2-18-10139/9
1 2-18-10139 K O H T U M Ä Ä R U S RESOLUTSIOON 1. Rahuldada R. K.´i pankrotiavaldus. 2. Kuulutada välja R. K.´pankrot alates 03. septembrist 2018, kell 16.00. 3. Nimetada pankrotihalduriks Hillar Villers (JeweLex Advokaadibüroo OÜ, Sompa 3, 41533 Jõhvi, Mob +372 508 2311,e-post: hillar.villers@jewelex.ee). 4. Korraldada võlausaldajate esimene üldkoosolek 01.10.2018.a, kell 10.30 Viru Maakohtu Jõhvi koh...
1
2-18-10139
K O H T U M Ä Ä R U S
RESOLUTSIOON
Menetlustoiming Pankroti välja kuulutamine / pankrotihalduri tasu määramine Kohtuistungi toimumise aeg
03.09.2018
Menetlusosalised
Avaldaja (võlgnik):
Ajutine pankrotihaldur:
R. K. (IK xxx, elukoht: xxx, e-post: xxx )
Pankrotihaldur Hillar Villers; JeweLex Advokaadibüroo OÜ; Sompa 3, 41533 Jõhvi; Mob +372 508 2311; e-post: hillar.villers@jewelex.ee; advokaadi tunnistus nr 651
Edasikaebamise kord
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK
R. K. esitas Viru Maakohtule avalduse füüsilise isiku pankrotimenetluse algatamiseks ja võlgniku kohustustest vabastamiseks. 10.07.2018 määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Hillar Villers´i. Ajutine pankrotihaldur esitas 31.07.2018 kohtule ajutise aruande.
AJUTISE HALDURI ARUANNE
31.07.2018 esitatud aruande kohaselt, võlgniku majandusliku seisundi kindlakstegemiseks on haldur teinud järelpärimised vajaliku informatsiooni hankimiseks Nasdaq, Pensioniregistri pidaja, kinnistusameti, ehitisregistri, äriregistri ja Maanteeameti poole. Ajutine haldur teostas järelepärimised kõikidest vararegistritest kasutades selleks elektroonseid andmebaase. Võlgniku rahaliste vahendite olemasolu teadasaamiseks tegi ajutine pankrotihaldur päringud pankadele ja erinevate liisingteenuseid pakkuvatele äriühingutele. Tegi päringud Maksu- ja Tolliametisse, teostas otsingud Ametlikes Teadaannetes ning tegi järelpäringu Pankrotihaldurite ja kohtutäiturite kojale.
Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku teadaolevad varad moodustuvad alljärgnevalt:
KOKKUVÕTE: Ajutine haldur on tutvunud võlgniku varade seisuga dokumentide alusel ning hindab R. K. vara ja õiguste võimalikuks prognoositavaks väärtuseks 0,00 EUR.
jrk Toimiku nr Avamise kp Sissenõudja Nõue (EUR) Täitur 1 095/2015/29 97 30.11.2015 AKTIVA FINANTS OÜ 10746479 327.37 Kristel Maalman 2 035/2014/12 03 19.09.2014 LHV FINANCE AS 12417231 365.37 Hille Kudu 3 022/2016/40 26 14.07.2016 PLACET GROUP OÜ 11198910 543.20 Elin Vilippus *4 022/2015/26 85 08.05.2015 BIGBANK AS 10183757 5,584.11 Elin Vilippus
Kokku 6 820,05 EUR
* Bigbank AS-i nõude suurus on kokkuvõttes kajastatud lähtuvalt Bigbank AS-i poolt esitatule.
KOKKUVÕTE:
Ajutisele haldurile teadaolevate andmete põhjal ületavad võlgniku kohustused võlgniku varasid vähemalt ca 20 455 EUR võrra.
Ajutine haldur on seisukohal, et välja selgitatud kohustused ja varad ning olemasolevad dokumendid on üldiselt piisavad võlgniku majandusliku seisukorra hindamiseks. Võlgnikul puudub vara, mille realiseerimisel oleks võimalik kõik kohustused täita. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgnik on ajutisel halduril olevate andmete kohaselt maksejõuetu. Pankrotiseaduse mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita. Võlgnik on hetkel olukorras, kus võlgnikul puuduvad reaalsed vahendid olemasolevate kohustuste täitmiseks. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga ning võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 1 lg.2).
Ajutine haldur on seisukohal, et aruande koostamise ajaks ei ole tuvastatud PankrS § 171 lg.2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks.
Ajutine pankrotihaldur annab tulenevalt PankrS § 22 lg 2 p 2 hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, samuti võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele. Pankrotimenetluse käigus kogutud andmete alusel ei saa ajutine haldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või et tegemist oleks kuriteo tunnustega teoga. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku maksejõuetus tekkinud sellest, et seoses töötuks jäämisega tervisliku seisundi tõtt, millest tulenevalt ei suuda ta täita oma kohustusi. Peamine põhjus maksejõuetuse tekkimisel on ajutise halduri arvates asjaolu, et võlgnik on töötu ning ta ei ole seoses piisavate alaliste sissetulekute puudumisega olnud võimeline oma kohustusi täitma. Võlgnikul puuduvad ka käesoleval ajal sellised sissetulekud ja vara, mis võimaldaksid tal täita oma kohustusi täies mahus ka käesoleval ajal. Olemasoleva informatsiooni põhjal on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse ning pankrotimenetluse algatamise on tinginud eelkõige võlgniku töötus ning võlgnikul selliste alaliste sissetulekute puudumine, mis võimaldaksid võlgnikul täita oma kohustusi. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on ajutises menetluses keeruline määrata, kuid arvestades täitemenetluste alustamise aega ja võlgniku pankrotiavalduses toodut, siis on maksejõuetuse tekke ajaks mai 2015 aasta. Ajutine pankrotihaldur loeb maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses.
Ajutine haldur ei ole ajutises pankrotimenetluses tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise võimalusi tulenevalt PankrS § 110-114 ega tagasinõude võimalusi.
6
PankrS § 1 lg 2 järgi on pankrot võlgniku maksejõuetus, mis ei ole ajutise iseloomuga ja millega kaasneb võlgniku suutmatus võlausaldajate nõudeid rahuldada. Pankrotiseaduse § 31 lg. 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu, kuna võlgniku suutmatus võlausaldaja nõudeid rahuldada ei ole ajutise iseloomuga, võlgnikul vara puudub ning võlgniku sissetulekud ei võimalda täita kohustusi PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Vastavalt PankrS § 29 lg 2 võib kohus lõpetada pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele ka siis, kui vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning võlausaldaja ei maksa kohtu deposiiti PankrS § 31 lg 2 nimetatud summat. Kuigi võlgnikul puudub selline vara, mille arvelt saaks katta pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid, siis tulenevalt PankrS § 171 (11) tuleks võlgniku poolt kohustustest vabastamise avalduse esitamisel välja kuulutada võlgniku pankrot. Võlgnik on esitanud koos pankrotiavaldusega avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Samas märgib ajutine pankrotihaldur tuginedes andmetele võlgnike varalise seisu kohta, et pärast pankroti väljakuulutamist tuleb pankrotihalduril esitada PankrS 158 kohane teade. Samuti esitab pankrotihaldur siis ka vastavalt PankrS 65 lg 11 menetlusabi taotluse haldusi tasu ja kulude hüvitamiseks.
Arvestades, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse ja juhindudes PankrS § 29 lg 1, § 171 (11) palub ajutine haldur: - kuulutada välja R. K. (isikukood 37403043738) pankrot; - nimetada R. K. (isikukood 37403043738) pankrotihalduriks Hillar Villers (kinnitan oma nõusolekut asuda täitma pankrotihalduri ülesandeid); - mõista välja ajutise halduri tasu ja tehtud kulutused vastavalt esitatud taotlusele.
MENETLUSE KÄIK
03.09.2018 kohtuistungil jäi ajutine haldur 31.07.2018 esitatud aruande juurde. Võlgnik jäi esitatud avalduse juurde.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, samuti, arvestades ajutise halduri, R. K.´i seisukohtadega, luges kohus tõendatuks, et pankrotiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et R. K. on maksejõuetu.
PankrS § 31 lg 3 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, kuulutab kohus pankroti välja ka juhul, kui maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
Tulenevalt PankrS § 1 lg 2 ja 3 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
Vastavalt PankrS § 91 lg 1 ei või füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist.
7
Ajutise halduri aruandest selgub, et võlgniku kohustused ületavad tema vara. Võlgnikul puudub selline sissetulek, millest oleks võimalik võetud kohustusi täita. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid.
Pankrotihaldur Hillar Villes on andnud nõusoleku asuda pankrotihalduriks võlgniku pankrotimenetluses. Kohus leiab, et Hillar Villers vastab pankrotihalduri kohta kehtestatud nõuetele ning nimetab Hillar Villersi R. K.´i pankrotimenetluses pankrotihalduriks.
Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 01.10.2018 kell 10.30 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas.
Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud R. K.´i pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 4 tundi, tunnitasuga 95 eurot.
Vastavalt PankrS § 23 on ajutise halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Samuti on ajutisel halduril õigus nõuda ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi.
Ajutine haldur palub PankrS § 23 lg 1 alusel välja mõista ajutise halduri tasu ja kulu (JeweLex Advokaadibüroo) kasuks kokku 480 eurot: - halduri tasu 380 + käibemaks 76 eurot ja - kulud 20 eurot + käibemaks 4 eurot
Arvestades asjaolu, et R. K.´il puudub vara ajutise halduri tasu ja tehtud kulutuste katmiseks, palub haldur tasu osaliselt, so 397 eurot + käibemaks, määrata hüvitamisele riigi vahenditest.
Kohus leiab, et halduri tasu taotlus, arvestades halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kulutatud tööaega, on põhjendatud.
Kohus pidas vajalikuks pöörata käesolev pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Kui kõrgemalseisev kohus tühistab pankrotimääruse, ei mõjuta see halduri poolt või tema suhtes tehtud õigustoimingute kehtivust.
/allkirjastatud digitaalselt/
Olev Mihkelson Kohtunik