Legislator Case Law & Legislation
4-09-15896/2 AI generated

4-09-15896/2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 4-09-15896/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S

Legislator headnote

AI generated

4-09-15896/2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: K O H T U O T S U S

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12.oktoobril 2009.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-09-15896 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Evelin Tuur Väärteoasi P.Z väärteoasi NPALS § 15 1 järgi

Menetlusalune isik

P.Z

(isikukood: xxx, kodakondsuseta, elukoht: xxx, ei tööta) Asja läbivaatamise kuupäev 12. oktoobril 2009.a. Istungil osalenud isikud

Kohtuvälise menetleja, Põhja Politseiprefektuuri, esindaja Kadi Muts

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 48, NPALS § 151 ning V™S §-dest 83 p 2, 107-111, kohus

otsustas:

1. Süüdi tunnistada P.Z narkootilise aine tarvitamises ilma arsti ettekirjutuseta s.o NPALS § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises. 2. Karistada P.Z NPALS § 15 1 alusel arestiga 12 (kaksteist) päeva.

3. Kohustada P.Z asuma kandma mõistetud karistust hiljemalt 12.11.2009.a. 4. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja PP arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest.

P.Z-i poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada P.Z-i suhtes sundtoomist arestimajja.

5. Välja mõista P.Z-ilt ekspertiisitasu 1997,00.- (üks tuhat üheksasada

üheksakümmend seitse krooni ja null senti) krooni riigituludesse ning see tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr. 10220034800017 SEB või 221023778608 Swedbank, viitenumber 2800049777.

Edasikaebamise kord

2

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult

apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks:

P.Z suhtes on koostatud 12.06.2009.a. väärteoprotokoll nr AB 1127174 selle kohta, et tema, viibides 12.06.2009.a kella 21.21 ajal Harju maakonnas, Tallinnas, aadressil Pelguranna 13, oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopselt ainet arsti ettekirjutuseta, rikkudes

sellega NPALS § 3 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav NPALS § 151 järgi.

Samuti on P.Z suhtes koostatud 21.08.2009.a. väärteoprotokoll nr AB 1149101

selle kohta, et tema, viibides 05.08.2009.a kell 15.00 Harju maakonnas, Tallinnas aadressil Sõpruse pst 226-32 olevas korteris, tarvitas arsti ettekirjutuseta narkootilist või psühhotroopset

ainet, rikkudes sellise tegevusega NPALS § 3 lg 1 sätteid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav NPALS § 151 järgi.

P.Z kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalusele isikule adresseeritud kohtukutse anti Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonna ametniku M. Bulak poolt allkirja vastu üle menetlusaluse isiku – P.Z-i ema Z D ’le 01.10.2009.a. Kooskõlas V™S § 41

lg 2 loeb kohus kutse menetlusalusele isikule kätteantuks. Seega oli menetlusalune isik

kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Ilmumist takistavatest asjaoludest ta kohtule ei teatanud ning asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud.

Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda

kirjalikult. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollides toodu juurde ning leidis, et P.Z-i

süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Kohtuväline menetleja juhtis kohtu tähelepanu sellele, vaatamata sellele, et menetlusalust isikut on samalaadsete väärtegude

toime panemise eest varasemalt karistatud arestiga, jätkab viimane väärtegude toimepanemist,

mingisugust järeldust ta eelnevatest karistustest teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada P.Z väärteoprotokollides kirjeldatud rikkumiste eest arestiga 12 - päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma.

Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukohad ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et P.Z-i süü väärteo toimepanemises 12.06.2009.a. on tõendamist leidnud eelkõige joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga nr 1521/133, mille järgi esines

P.Z 12.06.2009.a. kella 21.45 ajal segatüüpi joove narkootilisest ainest

fentanüülist ja alkoholist (lk 2), saatekirjaga joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks, millisest nähtub, et P.Z suhtes läbi viidud joobeseisundi tuvastamise ekspertiis läks

maksma 450,00.- krooni, millisele lisandub käibemaks 18% s.o kokku 531,00.- krooni (lk 3),

saatelehega psühhoaktiivsete ainete suhtes laboratoorseks uuringuks, mille kohaselt oli P.Z-ilt

12.06.2009.a. võetud uriinianalüüsi tulemus fentanüüli suhtes positiivne (lk 4), Tallinna Kiirabi poolt P.Z suhtes 12.06.2009.a. väljastatud kiirabikaardiga, millisest

nähtub, et P.Z on meditsiinitöötajad eelpool nimetatud kuupäeval märkinud diagnoosiks narkomaania (lk 5).

P.Z-i süü väärteo toimepanemises 05.08.2009.a. on tõendamist leidnud eelkõige

menetlusaluse isiku poolt kohtuvälises menetluses antud ütlustega, mille kohaselt ta tarvitas

3

05.08.2009.a. Sõpruse pst 226-32 kell 15.00 fentanüüli (lk 1), narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise aktiga

nr 2160/80, millisest nähtub, et P.Z esines 06.08.2009..a. kella 07.00 ajal narkootilise aine, fentanüül, tarvitamise tunnused (lk 2), saatekirjaga joobeseisundi tuvastamise

toimingute tegemiseks, millisest nähtub, et 06.08.2009.a. läks P.Z-i suhtes

läbiviidud joobeseisundi tuvastamise protseduurid maksma 540,00.- krooni (lk 3), saatelehega

psühhoaktiivsete ainete suhtes laboratoorseks uuringuks ja laboratoorse analüüsiga, mille

kohaselt oli P.Z-ilt 06.08.2009.a. võetud uriinianalüüsi tulemus fentanüüli suhtes positiivne (lk 4), joobeseisundi tuvastamise saatekirja, millisest nähtub, et 06.08.2009.a. P.Z tuvastatud uriiniproov fentanüüli suhtes oli positiivne ning isiku joobe tuvastamine läks maksma 926,00.- krooni (lk 5,6), õigusvastase teo toimepanemise aktiga, millisest nähtub, et

05.08.2009.a. kella 18.40 ajal viibis P.Z koos kaaslastega Endla 45 Tallinnas

Kristiine Keskuse kaupluses Walking ning oli ilmsete narkojoobe tunnustega (lk 7), isiku samasuse tuvastamise õiendiga, millest nähtub, et 05.08.2009.a. Põhja Politseiprefektuuri Lõuna

politseiosakonna politseiametnikud tuvastasid P.Z-i isiku viimase ütluste võrdlemisel X- tee andmebaasi andmetega (lk 12).

P.Z-i poolt toime pandud eelpool kirjeldatud kahe väärteo kvalifikatsioon NPALS § 151 järgi on õige.

Kohtule pole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid, et isikul oli olemas arsti ettekirjutus narkootikumide või psühhotroopsete ainete eelkõige fentanüüli tarvitamiseks.

Kohtu hinnangul on P.Z väärteod toime pannud tahtlikult. Kohus, hinnanud

väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärtegude

toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut

karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud KarS §-de 57 ja

58 järgi menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et P.Z on varem väärtegude toimepanemise

eest karistatud nii rahatrahvidega kui ka arestidega, ei pea kohus enam võimalikuks karistada

menetlusalust isikut veelkord rahatrahviga, kuivõrd isikul puudub ka töökoht, st legaalne

sissetulekuallikas. Kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik oma käitumisega väljendab hoolimatut suhtumist eelnevalt määratud karistustesse. P.Z ei ole varasematest

karistustest, sh arestid, järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub

süstemaatiliselt õiguskorda, millega väljendab oma ükskõikset ja üleolevat suhtumist

kehtivatesse ühiskondliku elu normidesse. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et P.Z

tuleb seniste rikkumiste arvu arvestades karistada arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Kuna isikut on ka varem karistatud arestiga, leiab kohus, et põhjendatud on aresti kohaldamine pikkusega 12 päeva. Kuivõrd süüdlast ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks V™S § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg,

mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 12. november

2009.a. Samuti kuuluvad menetlusaluselt isikult – P.Z-ilt riigituludesse välja

mõistmisele viimase joobeseisundi tuvastamisega kaasnenud kulutused ekspertiisi teostamisel, millised on kogusummas 1997,00.- krooni.

Aulike Salo Kohtunik

4