1-11-7711/241 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

1-11-7711

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03.september 2018, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Prokurör Milvi Väin Kriminaalasja number 1-11-7711 Kriminaalasi Tartu Vangla materjalid Ragnar Abarenkovi suhtes karistusjärgse kontrolli kohaldamise otsustamiseks Kinnipeetav Ragnar Abarenkov isikukood: 37610142714; asukoht: Tartu vangla, vabanemisjärgne elukoht: puudub Karistuse kandmise algus ja lõpp: 31.03.2011 - 27.09.2018 Kaitsja Ei soovi Kohtuistungi toimumise aeg Kaugkohtuistung 21.08.2018

RESOLUTSIOON

Jätta Ragnar Abarenkovi suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 24.01.2012. a otsusega kriminaalasjas nr 1-11-7711 tunnistati Ragnar Abarenkov süüdi karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 184 lg 2 p 1,2 järgi ja mõisteti temale karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati Ragnar Abarenkovi poolt eelvangistuses 30.-31.03.2010. a viibitud aeg, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja mõisteti temale ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 01.04.2011 Tartu Maakohtu poolt mõistetud karistuse osa so 4 aasta 5 kuu ja 29 päeva vangistuse võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 7 aastat 5 kuud ja

27 päeva vangistust.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on isik kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Oht seisneb narkootiliste ainete käitlemises, röövimises ja vägivaldses käitumises, mille tagajärjel on võimeline isiku tapma. Oht on kõige tõenäolisem, kuid isik on tarvitanud alkoholi ning kui tekib kellegagi konflikt, kuid oht on tõenäoline ka majandusliku olukorra halvenedes. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 34% Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 49%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab vangla kinnipeetavale karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Kinnipeetav ei ole nõus karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav märkis, et elukohta ei ole. Vabanedes on kavas elama ja tööle asuda Soome. Seal on töökoht ja teda oodatakse. Seal on sugulased, kes aitavad. Kui ta jääb Eestisse, ei ole välistatud, et satub tagasi vangistusasutusse. Siinne perekond keeras talle pärast avavanglast tagasitulemist selja, vaadates, et ega asja saa. Vabanemisfondis on korralik summa ja nõuded on kavas ära maksta. Laevapiletid kavatseb järele jäänud kuu aja jooksul ka osta. Loodab, et rohkem kuritegusid toime ei pane ei siin ega Soomes.

Prokurör Milvi Väin märkis, et isik küll vajaks eelnevate tegude põhjal ja seoses sellega, et on pikalt vangistusasutuses viibinud, karistusjärgset käitumiskontrolli, kuid elukohta Eestis pole. Samuti võib uskuda, et lähedased Eestis ei ole nõus tema eest hoolitsema, seega tuleb isikul vabaduses ise hakkama saada. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga, kuulanud ära Ragnar Abarenkovi ja prokuröri, leiab, et Ragnar Abarenkovi suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võimalik.

KarS § 871 lg 1 p-d 1 ja 2 sätestavad, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt KarS §-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ja teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega.

Ragnar Abarenkov kannab praegu Tartu Maakohtu 24.01.2012. a otsusega kriminaalasjas nr 1- 11-7711 mõistetud 7 aasta 5 kuu ja 27 päeva pikkust liitkaristust ja kannab karistuse lõpuni. Seega on täidetud KarS § 871 lg 1 p 1 sätestatud tingimus. Samuti on isikut karistatud enne KarS § 871 lg 1 p 1 sätestatud kuriteo toimepanemist samuti vähemalt 1 aasta pikkuse vangistusega. Seega on täidetud ka KarS § 871 lg 1 p 2 tulenev nõue.

Kõik karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise formaalsed eeldused siiski täidetud ei ole. Nimelt tuleb karistusjärgne käitumiskontroll KarS § 871 lg 1 kohaselt kehtestada KarS § 75 järgi. KarS § 75 lg 1 p 1 sätestab, et isik peab käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Riigikohus on leidnud, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel pole võimalik kohustada süüdimõistetut endale elukohta otsima. Kui süüdimõistetu vabanemisjärgne elukoht pole teada või see puudub, tuleb riigil (vangla sotsiaaltöötaja ja kohaliku omavalitsuse abiga) süüdimõistetu elukoht välja selgitada või enne karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise materjalide kohtusse saatmist süüdimõistetule elukoht leida (RKKKm, 3-1-1-45-16, p 7).

Ragnar Abarenkovi selgituste kohaselt tal elukohta Eestis ei ole. Ka kohtule esitatud materjalidest ei nähtu kontrollitud elukoha olemasolu Eesti Vabariigis, kuhu isikul oleks vabanemise järel võimalik alama asuda. Isiku enda kinnitusel on tal kavas vabanemise järel elama ja töötama asuda hoopis Soome Vabariiki. Eeltoodust nähtuvalt puudub kinnipeetaval kindel ja kontrollitud vabanemisjärgne elukoht. Kohus ei saa allutada karistusjärgsele kontrollile isikut, kellel puudub elukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud just kindla elukoha olemasoluga.

Eeltoodust tulenevalt, jätab kohus Ragnar Abarenkovi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik