4-18-2835/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-18-2835

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. augustil 2018. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Väärteoasja number 4-18-2835 Kohtukoosseis Kohtunik Velmar Brett Kaebuse sisu

J.D kaebus Politseija Piirivalveameti

Põhja

prefektuuri skuse korrakaitsebüroo liiklusjärelevalveke

kohtuesindusgrupi 29.05.2018. a üldmenetluse otsuse pea 2317,18,003280 224 lg 1 le väärteoasjas nr LS § järgi Kaebuse esitaja (menetlusalune isik)

J.D (isikukood: XXX) Eesti Vabariigi kodanik Aadress: xxx E-post: xxx

Karistatus: kriminaalkorras karistamata, kehtivaid väärteokaristusi 3 Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet (registrikood: 70008747), Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp Aadress: Tallinn Harjumaa 11316 Rahumäe tee 6/1 E-post: pohja@politsei.ee Esindaja: juhtivmenetleja Enel Kuiv Menetluse liik Kirjalik lg 1 alusel menetlus VTMS § 120

RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS -st 2 kohus otsustas: § 132 p

1. Rahuldada J.D kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 29.05.2018. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2317,18,003280.

2. Politseija Piirivalveame Tühistada ti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 29.05.2018. a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2317,18,003280 karistuse määra ning osaliselt, s.t kandmise viisi osas.

3. J.D-le Mõista LS § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise

eest karistuseks rahatrahv 60 ( 40 (kakssada kuuskümmend) trahviühikut, s.t 2 nelikümmend) eurot.

4. - KarS § 66 lg te 2 ja 3 alusel määrata kohtu poolt mõistetud 60 J.D-le trahviühiku ehk 240 euro suuruse rahatrahvi tasumine ositi 5 (viie) kuu jooksul

4-18-2835

2

alates kohtuotsuse jõustumises nelikümmend t, s.t igakuiselt tuleb tasuda 48 ( kaheksa) eurot.

5. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohus selgitab, et vastavalt VTMS § 107 lg 3 sisalduvad rahatrahvi täitmiseks vajalikud - le andmed kohtuotsuse lisaks olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kohus annab makseinfo

lehe kätte kas koos kohtuotsusega, saadab isikule tema poolt avaldatud posti või e - - postiaadressile või kinnipidamisasutusse. VTMS § 204 lg 3 kohaselt kui süüdlane ei järgi osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu, saadab vastavalt VTMS § le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile - lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

1. KAEVATAV OTSUS

29.05.2018. a koostas Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse vanemväärteomenetleja politseileitnant K kohtuesindusgrupi P

üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr

2317,18,003280 J.D suhtes (KVM 7-8). tl Otsusega karistati J.D kluss

d lii eaduse (edaspidi: LS) § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritu väärteo toimepanemise 100 trahviühiku ehk 4 eest 00 euro suuruse rahatrahviga.

Menetlusalust isikut karistati LS § 224 lg 1 järgi selle eest, et ta

10.05.2018. a kell 05:53 Harjumaal Tallinnas Vabaduse pst ja Hiiu tänava ristmikul suunaga Pargi tänava poole juhtis

mootorsõidukit Honda Civic Hybrid xxx isikuna, kelle registreerimismärgiga nr ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,16 mg/l. Tõendusliku alkomeetri

tulemus 0,21 - 0,05 mg/l. -otsuse kohaselt rikkus J.D sellise +/ Väärteoprotokolli ja tegevuseg -s 3 ja p

a LS § 69 lg sätestatut ani toime LS § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo (KVM tl 1, 7).

2. KAEBUS

29.05.2018. a kaebuse esitas menetlusalune isik J.D (kohtu tl 1-6 Politseija ) Piirivalveameti 29.05.2018. a otsuse peale väärteoasjas nr 2317,18,003280. Menetlusalune isik taotles

temale määratud rahatrahvi vähendamist 50 trahviühikuni ning trahvi 50 euro suurustes osades ositi tasumise võimaldamist.

Kaebaja leidis, et rahatrahvi vähendamine on põhjendatud, sest kaebaja ei ole varasemalt sarnaseid rikkumisi toime pannud, raskendavaid asjaolusid ei ole, esineb kahetsus, kaebaja on veendunud, et sarnane rikkumine enam ei kordu ning fikseeritud joove oli antud rikkumise skaalal keskmine. ti proportsionaalne ehk keskmine, s.t Seetõttu võiks trahvisumma olla samu

50 trahviühiku suurune. Samuti palus kaebaja tulenevalt tema majanduslikust olukorrast võimaldada tasuda rahatrahvi ositi 50 euro suuruses summas kuus, sest kaebajal ei ole võimalik määratud 400 euro suurust rahatrahvi tasuda ühe korraga.

26.06.2018. a kohtumäärusega jättis Harju Maakohus esitatud kaebuse käiguta J.D

selles esinevate puuduste tõttu ning andis puuduste kõrvaldamiseks aega 7 päeva alates

kohtumääruse kättesaamisest htumääruse (kohtu tl 7-8). Kohus saatis ko esmalt e-posti aadressile, millelt oli kohtule kaebus esitatud (kohtu tl 9). Kohtumääruse saatmisel e-postiga

tõrkeid ei esinenud (kohtu tl 10), kuid J.D ei kinnitanud e posti teel kohtumääruse -

4-18-2835

3 kättesaamist. Kuivõrd üks kaebuses esinevatest puudustest seisnes selles, et kaebaja ei olnud

märkinud kaebuses enda elukoha aadressi, siis saatis kohus kohtumääruse kõikidele kontaktaadressitele, mis on isiku kohta rahvastikuregistrisse kantud (kohtu tl 11-12). Ainsana

õnnestus allkirja vastu J.D-le kätte anda aadressile tähitud kirjaga saadetud xxx kohtumäärus (kohtu tl 15 ). Väljastusteate kohaselt on J.D saanud , 13-14, 22-24

kohtumääruse allkirja vastu kätte 31.07.2018. a (kohtu tl 15). Seega kaebuses esinevate puuduste 07.08.2018. a. kõrvaldamise viimane päev oli

J.D saatis e-postiga Harju Maakohtule (kohtu tl 16- 31.07.2018. a kaebuse täienduse 18). Seega on kaebuse täiendus esitatud kohtule tähtaegselt. Kaebuse täienduses nõustus

J.D ilma kohtuistungita. Samuti selgitas kaebaja väärteoasja lahendamisega täiendavalt, et ta palub trahvisumma määramisel arvestada lisaks kaebuses märgitule ka enda 100%-list koostööd ametivõimudega. Ühtlasi märkis kaebaja, et ta on juhtunust õppinud, et inimese organism ei käitu reeglipäraselt ning ta oskab tulevikus paremini oma enesetunnet enne rooli istumist arvestada.

3. A SEISUKOHT KOHTUVÄLISE MENETLEJ

17.08.2018. a saatis Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivmenetleja Enel Kuiv Harju Maakohtule

kirjaliku seisukoha J.D esitatud kaebusele (kohtu tl 25-26). Kohtuväline menetleja nõustus kirjalikus seisukohas kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses.

Kohtuväline menetetleja oli seisukohal, et J.D on toime pannud teo, milles teda

süüdistatakse. Süü on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega, sh tunnistaja ütluste ja

tõendusliku alkomeetri väljatrükiga ning alused väärteomenetluse lõpetamiseks puuduvad.

Karistuse osas leidis kohtuväline menetleja, et arvestades karistusseadustiku § 60 lg-s 2

sätestatut, on võimalik rahatrahvi vähendamine, kuivõrd menetlusalune isik on teo

toimepanemise suhtes avaldanud kahetsust. Arvestades J.D iseloomustavaid

karistusandmeid, leidis kohtuväline menetleja, et põhjendatud on menetlusalusele isikule määrata rahatrahvi vähendamine 260 euro, s.t 65 trahviühikuni, mis moodustab 2/3 seaduses sätestatud karistuse ülemmäärast.

4. KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku

seisukohaga ning väärteoasja materjalidega, leiab, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb rahuldada

ning kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada osaliselt, s.t karistuse määra ning kandmise viisi osas.

4.1. sus

Väärteo koosseis, õigusvasta ja süü Objektiivne koosseis LS 224 lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine isiku

poolt, kelle ühes gramm mg või kelle ühes liitris is veres on alkoholisisaldus 0,20-0,49 väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10-0,24 mg. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse J.D-le ette mootorsõiduki juhtimist isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli alkoho isisaldus mitte väiksem kui 0,16 l mg/l (KVM tl 1). Seega peab kohus analüüsima, kas J.D juhtis mootorsõidukit ning kas ta tegi seda lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis. Politseiametnikust tunnistaja T P peatas ta 10.05.2018. ütlustest (KVM tl 2 pöördel) nähtuvalt a kella 05:53 ajal Vabaduse pst ja Hiiu tänava ristmikul Pargi tänava suunas liikunud sõiduauto Honda registreerimismärgiga nr xxx, sest sõidukil ei põlenud tuled. Sõidukit juhtis J.D.

4-18-2835

4

Kohapeal juhi joovet indikaatorvahendiga kontrollides oli näiduks 0,23 mg/l. Juht toimetati Rahumäe tee 6/1 politseijaoskonda, et tuvastada isiku täpne joove tõendusliku alkomeetriga. Seega nähtub tunnistaja ütlustest, et indikaatorvahendi näidu tõttu oli alust arvata, et J.D

la juhtinud

. Seda võib ol mootorsõidukit lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis tunnistaja kahtlust kinnitab ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt on J.D

kõrvaldatud Harjumaal Tallinnas Vabaduse pst ja Hiiu tänava ristmikul alates 10.05.2018. a kella 05:53- Honda Civic Hybrid nr xxx st sõiduki registreerimismärgiga juhtimiselt LS § 91

lg 2 p 2 alusel kuni

asjaolude äralangemiseni põhjusel, et on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis (KVM tl 4).

Tõendusliku alkomeetri väljatrüki kohaselt (KVM tl 5) on 10.05.2018. a kell 06:32-06:36 toimunud kahel mõõtmisel olnud oobeks väljahingatavas õhus 0,21 J.D alkoholij mg/l,

arvestades laiendmääramatust 0,05 mg/l, oli lõplikuks mõõtetulemuseks seega 0,16 mg/l. Samuti nähtub tõendusliku alkomeetri väljatrükist, et alkomeetri Dräger Alcotest 7110 EST seeria nr-ga ARDM-0085 järgmine hooldus on määratud 2018. aasta

novembrikuusse (KVM tl

5 tri taatlustunnistuse nr ). Tõendusliku alkomeetri väljatrüki kohaselt on kasutatud alkomee TTRC-18-00051 (KVM tl 5). Märgitud taatlustunnistus on lisatud ka väärteoasja materjalide

juurde ning selle kohaselt on kasutatud tõenduslikku alkomeetrit taadeldud 04.05.2018. a (KVM tl 3) ehk vaid mõned peavad enne seda, kui J.D mõõdeti sellega alkoholijoovet. Seetõttu pole alust kahelda antud mõõteseadme näidu õigsuses. Seetõttu on tõendamist leidnud, et J.D oli 10.05.2018. a kella kuue paiku hommikul lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis ning tema 1 liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 0,16 mg.

Kohtuvälises menetluses on menetlusalune isik juhtunu kohta samal päeval

selgitanud vaid seda, et ta sõitis tööle ning ei tundnud, et oleks joobes, oli maganud 7 tundi, joonud kohvi ja enesetunne oli värske (KVM tl 1). Ka kohtule esitatud kaebuses ei vaidlustada J.D

temale etteheidetava väärteo toimepanemist, soovides vaid rahatrahvi vähendamist ja ositi tasumise võimaldamist. Seega nähtub eeltoodud tõenditest, et J.D on 10.05.2018. a kella 05:53 ajal juhtinud

mootorsõidukit (Honda Civic Hybrid registreerimismärgiga nr xxx) Harjumaal Tallinnas Vabaduse pst ja Hiiu tänava ristmikul suunaga Pargi tänava poole piirmäära lubatud alkoholi

ületavas seisundis täpsemalt oli tema ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus , vähemalt 0, täitnud LS § 224 sätestatud väärteo objektiivse 16 mg. Seega on J.D lg-s 1 koosseisu. Subjektiivne koosseis Karistusseadustiku (edaspidi: KarS) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus.

Sealjuures on väärteo toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus. Kuigi mootorsõidukit on kohtu hinnangul võimalik juhtida vaid kavatsetult, sest tegemist on eesmärgistatud tegevusega, mida kontrollib ja teeb isik, kes sõidukit juhib, ei tähenda nimetatud

asjaolu, et isik paneks alati ka mootorsõiduki lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis juhtimise toime kavatsetult. Seega tahtlik (täpsemalt kavatsetult) mootorsõiduki juhtimine ei välista võimalust, et mootorsõidukit juhiti lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis siiski

ettevaatamatusest. Otsustamisel, kas mootorsõidukit on juhitud lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis kas ettevaatamatusest või tahtlikult, tuleb hinnata tarvitatud alkoholi kogust, selle kangust ning alkoholi tarbimise ja sõiduki juhtima asumise vahele jäävat ajavahemikku. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et J.D pani temale etteheidetava väärteo toime hooletusest KarS § 18 lg 3 mõttes, mis sätestab, et

isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei

tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja

4-18-2835

5 kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema.

Ei J.D kohtuvälises menetluses antud ütlustest (KVM tl 1) ega kohtule esitatud kaebusest (kohtu tl 2, 5, 17) ei selgu, millises koguses ja kui kanget alkoholi ning millal ta enne mootorsõiduki juhtima asumist tarvitas. J.D on vaid selgitanud, et ta sõitis tööle ning ei tundnud, et oleks joobes, oli maganud 7 tundi, joonud kohvi ja enesetunne oli värske (KVM tl 1). Samas võib J.D ütluste põhjal eeldada, et ta lõpetas alkoholi tarbimise vahetult enne magama minemist. Tunnistaja sõnul näitas indikaatorvahend kella 05:53 ajal J.D

alkoholijoobeks 0,23 mg/l (KVM tl 2 pöördel). Kella 06:30 paiku tuvastati J.D alkoholijoobeks lõpliku tulemusena 0,16 mg/l (KVM tl 5). Arvestades, et mootorsõidukit on lubatud juhtida, kui isiku väljahingatavas õhus jääb alkoholikogus alla 0,10 mg/l, siis ei pruugi 0,16 Samas teadis mg/l suurune alkoholijoove isikule endale tõepoolest kehaliselt tuntav olla. J.D, et ta peab järgmise päeva varahommikul sõitma tööle. Kohus leiab, et kui isik otsustab eelneval päeval/õhtul enne mootorsõiduki juhtima asumist tarvitada alkoholi, siis peab ta enne mootorsõiduki juhtima asumist olema veendunud, et ta tõepoolest on kaineks saanud. Ainus viis tagada kindel veendumus enda kainuses ja selles, et võib mootorsõidukit juhtida, on kasutada alkomeetrit. J.D aga otsustas tugineda vaid enda subjektiivsele enesetunde

hinnangule, mis võib just väiksema lubatud alkoholi piirmäära ületamise korral olla vägagi petlik. Seetõttu leiab kohus, et J.D oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise

korral enne mootorsõiduki juhtima asumist pidanud veenduma, et ta on kaineks saanud ja kasutama selleks alkomeetrit Kui alkoholi tarbimise , mitte arvestama vaid enda kõhutundega.

ja sõiduki juhtimise vahele jääb ilmselgelt piisav ajavahemik – näiteks ühe 0,5 liitrise õlle

- joomise puhul üle 12 tunni, siis pole alkomeetri kasutamine kohtu hinnangul vajalik. Kuid kui alkoholi tarbitakse eelneva päeva õhtul ja on teada, et järgmise päeva varahommikul on vajalik mootorsõidukit juhtida, siis tuleb kindlasti veenduda enda kainuses alkomeetri abil. Samuti võib

kainenemiseks kuluva aja arvestamisel võtta orientiiriks www.alkoinfo.ee kodulehel oleva kainenemisele keskmiselt ku Eeltoodut luva aja näited. arvesse võttes leiab kohus, et J.D pani temale etteheidetava väärteo toime hooletusest KarS § 18 lg 3 tähenduses

. Seega on J.D -s 1

täitnud LS § 224 lg sätestatud väärteo koosseisu. Õigusvastasus ja süü Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid J.D teos ei esine. Samuti on J.D

süüvõimeline, s.t ta oli väärteo toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal süüdiv ja vähemalt 14 aastane (sündinud – - 1993. aastal KVM tl 1, 9 ). Eeltoodud põhjustel nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et J.D on pannud toime koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 2

24 lg 1 järgi.

4.2. Karistus

Karistuse määr

LS § 224 lg 1 näeb põhika kuni 100 trahviühikut või sõiduki

ristusena ette rahatrahvi

j

uhtimisõiguse äravõtmise kuni 6 kuuni. Lisaks võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada isiku suhtes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist LS § 224 lg 3 p 1 alusel 3-9 kuuni, kui isikut ei ole varem LS § s 224 sätestatud süüteo eest karistatud ning - LS § 224 lg 3 p 2 alusel 3 12 kuuni, kui isikut on varem LS § s 224 sätestatud süüteo eest - - karistatud.

Kohtuväline menetleja on vaid põhikaristusega, määrates J.D karistanud menetlusalusele isiku karistuse kergema karistusliigi ehk kohaldades rahatrahvi. Samas le järgi on kohtuväline menetleja määranud J.D-le karistuseks rahatrahvi selle maksimaalses

määras, s.t 100 trahviühikut ehk 400 eurot Kuivõrd kohtuväline menetleja ei ole .

menetlusalusele isikule lisakaristust kohaldanud LS § 224 lg 3 (p 1) alusel ning arvestades

4-18-2835

6

reformatio in peius , mille kohaselt põhimõtet ei või kohus menetlusaluse isiku olukorda raskendada, kui kaebuse esitab menetlusalune isik, siis s

eetõttu analüüsib kohus järgnevalt vaid põhikaristust. Sealjuures peab kohus lähtuma samuti kergemast karistusliigist ehk rahatrahvist. Kuivõrd LS § s 224 ei ole sätestatud rahatrahvi minimaalset määra, tuleneb see KarS § 47 lg - - st 1, mille kohaselt on rahatrahvi minimaalne määr 3 trahviühikut. KarS § 47 lg 1 teise lause

kohasel Seega peab J.D-le t on üks trahviühik neli eurot. mõistetav karistus olema rahatrahv vahemikus 3- -400 eurot) ehk sanktsiooni keskmine oleks

100 trahviühikut (s.o 12 ca 5 kut, s.o 200 eurot. 0 trahviühi KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepane a õiguskorra misest j kaitsmise huvisid.

J.D süü suurust mõjutab esmalt alkoholijoobe määr, milles ta sõidukit juhtis. Arvestades, et LS § 224 lg 1 lijoobes sõiduki juhtimise eest kohaselt karistatakse isikut alkoho

olukorras, kus isiku ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10-0,24 mg ja J.D oli alkoholijoobe määraks vähemalt 0,16

mg/l, oli tema joove antud sätte kohaselt keskmise määra lähedal, jäädes sellest napilt allapoole (0,17 mg/l) . Nimetatud asjaolu viitab isiku keskmisele süü suurusele. Lisaks mõjutab J.D süü suurust väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Arvestades, et väärtegu saab toime panna tahtlikult ja ettevaatamatusest ning J.D pani antud väärteo toime ettevaatamatusest, täpsemalt hooletusest, siis on tegemist

asjaoluga, mis viitab isiku . Neid J.D väiksele süü suurusele süü suurust mõjuvaid asjaolusid kogumis arvestades leiab kohus, et tema süüd tuleb lugeda keskmisest mõnevõrra väiksemaks.

Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga sellest, et J.D puhul esineb karistust kergendava asjaoluna kahetsus (KVM tl 7), täpsemalt puhtsüdamlik kahetus KarS § 57 lg 1 p 3 teise alternatiivi mõttes. kohtuvälises menetluses Nimelt on J.D kahetsust avaldanud ütlusi andes (KVM tl 3) ning ka maakohtule esitatud kaebuses (kohtu tl 2, 17).

Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et J.D puhul ei esine karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes (KVM tl 7). Eeltoodut ar

vestades leiab kohus, et J.D süü on alla keskmise. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik J.D mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. J.D on karistusregistri väljavõttest nähtuvalt kolm kehtivat väärteokaristust ( 9 pöördel KVM tl 9- ).

Nendest kaks on talle määratud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 151 lg 1 alusel ebaseaduslikult väikses koguses narkootilise või psühhotroopse aine käitlemise eest. Kolmas karistus on J.D LS § 227 lg 2 alusel ehk mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest vahemikus 21 40 km/h võrra. Kõikide väärtegude eest -

on J.D-le määratud karistuseks rahatrahv, kuid nendest vaid üks on tasutud. Ühtlasi nähtub eeltoodust, et J.D on liiklusrikkumiste eest vaid üks kehtiv karistus ning see pole samalaadse rikkumise eest, kui praegusel juhul. Tasumata rahatrahvid viitavad aga sellele,

et J.D on suhtunud temale se, milleks on olnud varasemalt määratud karistustes

rahatrahvid Samuti on J.D , ükskõikselt. jätkanud liiklusalaste väärtegude toimepanemist. Kohus leiab, et sellises olukorras on eripreventsioonist tulenevalt põhjendatud

isiku suurem karistus kohus praegusel juhul le mõista tema süü suurusest , mistõttu peab p karistada J.D kergeima karistusliigi - rahatrahviga - sanktsiooni keskmist õhjendaks määra veidi ületavas määras

. Eripreventiivsete kaalutluste kõrval arvestab kohus karistuse mõistmisel ka üldpreventiivseid

kaalutlusi ehk lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest. Kohus märgib siinkohal, et isikule mõistetav karistus peab eelkõige lähtuma tema süü suurusest ja eripreventsioonist. Vaid väga

4-18-2835

7

erandlikel juhtudel võib isikule mõista karmima karistuse võrreldes tema süü suuruse ja

eripreventiivse vajadusega. Vastasel korral võib liiga range karistus, mis on mõistetud

peamiselt üldpreventiivsetest kaalutlustest ehk õiguskorra kaitsmise huvidest lähtudes, olla isiku jaoks hoopis negatiivse mõjuga, sest isik ei tunne, et teda on karistatud õiglaselt, mistõttu kaotab ta ka usalduse õiguskorra vastu. Kuigi mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes on üks raskeimaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on hetkel seadusandja ja korrakaitseorganite huviorbiidis oleva rikkumisega, ei pea kohus siiski antud juhul üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt vajalikuks mõista isikule rangemat karistust võrreldes sellega, mis vastab tema süü suurusele ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju. Seda eelkõige põhjusel, et kuigi ükskõik millises alkoholijoobe määras mootorsõiduki juhtimine on äärmiselt taunitav, ei ole praegusel juhul siiski tegemist niivõrd suure alkoholijoobe määraga ega ka tahtliku teoga, et sellest tulenevalt oleks vajalik isikule

mõistetavat karistuse määra ühiskonna kaitsmise ja teistele liiklejatele mõjutussignaali saatmiseks veelgi suurendada.

Eeltoodud asja J.D-le olusid arvestades leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt määratud 100 trahviühiku ehk 400 euro suurune rahatrahv, mis on maksimaalne rahatrahvi määr LS 224 lg 1 järgi kvalifitseeritava rikkumise eest süü suurusele ning üld , vasta J.D ei - ja eripreventiivsetele vajadustele. Kohus leiab, et J.D süü suurusele vastav ning isiku mõjutamiseks piisav karistus on sanktsiooni keskmist veidi ületav karistuse määr, s.t 60 trahviühiku ehk 240 euro suurune rahatrahv. Trahvi tasumine ositi

J.D taotles rahatrahvi ositi tasumise võimaldamist, tuues kohtule võimaliku

maksegraafiku näidise, mille kohaselt suudaks ta igakuiselt tasuda 50 eurot (kohtu tl 5). Kaebuse täienduses on J.D märkinud, et tal on keeruline majanduslik olukord (kohtu tl 17). J.D karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on tal kolmest varasemast rahatrahvist kaks – summades 120 ja 180 eurot – tasumata (KVM tl 9-9 pöördel), mis kohtu hinnangul võib samuti kinnitada, et isikul on makseraskusi. Kohtu hinnangul võib J.D-le võimaldada rahatrahvi ositi tasumist.

KarS § 66 lg 3 kohaselt võib ositi tasutava rahatrahvi täitmise tähtaeg olla kuni üks aasta. Arvestades, et kohus mõistis J.D-le 60 trahviühiku ehk 240 euro suuruse rahatrahvi ning menetlusaluse isiku kaebusest nähtuvalt suudaks ta igakuiselt tasuda 50 eurot, siis annab kohus J.D-le võimaluse tasuda temale kohtu poolt mõistetud 24

0 euro suurune rahatrahv ositi 5 t igakuiselt 48 eurot. kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, s. Samas märgib kohus siinkohal, et rahatrahvi võib tasuda ka ühekordse maksena ning kiiremini

ja igakuiselt suuremates osamaksetes, kui on kohtu määratud osamaksete suurused. Nimelt kantakse karistusregistris olev väärteokaristus arhiiviandmetesse karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 alusel ühe aasta möödumisel rahatrahvi täielikust tasumisest. Seega mida kiiremini tasuda kogu mõistetud rahatrahv, seda varem kantakse see ka arhiiviandmetesse.

Velmar Brett kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)