostetud rongipilet õpilasele, sest õpib XXXX 11. klassis. Kahjuks ei olnud ta teadlik, et tema õpilaspilet on uuendamata – see oli tal tähelepanuta jäänud. Kuna kooliõpilase jaoks on ka 20 euro suurune trahv suur, siis palub ta kohtul trahviotsuse tühistada.

Kohtuväline menetleja esitas kohtule kirjaliku seisukoha (tl 24-28), milles ei nõustu kaebusega. Seisukohas leitakse järgnevat:

1. Sõidusoodustuse õigus on seatud otseselt sõltuvusse sõidusoodustust tõendava

dokumendi olemasolust, mistõttu sooduspileti kasutamisel peab reisijal lisaks olema ka soodustust tõendav dokument. Seejuures saab sooduspileti kasutamise õigust tõendada

vaid kehtiva dokumendiga. Kaebajal teo toimepanemise ajal kehtiv sõidusoodustuse kasutamiseks õigust tõendav dokument aga puudus ning sellest lähtuvalt puudus tal ka õigus ÜTS § 32 lg 1 p 1 tulenevat sõidusoodustust kasutada.

2. ÜTS § 85 lg 1 objektiivsete tunnuste realiseerimise seisukohast ei ole tähtis, kas isikul

ka tegelikult ühistranspordis sõitmise õigus on. Olukorras, kus isik on õigustatud ühistransporti kasutama, kuid pole suuteline enda sõiduõigust tõendama, on samuti alust

rääkida kõnealuse väärteokoosseisu objektiivsetele tunnustele vastava teo toimepanemisest. Seega on vaadeldava väärteokoosseisu puhul tähtis see, kas isikul oli

sõiduõigust tõendav dokument. TJA poolt 15.12.2017. a käskkirjaga nr 1-10/17-072 heaks kiidetud „AS Eesti Liinirongid (Elron) reisijateveo eeskirja“ § 2 p 4.2 kohaselt on

tasuta sõidu õigus ja soodustusega sõidupilet kehtiv ainult koos soodustuse õigust

tõendava dokumendiga. Tasuta või soodustusega sõidupiletiga reisija loetakse tasuta

sõidu õigust tõendava dokumendi või soodustuse õigust tõendava dokumendi puudumisel piletita reisijaks. Kaebaja omas soodushinnaga sõidupiletit, kuid ta ei

tõendanud kuulumist isikute hulka, kellel on õigus saada sõidusoodustust. Seega tähendab eeltoodu, et menetlusalusel isikul puudus sõiduõigust tõendav dokument ÜTS § 85 lg 1 mõttes.

3. Arvestades seda, et kaebaja käitumine ühistranspordis ei olnud kooskõlas ülal nimetatud

nõuetega, st ühistranspordis sõiduõigust tõendavate dokumentide kontrollimise ajal ei

olnud tal kontrollimisõigusega isikule ette näidata kehtivat sõiduõigust tõendavat

dokumenti, siis sellega on tuvastatud antud süüteokoosseisu objektiivsed tunnused. Samuti puuduvad teo õigusvastasust välistavad asjaolud.

4. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.

Vastavalt KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea

süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja

kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kaebaja on teo toime pannud

vähemalt hooletusega, kuivõrd kaebajalt kui sõitjalt eeldatav kohusetundlik ja

tähelepanelik suhtumine eeldanuks sooduspileti õiguse kasutamisel seda tõendava ja

kehtiva dokumendi olemasolu. Sellega on tuvastatud süüteo subjektiivne koosseis. Samuti ei esine süüd välistavaid asjaolusid.

5. Seega pani kaebaja toime ÜTS § 85 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, mille eest võib

isikut karistada rahatrahviga kuni 10 trahviühikut (40 eurot).

3

6. Kaebaja puhul ei ole Maanteeameti otsuses eraldi fikseerinud karistust kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid. Lähtudes KarS § 56 lg 1 põhimõttest, mille kohaselt karistuse

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest

ja õiguskorra kaitsmise huvisid, on leidnud kohtuväline menetleja Maanteeameti

ühistranspordiosakonna ühistranspordi järelevalve talituse peaspetsialist, et 5

trahviühiku suurune rahatrahv (20 eurot) on proportsionaalne toimepandud teoga. Kaebaja väidab, et kooliõpilasena on ka 20 euro suurune trahv tema jaoks siiski suur

summa. Maanteeamet leiab, et teo toimepanemise kergendavaks asjaoluks ei saa olla rikkuja õpilasstaatus. Täiendava koormuse kaebaja majanduslikule olukorrale saanuks

õiguspärase käitumisega hõlpsasti vältida. Väärtegu leidis aset 27.05.2018. a ehk

õppeaasta lõpuosas, mis tähendab, et kaebajal oli enam kui piisavalt aega oma õpilaspiletit uuendada.

Kohtumenetluse pooled nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses (vt tl 17 ja 24).

Kohtu seisukoht ÜTS § 32 lg 1 kohaselt on sõidusoodustus teatava kategooria sõitjale seadusega või seaduse alusel kehtestatud korras antud õigus: 1) sõita ühissõidukis tasuta või osalise tasu eest või 2) sõita ühissõidukis täishinna eest ning saada enne või pärast sõitu osalist või täielikku rahalist

hüvitist. ÜTS § 32 lg-le 2 vastavalt saab sõidusoodustuse olemasolu tõendada: 1) isikut

tõendava dokumendiga; 2) õpilaspiletiga; 3) koolivälise nõustamismeeskonna tõendiga selle

kohta, et põhikoolija gümnaasiumiseaduse alusel on antud soovitus lapse koolikohustuse täitmise alustamine edasi lükata; 4) muu dokumendi, elektroonilise vahendi või asjaoluga, mis

võimaldab järeldada sõidusoodustuse olemasolu. ÜTS § 85 lg 1 järgi karistatakse kehtiva piletita sõidu eest bussis, trammis, trollibussis või reisirongis.

Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et 27.05.2018. a kella 14.53 ajal sõitis menetlusalune isik L.L Tartu maakonnas Kirsil liinil 385 reisirongiga. Vaidlust pole selleski,

et ta tegi seda mitte täishinnaga sõidupiletiga, vaid soodushinnaga piletiga, kuna ta õppis eelnimetatud ajal XXXX.

Samas selgub väärteomaterjalidest, et L.L ei olnud esitada ÜTS § 32 lg 2 p-s 2 nimetatud dokumenti, s.o kehtivat õpilaspiletit.

Kohus jagab kohtuvälise menetleja seisukohta, et ÜTS § 85 lg-s 1 sätestatud objektiivsete tunnuste realiseerimise seisukohast ei ole tähtis, kas isikul ka tegelikult ühistranspordis sõitmise

õigus on. Vaadeldava väärteokoosseisu puhul on tähtis see, et isikul on olemas sõiduõigust tõendav dokument. Juhul, kui isik kasutab sõidusoodustust, siis on oluline, et tal on olemas üks

ÜTS § 32 lg-s 2 loetletud dokumentidest, vastavalt sellele, mis alusel ta sõidusoodustust kasutab. Juhul, kui isikul ei ole esitada ei sõiduõigust tõendavat dokumenti või dokumenti, mis tõendaks tema kuulumist soodustatud isikute hulka, tuleb teda käsitleda kehtiva piletita sõitjana.

Seega käesoleval juhul tuleb lugeda, et L.L oli kehtiva piletita sõitja ning realiseeris ÜTS § 85 lg-s 1 sätestatud objektiivse koosseisu tunnused.

KarS § 15 lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Järelikult võivad ÜTS § 85 lg-s 1 toodud koosseisu subjektiivsed tunnused seisneda nii tahtlikus (KarS §

4

16) kui ka ettevaatamatus (KarS § 18) käitumises. Ehkki L.L väitis, et ta ei olnud teadlik, et tema õpilaspilet oli uuendamata – see oli tal jäänud tähelepanuta, ei saa kohtu

hinnangul sellest sarnaselt kohtuvälise menetlejaga teha järeldust, et menetlusalune isik

tegutses väärteoprotokollis kirjeldatud tegu toime pannes ettevaatamatusest. Nimelt ei saa kohus L.L taolist väidet usaldada. Kohus juhib tähelepanu sellele, et käsitletav väärtegu leidis aset 27.05.2018. a, seega kooliaasta lõpus. Üldteadaolevalt toimub õpilaspiletite uuendamine aga iga õppeaasta alguses, tavaliselt septembrikuu jooksul ning reeglina kaasneb sellega ka õppeasutuse poolne meeldetuletus. Ei ole eluliselt usutav, et menetlusalune isik ei olnud veel õppeaasta lõpus teadlik asjaolust, et tema õpilaspilet on uuendamata. Juhul, kui isik liitus õppetööga hiljem kui septembrikuus, siis ei ole usutav, et ka sellisel juhul ei teavitatud teda õpilaspileti uuendamise vajalikkusest. Vastupidi, sellisel juhul oleks kõnealuses küsimuses pöördutud tema poole personaalselt. Arvestades lisaks sedagi, et L.L näol ei

ole enam tegu lapse, vaid noore täiskasvanuga – tema sünniaeg on 28.05.1998 –, kelle

tähelepanuvõime ja vastustustunne peaks olema juba välja kujunenud, ei saanud õpilaspileti

uuendamise vajadus jääda tähelepanuta kummagi variandi puhul. Sellest järeldab kohus, et L.L oli teadlik, et tal puudus sõidusoodustuse saamiseks vajalik dokument, ja järelikult pani ta oma teo otsese tahtlusega (KarS § 16 lg 3).

Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et menetlusalust isikut L.L tuleb toimepandu eest karistada.

ÜTS § 85 lg 1 näeb sellise teo eest karistusena ette rahatrahvi kuni 10 trahviühikut. KarS § 47

lg-le 1 vastavalt võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi 3 kuni 300 trahviühikut, kusjuures

trahviühikuks on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot. Kohtuväline menetleja karistas L.L rahatrahviga 5 trahviühikut, s.o 20 eurot, seega alla ÜTS § 85 lgs 1 sätestatud rahatrahvi keskmist trahvimäära, mis on 6,5 trahviühikut.

KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Menetlusaluse isiku L.L tegevuses puuduvad KarS § 57 järgsed karistust kergendavad asjaolud. Samas puuduvad ka karistust raskendavad asjaolud, mis on sätestatud KarS §-s 58. Sellest aga, et menetlusaluse isiku süü ei olnud väike, räägib tema enda suhtumise intensiivsus, nimelt see, et ta pani oma teo toime otsese tahtlusega. Eelnevaid asjaolusid nende koostoimes hinnates võib väita, et L.L süü on pigem keskmine.

Kohus möönab, et L.L rikkumine ei ole oma iseloomult raske. Samas tuleb

taolisesse teosse suhtuda täie tähelepanu ja rangusega, kuna piletita sõidu näol on tegu ühiskonnas väga sagedase käitumisviisiga. Viimasest tulenevalt kannab L.L-ile mõistetav karistus märkimisväärset üldpreventiivset eesmärki.

Eelnevat arvestades leiab kohus, et kohtuväline menetleja kohaldatud karistus on asjaolusid arvestades kohane nii oma sisult kui ka määralt. Järelikult tuleb Maanteeameti 27.05.2018. a jätta täielikult muutmata.

5 L.L on rõhutanud, et 20 euro suurune rahatrahv on tema kui kooliõpilase jaoks

suur. Kohus leiab, et kooliõpilaseks olemine iseenesest ei tähenda, et trahvi tasumine käib isikule üle jõu. Ka kooliõpilastel on reeglina isikud, kes neid rahaliselt toetavad. Paljudel on ka

iseseisev töine sissetulek, eriti neil õpilastel, kes õpivad täiskasvanutele mõeldud koolides. Rahaliste vahendite puudusele ei ole menetlusalune isik aga oma kaebuses tuginenud ja

järelikult ei ole kohtu hinnangul vajadust kaaluda karistuse individualiseerimist ehk trahvisumma tasumise ajatamist.

Peet Teidearu Kohtunik / /