1-06-8452/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimusena aegumise avalduse lahendamine

Määruse tegemise aeg ja koht

14. oktoober 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kohtuasja number nr 1-06-8452 (täitevasja nr 175/2007/277) Kohtulahend Tartu Maakohtu 27.07.2006 otsus Meelis Uutmanni (T.O) karistamises KarS § 169 järgi rahalise karistusega 40 päevamäära so 2000 krooni Menetlus kirjalikult lahendi täitmisel lahendatav küsimus Määruse tegija täitmiskohtunik Helle Tamm Süüdimõistetu Meelis Uutmann (T.O) (isikukood xxx) Kohtutäitur Rannar Liitmaa (aadress Kuninga 22, 80099 Pärnu)

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 145, tegi kohus alljärgnevad otsustused. Kohtu otsustus

1. Jätta rahuldamata kohtutäituri avaldus asendada Tartu Maakohtu 27.07.2006 otsusega Meelis

Uutmannile (T.O) mõistetud tasumata rahaline karistus 40 päevamäära so 2000 krooni KarS § 72 alusel vangistusega.

1.1 Tunnistada KarS § 82 lg 1 p 2 alusel Tartu Maakohtu 27.07.2006 otsuse täimine Meelis Uutmannile (T.O) mõistetud tasumata rahalises karistuses 2000 krooni aegunuks. Täiendavad otsustused

2. Saata määruse koopia süüdimõistetule, sissenõudjale ja kohtutäiturile.

Selgitused kohtumäärusele

3. Selgitada:

3.1 kohtumääruse peale edasikaebe kord on Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse esitamisega

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu 10-ne päeva jooksul, alates määruse teatavaks saamise päevast.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

1.

Asjaolud Meelis Uutmann (T.O) on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 27.07.2006 otsusega ja karistatud karistusseadustiku (KarS) § 169 järgi rahalise karistusega 40 päevamäära so 2000 krooni. Kohtuotsus on jõustunud ja täitmisele pööratud.

Pärnu kohtutäitur on esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu avalduse täitemenetluse seadustiku mõistetud rahalise karistuse (TMS) § 201 lg 1 alusel T.O-le asendamise otsustamiseks.

Kohus on saatnud kohtukutsed süüdimõistetule 03.06.2009, 30.06.2009. Süüdimõistetu kohtukutseid kätte pole saanud. Lääne Politseiprefektuuri andmetel Meelis Uutmanni (T.O)

asukoht on teadmata. Asjas nähtub, et Tartu Maakohtu 27.07.2006 otsuse täimine Meelis

Uutmannile (T.O) mõistetud tasumata rahalises karistuses 2000 krooni on aegunud 09.08.2009.

Avaldusest nähtuvalt võlgnik ei oma registrites registreerimisele kuuluvat ning materiaalset väärtust omavat vara. Võlgnikul puudub sissetulek, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata. Võlgnikule kuuluvad pangaarved on arestitud, kuid neil puuduvad rahalised vahendid.

Justiitsministeeriumi andmebaasi väljatrükilt nähtub, et avaldus täitemenetluse läbiviimiseks kriminaalasjas on tehtud 01.02.2007. Rahalise karistuse tasumata nõue kokku 2000 krooni.

2. Kohtu põhjendused

2.1. Seaduslikud alused menetlemisel

TMS § 201 lg 1 kohaselt kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, saadab kohtutäitur sissenõudja taotlusel avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku §-s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule või kui otsuse on teinud kohtuväline menetleja, siis kohtutäituri asukohajärgsele maakohtule. Kohtutäitur teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja sissenõudjale. KrMS § 431 kohaselt kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täimisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. KrMS § 432 kohaselt, kui ei ole vaja otsustuda süüdimõistetult vabaduse võtmisega seonduvat, lahendab täitmiskohtunik küsimuse määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 204 lg 1 kohaselt täitemenetlus kriminaalasjas mõistetud rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudmiseks toimub kohtutäiturile täitmiseks saadetud jõustunud kohtuotsuse alusel. Täitemenetlus rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud (KarS) §-s karistusseadustiku

82 sätestatud tähtaja jooksul (TMS § 207 lg 1)

2.2. Lahendatavad õiguslikud küsimused

KarS § 82 lg 1 p 2 kohaselt otsust ei asuta täitma, kui teise astme kuriteo asjas on selle jõustumisest möödunud kolm aastat.

2.3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs

Kohtutäitur on loendanud täitetoimingud, millised ta on kohtuotsuse täitmiseks läbi viinud. Otsuste täitmisel väärteoasjades on TMS § 198 lg 1 kohaselt sissenõude pööramise järjekord 1)

rahale, väärisasjadele, väärtpaberitele ja nõuetele; 2) ülejäänud vallasvarale; 3) kinnisvarale. Kohtutäitur on sissenõude täitmisele pööramiseks teinud täitetoiminguid, millised ei ole tulemusi andnud. Täitur on seisukohal, et võlgnikul puudub vara, millele sissenõuet pöörata. Kohtul ei ole alust kahelda täituri esitatud asjaoludes.

Kohus eeldab, et kohtutäitur on teinud kõik vajalikud täitetoimingud võlgnevuse sissenõudmiseks. See nähtub kohtutäituri avaldatust kohtule. Kohtutäitur ei ole esitanud ning ka kohus ei ole tuvastanud asjaolusid täitemenetluse peatumise kohta. TMS § 206 lg 2 kohaselt, kui rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasummat määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahalise karistuse tasumise tähtaegu ei järgita ja rahalise karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole pikendatud, pöörab kohtutäitur sissenõude võlgniku varale või vara puudumise korral teeb täitmiskohtunikule avalduse rahalise karistuse või varalise karistuse asendamise otsustamiseks KarS §-des 70 ja 71 sätestatud korras.

Kohtutäituri avalduses märgitakse rahalise karistuse ja varalise karistuse tasutud osa suurus.

Kohtutäitur teatab avalduse esitamisest võlgnikule. Nähtuvalt kohtutäituri esitatust ei ole asenduskaristuse regulatsioon täitemenetluses toiminud.

Aegumine on materiaalõiguse instituut ja karistusõiguses sisaldab endas nii karistusväärsust

(süüteo aegumine) kui ka karistusvajadust (täitmise aegumine). Seadusandja on määranud õiguspoliitilise otsustusena aegumistähtajad, muuhulgas ka tähtaja, millise tähtaja kestel soovitakse rakendada riiklikku sundi karistusvajaduse realiseerimiseks. Siinjuures on seadusandja arvestanud nii riikliku sunni rakendamise ökonoomsuse põhimõtet kui ka määratlemist, kui kaugele tagasi võib ulatuda riiklik karistusvõim.

Meelis Uutmann (T.O) on süüdi mõistetud KarS § 169 järgi, s. o II astme kuriteos. Vastavalt KarS § 82 lg 1 p-le 2 aegub II astme kuritegu 3 aastaga.

Kuna jõustunud otsusest on möödunud 3 aastat, otsuse peatumist kohus ei tuvastanud ning asenduskaristuse regulatsioon ei ole täitemenetluses toiminud, tuleb täituri taotlus asenduskaristuse kohaldamiseks jätta rahuldamata ja tunnistada otsuse täitmine tasumata rahalises karistuses 2000 krooni KarS § 82 alusel aegunuks.

2.4. Edasikaebe kord ja määruse edastamine

Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki §-des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul. Määruse koopia saadetakse kohtutäiturile ja menetlusosalisele, keda see puudutab.

Helle Tamm

Kohtunik