3-17-2724/20 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. august 2018. a, Tallinn

Haldusasja number

3-17-2724

Haldusasi

Baltic Beach Holding OÜ kaebus Terviseameti 10.11.2017

otsustusega

nr

12.4-1.1.392/6-4

määratud

sunniraha

300 eurot tagastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Baltic Beach Holding OÜ, volitatud esindajad

Mirjam-Mari Marastu, Marin Truman-Vaher, Marge

Rebane ja Carmen Tars

Vastustaja – Terviseamet, volitatud esindaja Tõnu Kaur

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda Baltic Beach Holding OÜ kaebuse muutmise vastuvõtmisest ning

täiendamisest Terviseameti 07.02.2017 ettekirjutuse nr 12.4-1.1.392/6 ja 10.11.2017

otsustuse nr 12.4-1.1.392/6-4 tühistamise nõuetega.

2. Jätta Baltic Beach Holding OÜ kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 01.10.2018 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui

14 päeva (HKMS § 184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Terviseamet (vastustaja) kohustas 07.02.2017 ettekirjutusega nr 12.4-1.1.392/6 Baltic

Beach Holding OÜ-d (kaebaja) viima hiljemalt 01.04.2017 ujula basseinide veekvaliteedi

vastavusse Vabariigi Valitsuse 15.03.2007 määruse nr 80 „Tervisekaitsenõuded ujulatele,

basseinidele ja veekeskustele“ (määrus nr 80) § 6 lg-te 2 ja 4 nõuetega (p 1) ning tagama

hiljemalt 01.04.2017 ujula atraktsioonis ja laste basseinis määruse nr 80 § 7 lg 8 p-s 3 toodud

3-17-2724

2(7)

basseinivee tsirkulatsiooni ajaks mitte rohkem kui 30 minutit (p 2). Ettekirjutuse tähtajaks

täitmata jätmise korral määratakse iga täitmata kohustuse eest sunniraha 300 eurot.

2. Vastustaja viis kaebaja ujulas 30.05.2017 läbi kontrolltoimingu, mille raames selgus, et

ettekirjutus oli täitmata. Vastustaja määras 05.06.2017 otsustusega nr 12.4-1.1.392/6 kaebajale

sunniraha.

3. Vastustaja viis kaebaja ujulas 02.10.2017 läbi korduva kontrolltoimingu, mille käigus

tuvastati, et atraktsiooni ja laste basseini vee tsirkulatsiooniaja parandamise osas ei ole

meetmeid tarvitusele võetud ning ettekirjutuse p 2 on täitmata. Samuti ei vastanud kaebaja

ujulas basseinivesi määruse nr 80 § 6 lg-te 2 ja 4 nõuetele, järelikult oli ka ettekirjutuse p 1

täitmata. Toimingu juures viibis Laulasmaa SPA ujula juhataja Anne Ast.

4. Vastustaja määras 10.11.2017 otsustusega nr 12.4-1.1.392/6-4 kaebajale ettekirjutuse

resolutsiooni p-de 1 ja 2 täitmata jätmise eest sunniraha kokku 600 eurot, mis tuli tasuda

hiljemalt 24.11.2017.

5. Kaebaja tasus sunniraha 600 eurot 04.12.2017.

6. Kaebaja esitas 11.12.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis pärast

kaebuse täiendamist menetlusse nõuetes tühistada vastustaja 07.02.2017 ettekirjutus

resolutsiooni p 2 osas ja tagastada tasutud sunniraha 300 eurot. Kaebuse täienduses sisaldus

taotlus ennistada 07.02.2017 ettekirjutuse tühistamise nõude esitamise tähtaeg.

7. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata.

8. Tallinna Halduskohus luges 19.04.2018 määrusega kaebuse 07.02.2017 ettekirjutuse

tühistamise nõudes mittetähtaegselt esitatuks, jättis kaebetähtaja ennistamata ja lõpetas selle

nõude osas haldusasja menetluse. Kohus jätkas menetlust tasutud sunniraha tagastamise

nõudes. Tallinna Ringkonnakohus jättis 01.06.2018 määrusega halduskohtu 19.04.2018

määruse muutmata. Viidatud määrused jõustusid 20.06.2018.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

9. Kaebaja põhjendused:

9.1. Ettekirjutuse p 2.2 ja resolutsiooni p 2 ei vasta määrusele nr 80 ning ettekirjutus on kaebaja

suhtes ebamõistlikult koormav. Oleks ebaõiglane, kui kaebaja suhtes jääks kehtima haldusakti

osa, mis põhineb valedel eeldustel ja järeldustel ning on vastuolus õigusaktidega. Ettekirjutus

on ebamõistlikult koormav, kuna tooks sisuliselt kaasa kogu Laulasmaa SPA basseini osa

lammutamise ja uuesti ehitamise, mille kogumaksumus on hinnanguliselt sadadesse

tuhandetesse eurodesse ulatuv. Keila Vallavalitsus on ujula laiendamise projekti

kooskõlastanud.

9.2. Vastustaja viitas ettekirjutuse resolutsiooni p-s 2 määruse nr 80 § 7 lg 8 p-le 3, mille

kohaselt peab basseinis veetemperatuuriga kuni +36oC olema vee tsirkulatsiooniks mitte enam

kui 30 minutit. Tegemist on ilmselge veaga, sest vaidlusaluse basseinivee temperatuur on kuni

+32oC (määruse nr 80 § 7 lg 8 p 2). Ettekirjutuse sisu ja resolutsioon ei ole omavahel kooskõlas.

Kuna kaebajal tuleb kõrvaldada puudused basseinis veetemperatuuriga +36oC ja kaebaja on

veendunud, et tema basseinides on tsirkulatsioon kooskõlas määruse nr 80 nõuetega, siis

rikkumist ei esine.

9.3. Kuna kaebajal ei ole võimalik arvestada basseini tegelikku koormust vastavalt kasutajate

arvule tunnis (määruse nr 80 § 7 lg 6), siis selgitab kaebaja välja basseini kasutatavuse nädala

3-17-2724

3(7)

jooksul ja arvestab, mitu inimest külastab basseini päevas keskmiselt. Basseinis on tagatud vee

taaskasutamine ehk tsirkulatsiooni tsükkel kestvusega 1 tund ja 30 minutit ning puhta vee

lisamine iga päev 30 liitrit vastavalt basseini tegelikule koormusele (määruse nr 80 § 7 lg 11).

Määruse nr 80 § 7 lg-t 8 tuleb vaadata koos § 7 lg-ga 7. Basseinivee tsirkulatsiooniaeg 1 tund

ja 30 minutit on kooskõlas määruse nr 80 § 7 lg-ga 9, milles on antud võimalus kogu basseini

vee vahetamiseks 12 tunni jooksul. Vastustaja ei ole põhistanud, millest tulenevalt rikub

kaebaja määruse nr 80 § 7 lg-t 8 (ei nähtu basseinikasutajate arvu ja tsirkulatsiooni arvestuse

põhimõtet).

9.4. Basseini tsirkulatsiooniaja tagamine 30 minutiga eeldaks kogu ujula lammutamist kuni

vundamendini. Lammutamine, renoveerimine ja uuesti ehitamine võtavad tunduvalt rohkem

aega, kui ettekirjutuses antud tähtaeg. Ettekirjutuse täitmine tooks kaasa ebaproportsionaalsed

kulutused, kuna teistes basseinides on vee tsirkulatsioon korras. Kaebaja on teinud kõik endast

oleneva basseinivee vahetuse tagamiseks ning vee puhastamine ja vahetamine toimub

kooskõlas määrusega.

9.5. Valitud sunni liik ei ole proportsionaalne, kuna selle rakendamise eeldused on täitmata ja

esinevad sunni rakendamist välistavad asjaolud (rikkumist ei ole toimunud). Sunnivahendit ei

tohi rakendada karistusena. Sunniraha on välja mõistetud alusetult ja see tuleb kaebajale

tagastada (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 2 lg 1 p 6).

9.6. Kaebaja taotleb 06.08.2018 esitatud täiendavas seisukohas ettekirjutuse resolutsiooni p 2

tühistamist ja kaebajalt 09.11.2017 kontrollakti nr 12.4-1.1.392/10 alusel välja mõistetud

sunniraha 300 eurot tagastamist. Vastustaja ja kaebaja tõlgendavad määrust nr 80 erinevalt.

Kaebaja osas rakendub määruse nr 80 § 7 lg 9, sest kaebaja ujula ei ole ehitatud enne määruse

jõustumist.

Ujula

ehitusprojekti

kooskõlastus

ehitise

laiendamiseks

esitati

Keila

Vallavalitsusele 20.06.2011, st ajal, mil määrus nr 80 kehtis ja vallavalitsus pidi projekti

kooskõlastamisel sellest lähtuma. Vallavalitsuse poolt ehitusprojekti kooskõlastamine andis

kaebajale kindluse, et mh basseini tsirkulatsiooni aeg on õigusaktidega kooskõlas. Ehitisregistri

andmetel on Laulasmaa SPA siseujula esmase kasutuselevõtu aeg 2011. a. Enne 2008. a oli

Laulasmaal ehitisena püstitatud vaid hotell. Siseujula ja spa kompleksi juurdeehitus tehti

2011. a.

9.7. Kaebaja taotleb 24.08.2018 esitatud täiendavas seisukohas vastustaja 07.02.2017

ettekirjutuse nr 12.4-1.1.392/6 resolutsiooni p 2 tühistamist ja 10.11.2017 sunniraha määramise

otsustuse nr 12.4-1.1.392/6-4 tühistamist ning palub tagastada kaebajalt vastustaja 09.11.2017

kontrollaktiga nr 12.4-1.1.392/10 välja mõistetud 300 eurot. Poolte vahel on erimeelsused

määruse nr 80 kohaldamise osas ja basseini (s.o ujula atraktsiooni ning laste basseini) ehitamise

ja projekteerimise aja osas. Laulasmaa SPA hotellikompleks ehitati 2003. a ja sellesse kuulus

ka siseujula. Laulasmaa SPA-d opereerivad äriühingud on korduvalt läinud pankrotti. Kinnistu

praegune omanik Laulasmaa Invest OÜ teostas pärast kinnistu soetamist 2011. a ulatuslikke

juurdeehitus- ja renoveerimistöid. Muuhulgas ehitati laste ja atraktsioonibassein, s.o

vaidlusalune bassein. Kokku on Laulasmaa SPA-s 6 basseini. Tsirkulatsiooniaja väidetav

mittevastavus tuvastati vaid laste ja atraktsioonibasseinis. Seega vastas tsirkulatsiooniaeg

kõikides muudes basseinides nõuetele, sh ka 2003. a ehitatud spordibasseinis, kus viidi 2006. a

ja 2007. a läbi ujumistunde. Laste ja atraktsioonibassein ehitati 2011. a. Vastustaja esitatud

fotod tõendavad, et ujula oli olemas enne 2011. a, kuid mitte vaidlusalune bassein. Laulasmaa

SPA-d on korduvalt meedias käsitletud ja ei ole eluliselt usutav, et avalik terviseasutus jäi

vastustaja huviorbiidist pidevalt välja. 2011. a kasutusele võetud Laulasmaa SPA ujula

basseinid vastavad alates 01.01.2008 kehtima hakanud määrusele nr 80. Basseini

tsirkulatsiooniaeg 1 tund ja 30 minutit on kooskõlas määruse nr 80 § 7 lg-ga 9. Määruses nr 80

on antud võimalus kogu basseini vee vahetumiseks 12 tunni jooksul ja see nõue on vaidlusaluse

3-17-2724

4(7)

basseini puhul täidetud. Samuti on igapäevane 30 liitri värske vee basseini lisamine iga kasutaja

kohta kooskõlas määruse nr 80 § 7 lg-s 11 toodud nõudega.

10. Vastustaja põhjendused:

10.1. Ettekirjutuses on tegemist ilmselge kirjaveaga ja viide peaks olema määruse nr 80 § 7

lg 8 p-le 2. Osundatud kirjaviga ei saa olla ettekirjutuse tühistamise aluseks, kuna ettekirjutuse

p-s 2.1 selgitatakse normi, millele tuginetakse. Tõsiseltvõetav ei ole väide, et rikkumisest on

raske aru saada. Tegemist ei ole eriteadmisi nõudva tekstiga ja ettekirjutuse p-s 1.2 kirjutatud

lausest arusaamine ei saanud nõuda ligi ühte aastat. Basseinivee 2 m3 koguse asendamine puhta

veega ja lisaks iga basseini kasutaja kohta teatud koguse puhta vee lisamine määruse nr 80 § 7

lg-te 7 ja 11 alusel ei kiirenda basseinivee tsirkulatsiooni aega, mille alusel saaks väita, et 1 tund

ja 30 minutit tsirkulatsiooniks on määruse nr 80 nõuetega kooskõlas.

10.2. Määruse nr 80 § 7 lg-te 7 ja 8 nõudeid tuleb vaadata koosmõjus. Tsirkulatsiooni ajaks

peab olema vähemalt 30 minutit ja suurema koormuse puhul lisatakse iga inimese kohta veel

2 m3. Vee tsirkulatsiooni arvutatakse pumpade jõudluse ja basseini mahu alusel. Laulasmaa

SPA kontrollaktis on märgitud basseini mahuks 150 m3 ja pumpade jõudluseks 96 m3/h

(pumpade jõudlus märgitud pumpadel). Seega vahetub kaebaja basseinis 1 tunni jooksul vesi

96 m3 ulatuses ja terves basseinis vahetub vesi täielikult 1,5 tunni jooksul. Kaebajale ei kohaldu

määruse nr 80 § 7 lg 9, mis sätestab, et kui määruse nr 80 § 7 lg-tes 6 ja 7 sätestatud veevahetuse

nõudeid ei ole võimalik täita, peab täielik veevahetus toimuma vähemalt iga 12 h jooksul.

Määruse nr 80 § 11 lg-s 3 sätestatu välistab osundatud erandi kohaldamise Laulasmaa SPA-s,

kuna bassein on projekteeritud ja ehitatud enne määruse nr 80 jõustumist (01.01.2008). Värske

vee lisamine ei mõjuta tsirkulatsiooniaega. Basseinide süsteemis olevat vett kasutatakse filtrite

puhastamisel ja süsteemis oleva veega pestakse filtrist mustus kanalisatsiooni. Värsket vett

lisandub pärast filtripesu veetrassist süsteemi sama palju, kui vana vett välja pesti. Kuna

basseinil on ka reservmahuti, siis filtripesu ajal basseinis veetase ei lange. Seega muutub

ajutiselt ainult basseinisüsteemis oleva vee koguhulk.

10.3. Vastustaja ei oska hinnata, kui kallis on basseinivee tsirkulatsioonisüsteemi ja selle

osade väljavahetamine ning uute osade paigaldamiseks tehtav töö või muude vajalike

toimingute tegelik kulu ja tööde maksumus. Kaebaja väide hoone lammutamise vajadusest on

paljasõnaline.

10.4. Vastustaja lähtus ettekirjutuse koostamisel rahvatervise seadusest (RTerS), mille

eesmärk on mh inimese tervise kaitsmine (§ 1 lg 1). Basseinivesi Laulasmaa SPA ujulas ei vasta

pikemat aega nõuetele ka mikrobioloogiliste näitajate osas. Basseinis viiakse läbi väikeste laste

ujumistreeninguid.

10.5. Ettekirjutus on jõustunud ja selle resolutsioon on adressaadile kohustuslik täitmiseks.

Vastustaja on sunniraha rakendamisel lähtunud asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS)

sätetest. Ehitusregistri väljavõttest on näha, et Laulasmaa SPA-le anti kasutusluba 2003. a ning

hilisemad muudatused puudutavad laiendamist ja aadressi andmeid. Võrreldes 2014. a

andmetega ei ole muutunud ehitise maht ega köetav pind. Lisandunud 31 m2 suurune netopind

võib olla täiendava abihoone või muud liiki juurde ehitatud hoone. Keila valla valduses

olevatest ehitusprojektidest peab nii aastal 2003. a kui ka 2011. a kasutusloast olema nähtav, et

väheolulise ehitise laiendamine 2011. a ei ole seotud basseinidega. Vajadusel tuleb see

dokumentatsioon vallalt välja nõuda. Keila Vallavalitsuse arhiivist on näha, et 2006. a ja 2007. a

on sõlmitud ujumise algkursuse lepingud Laulasmaa Hotellid OÜ-ga, kes oli endine ujulate

haldaja. Samuti on 2003. a märgitud kasutamise otstarbeks siseujula. 2010. a fotodelt, kui

Laulasmaa SPA uus omanik ei olnud seda veel üle võtnud, on näha, et basseinide osa oli valmis.

Ehitusseadustikus (EhS) on eraldi sätestatud ehitamine, ehitise laiendamine, ehitise

3-17-2724

5(7)

ümberehitamine, ehitise lammutamine (EhS § 4). Määrus nr 80 sõnastab, et „enne käesoleva

määruse jõustumist projekteeritud ning ehitatud ujulatele…“, mitte laiendatud või

ümberehitatud ujulatele.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Kuna sunniraha rakendamine toimub toiminguga, mitte haldusaktiga, siis tähistab kohus

praeguses otsuses selguse huvides sunniraha rakendamise toimingut otsustusena, mitte

otsusena.

Vaidlusaluse sunniraha määramise otsustusel on märgitud kuupäev 09.11.2017, kuid see on

digitaalselt allkirjastatud 10.11.2017. Järelikult on vastustaja määranud sunniraha 10.11.2017

ja sellisena kohus otsustuse kuupäeva ka edaspidi märgib.

12. Kaebaja on jätnud täiendavate seisukohtade esitamisel tähele panemata, et halduskohus

jättis 19.04.2018 määrusega ettekirjutuse tühistamise nõudes kaebetähtaja ennistamata ja

lõpetas selles nõudes haldusasja menetluse. Halduskohtu 19.04.2018 määrus jõustus 20.06.2018

pärast seda, kui ringkonnakohus jättis 01.06.2018 määrusega halduskohtu määruse muutmata

ja kaebaja ei vaidlustanud ringkonnakohtu määrust. Kuna halduskohtu 19.04.2018 määrus on

jõustunud, siis puudub kaebajal enam õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud

kaebusega uuesti kohtu poole (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 p 2). Samamoodi puudub kaebajal

õigus täiendada praegust kaebust uuesti ettekirjutuse tühistamise nõudega.

Samuti on kaebaja taotlenud kaebuse täienduses vastustaja 10.11.2017 sunniraha määramise

otsustuse tühistamist. Kohus juba selgitas 02.01.2018 määruses, et vastustaja 10.11.2017

otsustus ei ole haldusakt. Tegemist on toiminguga, mille tühistamist ei saa nõuda (vt HKMS

§ 37 lg 2).

Eeltoodud põhjendustel ei luba kohus kaebajal kaebust muuta ega täiendada seda vastustaja

07.02.2017 ettekirjutuse ja 10.11.2017 otsustuse tühistamise nõuetega (HKMS § 49 lg 1).

13. Vaidlus toimub vaid selle üle, kas kaebajale määrati ettekirjutuse täitmata jätmise eest

sunniraha õiguspäraselt. Kui sunniraha määrati õigusvastaselt, saab lahendada sunniraha

tagastamise küsimuse.

14. Sunniraha määrati kaebajale vastustaja 10.11.2017 otsustusega, mille kohaselt ei olnud

kaebaja täitnud tähtaegselt vastustaja 07.02.2017 ettekirjutuse resolutsiooni p-des 1 ja 2

sätestatud kohustusi. Sunniraha määrati kummagi kohustuse rikkumise eest 300 eurot, kokku

600 eurot. Kaebaja vaidlustab sunniraha määramist vaid ettekirjutuse resolutsiooni p 2 täitmata

jätmise eest. Muus osas kaebaja 10.11.2017 otsustust ei vaidlusta ja tasutud sunniraha

tagastamist ei taotle. Seega ei käsitle kohus edaspidi ettekirjutust ja sunniraha määramist

vaidlustamata osas.

15. Vastustaja 07.02.2017 ettekirjutuse resolutsiooni p-ga 2 kohustati kaebajat tagama

hiljemalt 01.04.2017 ujula atraktsiooni ja laste basseinis määruse nr 80 § 7 lg 8 p-s 3 toodud

basseinivee tsirkulatsiooni ajaks mitte rohkem kui 30 minutit. Määruse nr 80 § 7 lg 8 p 3

kohaselt oleneb basseinivee tsirkulatsiooniaeg basseini veetemperatuurist ja peab olema

veetemperatuuril kuni +36 °C mitte rohkem kui 10 minutit. Vastustaja selgitustest ja

ettekirjutuse põhjendustest nähtub, et ettekirjutuse resolutsiooni p-s 2 on tehtud ekslik viide

määruse nr 80 § 7 lg 8 p-le 3. Tegelikult oleks tulnud teha viide p-le 2, mille kohaselt peab

basseinivee tsirkulatsiooniaeg olema veetemperatuuril kuni +32 °C mitte rohkem kui

30 minutit. Ettekirjutusest nähtuvalt vahetub 32 °C veega ujula atraktsioonis ja laste basseinis

vesi täielikult ligikaudu 1 tunni ja 30 minutiga nõutud 30 minuti asemel. Seega on vastustaja

3-17-2724

6(7)

kohustanud

kaebajat

tagama

ujula

atraktsioonis

ja

laste

basseinis

basseinivee

tsirkulatsiooniajaks 30 minutit, mitte 10 minutit.

16. Vastustaja 10.11.2017 otsustusest nähtuvalt tuvastati kontrollimenetluses korduvalt, et

kaebaja oli jätnud ettekirjutuse resolutsiooni p 2 tähtajaks täitmata. Nõutud 30 minuti asemel

toimub basseinivee tsirkulatsiooni 1 tunni ja 30 minutiga. Kaebaja ei vaidle vastu vastustaja

tuvastatud asjaolule, et 32 °C veega ujula atraktsioonis ja laste basseinis vahetub vesi täielikult

1 tunni ja 30 minutiga. Kaebaja leiab, et see ei ole määruse nr 80 § 7 lg-te 7 ja 9 kohaselt

õigusvastane, mistõttu on sunniraha määramine põhjendamatu.

17. Esiteks möönab kohus, et ettekirjutuse resolutsiooni p 2 võis eksliku viite tõttu eksitada

kaebajat nõutava tsirkulatsiooniaja osas. Kuna sõnalises osas on tsirkulatsiooniajaks nõutud

30 minutit ja vaidluse all ei ole asjaolu, et kaebaja ujula atraktsiooni ja laste basseini

veetemperatuur on 32 °C, mitte 36 °C, siis pidi kaebaja aru saama, et temalt nõutakse

30-minutilist, mitte 10-minutilist tsirkulatsiooniaega. Kui kaebajale jäi ettekirjutuse nõue

arusaamatuks, tulnuks tal pöörduda selgituse saamiseks vastustaja poole. Antud juhul nähtub,

et kaebaja ei ole taganud ei 10-minutilist ega 30-minutilist tsirkulatsiooniaega, seega ei ole

kaebaja igal juhul ettekirjutuse resolutsiooni p 2 täitnud. Tegemist ei olnud sellise eksitamisega,

mis oleks muutnud ettekirjutuse täitmise või sellest arusaamise võimatuks.

18. Kuna ettekirjutusega nõuti 30-minutilist tsirkulatsiooniaega, siis ei ole ettekirjutuse

täitmiseks piisav 1 tunni ja 30 minuti pikkune tsirkulatsiooniaeg. Sellise tsirkulatsiooniaja

tagamisega ei saa lugeda ettekirjutuse nõuet täidetuks. Kaebaja viited määruse nr 80 § 7 lg-tele 7

ja 9, mis lubavad ka pikemat tsirkulatsiooniaega, ei ole praeguses asjas asjakohased. Kohus

jättis kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotluse ettekirjutuse tühistamise nõudes rahuldamata

ning lõpetas selles osas menetluse. Seega ettekirjutus kehtib ja on täitmiseks kohustuslik

olenemata selle võimalikust õigusvastasusest (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60 lg 1).

Seega isegi, kui kaebaja basseinide osas oleks võimalik lähtuda määruse nr 80 neist sätetest,

mis näevad ette pikema veevahetuse aja, tuleb kaebajal täita talle tehtud ettekirjutust ja tagada

tsirkulatsiooniaeg 30 minutit. Ettekirjutusest vabanemiseks tulnuks kaebajal see tähtaegselt

vaidlustada. Samuti on kaebajal teatud juhtudel võimalik taotleda haldusmenetluse uuendamist

(vt HMS § 44). Kuni ettekirjutus kehtib, on kaebaja kohustatud seda täitma. Ettekirjutuse

õiguspärasust vaidlustades ei ole võimalik selle kehtivusest ja täitmise kohustusest vabaneda.

Haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud

õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti (HMS § 61

lg 2).

19. Kuna ka õigusvastane ettekirjutus on täitmiseks kohustuslik, siis on asjakohatud

menetlusosaliste selgitused ujula ehitusaasta osas. Kohus jätab menetlusosaliste esitatud

ehitisregistri ja kinnistusraamatu väljavõtted ning ujulast tehtud pildid kui asjakohatud tõendid

asja lahendamisel tähelepanuta.

20. Samuti on asjakohatud kaebaja viited basseinide lammutamise vajadusele ja sellega seotud

kuludele. Sellekohased väited saavad olla asjakohased ettekirjutuse vaidlustamise menetluses,

mitte sunniraha määramise menetluses. Seetõttu jätab kohus kaebaja sellekohased väited

tähelepanuta. Kohus märgib vaid nii palju, et basseiniveele esitatavate nõuetega kaitstakse

inimeste tervist (RTerS § 1 lg 1), mis on kaalukam kaebaja huvist säästa ujula ümberehitus- ja

remondikulusid ning teenida tulu basseini kasutada andmisest.

21. Vaid juhul, kui ettekirjutus on tühine, ei pea haldusakti adressaat ettekirjutust täitma.

Tühine haldusakt on kehtetu algusest peale (HMS § 63 lg 1). Haldusakti tühisuse kriteeriumid

on toodud HMS § 63 lg-s 2. Kohtu hinnangul ei esine praeguses asjas ettekirjutuse tühisuse

aluseid. Ettekirjutusest nähtub selle andnud haldusorgan (vastustaja) ja haldusakti adressaat

3-17-2724

7(7)

(kaebaja). Vastustajal on RTerS § 131 lg 1 p-de 1 ja 3 ning § 15 lg 1 alusel pädevus teostada

riiklikku järelevalvet suplusvee nõuetelevastavuse osas ning koostada korrakaitseseaduse § 6

lg 1 ja § 28 alusel ettekirjutus ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. Kaebajat ei

kohustata õigusrikkumist toime panema. Samuti selguvad ettekirjutusest piisavalt selgelt

kaebaja õigused ja kohustused ning kohustused ei ole vastukäivad, mis takistaks ettekirjutust

täita. Ettekirjutuse täitmine ei ole ilmselgelt võimatu selle täitmiseks antud tähtaega arvestades.

Vajadusel saanuks kaebaja taotleda ettekirjutuse täitmise tähtaja pikendamist.

22. Kuna ettekirjutus on kaebajale kätte toimetatud, kehtib ja kaebaja ei ole seda tähtaegselt

täitnud, siis oli vastustajal õigus kohaldada sunnivahendit, mõjutamaks kaebajat ettekirjutust

täitma (ATSS § 2 lg 1, § 8 lg 1). Kaebajat hoiatati ettekirjutuses sunnivahendi rakendamise eest

(ATSS § 7). Antud juhul ei esine ATSS § 8 lg-s 3 sätestatud sunniraha rakendamist välistavaid

aluseid. Tegemist ei olnud olukorraga, kus vastustajal tulnuks ettekirjutuse ja sunniraha asemel

rikkumine ise kõrvaldada (ATSS § 12). Sunniraha on rakendatud RTerS §-s 17 sätestatud määra

järgides. RTerS § 17 järgi on sunniraha ülemmäär 640 eurot. Vastustaja on määranud kaebajale

sunniraha 300 eurot, sj ettekirjutuses hoiatatud suuruses. Määratud sunniraha ei ole ilmselgelt

ebaproportsionaalselt suur, arvestades ettekirjutusega kaitstavaid huvisid ja seda, et kaebaja ei

ole ettekirjutust jätkuvalt täitnud vaatamata asjaolule, et talle määrati juba 05.06.2017

otsustusega sunniraha ettekirjutuse täitmata jätmise eest. Ettekirjutuse täitmise tähtpäevaks oli

01.04.2017, mis tähendab, et kaebaja ületas ette nähtud tähtaega poole aasta võrra. Kaebaja ei

ole näidanud üles valmidust ettekirjutust täita – selgitanud ettekirjutuse täitmise kava või

taotlenud ettekirjutuse tähtaja pikendamist (ATSS § 8 lg 2). 02.10.2017 kontrolltoimingu juures

viibis ka ujula juhataja, seega oli kaebajal võimalik ettekirjutuse täitmisega seonduvat selgitada

ja tema ärakuulamisõigust ei ole rikutud (HMS § 40 lg 2). Sunniraha tasumiseks anti mõistlik

tähtaeg (24.11.2017).

23. Eeltoodu põhjal ei pea kohus kaebajale 10.11.2017 otsustusega määratud sunniraha

07.02.2017 ettekirjutuse resolutsiooni p 2 täitmata jätmise eest õigusvastaseks. Kuna sunniraha

määramine oli õiguspärane, puudub ka alus kohustada vastustajat kaebajale tema poolt tasutud

sunniraha tagastama (RVastS § 11 lg 1).

24. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.

25. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda (HKMS

§ 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega esitanud

kohtule tähtaegselt kuludokumente, seetõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda

kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/