1-17-7792/19 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

31. august 2018, Rakvere kohtumaja

Kohtuasja number

1-17-7792

Kohtunik

Tiit Kullerkupp

Kohtuistungi sekretär

Merle Kaegas

Tõlk

Jelena Laas

Kaitsja

Andres Veski

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid Vadim Gromovi vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

Vadim Gromov, isikukood 36111300100, viibimiskoht Viru

Vangla, vabanemisjärgne elukoht puudub

Karistuse kandmise algus 16.10.2017 ja lõpp 10.04.2019

Kohtuasja läbivaatamise aeg

15.08.2018, videokohtuistung

RESOLUTSIOON:

Jätta Vadim Gromov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Välja

mõista

Vadim

Gromovilt

menetluskuluna

riigituludesse

82,68

eurot

(kaheksakümmend kaks eurot 68 senti) kaitsetasu vandeadvokaadi abi Andres Veski poolt

õigusabi osutamise eest.

Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates

Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank

EE502200221014193355,

Luminor

Bank

EE401700017002872300,

Danske

Bank

EE873300333499990003, viitenumbriga 99917700056186

ning

selgitusse

märkida

„Vadim Gromov, 1-17-7792, menetluskulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses

tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Sirje

Must kasuks 82,68 eurot (sh on käibemaks) vandeadvokaadi abi Andres Veski poolt

süüdimõistetu Vadim Gromovi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates

päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Vadim Gromovile, kaitsjale ja prokurörile.

Asjaolud

Viru Maakohtu Narva kohtumaja 06.09.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-7792 tunnistati

Vadim Gromov süüdi KarS § 424 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud vangistust. KrMS

§ 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ⅓ võrra ning kohus mõistis Vadim Gromovile

karistuseks 1 aasta pikkuse vangistuse. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru

Maakohtu 13.09.2016 otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning kohus mõistis

Vadim Gromovile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 5 kuud 25 päeva vangistust. Kohus

luges Vadim Gromovi karistuse kandmise alguseks tema vanglasse saabumise aja, s.o 16.10.2017.

Kohtuotsus jõustus 14.09.2017.

Viru Vangla esitas 09.07.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vadim Gromovi

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Viru Vangla, vaatamata Vadim Gromovi keskmisele retsidiivsusnäitajale, ei toeta Vadim Gromovi

tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna tal puudub Eestis kindel elukoht. Samuti ei ole

lõppenud Vadim Gromovi suhtes alustatud pikaajalise elaniku elamisloa tühistamise menetlus ning

selle asjaolud on lahtised.

Prokuratuuri seisukoht

Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta Vadim Gromovi

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest.

Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Vadim

Gromovi ennetähtaegset vabastamist.

Kohtuistung

Kohtuistungil avaldas Vadim Gromov, et ta mõtleb sõita ära xxxx. Ta teab, et seal on koguaeg

töötajaid vaja. Kui kohus otsustab ta vabastada, siis Eestis tal oma elukohta ei oleks. Ta on

kirjutanud, et ta soovib Eestist lahkuda. Vabanemise korral tuleks talle vastu tema tütar, kes viiks

ta xxxx ära. Vadim Gromov lisab, et tema pass kehtib 2021. aastani ning piiri peal ei teki mingeid

probleeme. Elamisloast on ta ära öelnud.

Kaitsja seisukoht

Kaitsja hinnangul on võimalik Vadim Gromovit tegelikult ennetähtaegselt vabastada. Vastuolud

on selles osas, et iseloomustusest nähtuvalt ei soovi Vadim Gromovi tütar teda enda juurde võtta,

kuid Vadim Gromov ise väidab aga vastupidist ning kaitsjal ei ole alust kahelda Vadim Gromovi

sõnades. Vangla on andnud seisukoha, et isikut ei saa tingimisi enne tähtaega vabastada, kuna tal

puudub Eestis elukoht. Muud asjaolud võimaldaksid Vadim Gromovi ennetähtaegselt vabastada.

Vadim Gromovi enda soov on asuda elama xxxx kuna ta on Venemaa kodanik. Kaitsja leiab antud

juhul, et kui jätta kõrvale asjaolu, et Vadim Gromovil puudub elukoht (tal on võimalik asuda elama

tütre juurde), siis on võimalik teda vabastada ennetähtaegselt.

Kohtumääruse põhjendused

Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut,

varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid

tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla

poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Vadim Gromov ei kuulu vangistusest tingimisi

enne tähtaega vabastamisele.

Kinnipeetava

iseloomustusest

nähtub,

et

Vadim

Gromovil

puuduvad

kehtivad

distsiplinaarkaristused ning isiku suhtumine vanglaametnikesse on olnud hea. Lisaks on Vadim

Gromov vangistuse jooksul täitnud temale individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärke –

Vadim Gromov on osalenud majandustöödel ning läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“.

Kinnipeetava käitumine käesoleva karistuse kandmise ajal viitab, et isikul on motivatsiooni

muutuda. Vaatamata eeltoodule, ei saa kohus käesoleval juhul olla aga veendunud, et isik suudaks

vabaduses ilma kuritegusid toime panemata hakkama saada.

Vadim Gromovit on juba varasemalt üritatud õiguskuulekale teele suunata. Viru Maakohtu

13.09.2016 otsuse kohaselt kuulus Vadim Gromovil koheselt ärakandmisele 10 kuud vangistust

ning ülejäänud karistus jäeti täitmisele pööramata tingimusel, kui Vadim Gromov ei pane 1 aasta

6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab temale katseajaks määratud

kontrollnõudeid ja kohustusi. Vadim Gromov jättis peale šokivangistust korduvalt ilma mõjuva

põhjuseta registreerimisele ilmumata ning rikkus kohustust saada kriminaalhooldusametnikult

eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Varasem šokivangistus, käitumiskontrollile allutamine ning katseaja pikendamine ei avaldanud

Vadim Gromovile piisavalt soovitud mõju, sest Vadim Gromov pani katseajal toime uue kuriteo.

Seega on Vadim Gromov näidanud selgelt oma varasema käitumisega, et käitumiskontrollile

allutamine ning kriminaalhooldus ei ole tema puhul küllaldane meede uute kuritegude

toimepanemise ära hoidmiseks.

Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et kuritegude toimepanemist soodustab alkoholi

tarvitamine. Vadim Gromov on alkoholjoobes pannud toime kehalise väärkohtlemise, vägivalla

kasutamise katse võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega ning tapmisega

ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Ka käesolev kuritegu on seotud

alkoholi tarvitamisega - Vadim Gromov juhtis mootorsõidukit joobeseisundis. Vähetähtsaks ei saa

pidada sedagi, et mootorsõidukit juhtis isik joobeseisundis ajal, mil isik oli allutatud

kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning oli kohustatud mitte tarvitama alkoholi. Kohus hindab

küll positiivselt, et kinnipeetav on vangistuses läbinud sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi

„Eluviisitreening“ ja vähetähtis ei ole ka asjaolu, et isik saab vähesel määral aru, millist kahju

alkoholi kuritarvitamine temale endale ning tema lähedastele teeb. Samas, kui võtta arvesse Vadim

Gromovi varasemat elukäiku ning asjaolu, et vangla meditsiiniosakonna andmetel on Vadim

Gromovil diagnoositud alkoholisõltuvus, siis ei saa kohus välistada riski, et isik vabaduses

alkoholi tarvitamist jätkab.

Käesoleval hetkel välistavad Vadim Gromovi vabastamise ka tema vabanemisjärgsed

elutingimused. Kinnipeetava iseloomustusest saab teha järelduse, et Vadim Gromovil puudub

kindel vabanemisjärgne elukoht Eestis. Kohtuistungil selgitati, et Vadim Gromovil oleks võimalik

asuda elama tütre juurde, kuid kinnipeetava iseloomustusest selgub, et tütar ei ole nõus Vadim

Gromovi sinna elama asumisega. Ka kohtuistungil kinnitas Vadim Gromov, et Eestis tal elukohta

ei ole ning tal on vabanemisjärgselt plaanis minna xxxx elama. Seega on käesoleval juhul täitmata

kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatu eeldus, milleks on vabanemisjärgse elukoha

olemasolu. Ka puudub Vadim Gromovil vabanemisjärgne garanteeritud töökoht, mis aitaks

vähendada tegevusetust ning koos sellega ka alkoholi tarvitamist.

Kohus ei saa mööda vaadata ka kinnipeetava iseloomustuses märgitud riske, mis on seotud

kinnipeetava mõtlemise ja käitumisega. Vadim Gromovi näol on tegemist isikuga, kelle

probleemilahendusoskus on kesine. Kinnipeetav on enda sõnul kasutanud igapäevaste murede ja

probleemidega toimetulekuks alkoholi ning vahel ka vägivalda. Vadim Gromov on väga

impulsiivse käitumisega ning ta ei ole võimeline kõikidele oma tegudele põhjendusi leidma. Talle

on iseloomulik ka vigade kordamine.

Kohus, hinnanud kõiki KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid kogumis, ei saa olla täielikult

veendunud, et isik suudaks vabaduses kuritegude toimepanemisest hoiduda. Ka on Vadim Gromov

oma varasema käitumisega näidanud, et käitumiskontrollile allutamine ja kriminaalhooldus ei ole

tema puhul küllaldane meede uute kuritegude toimepanemise ära hoidmiseks.

Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Vadim Gromovi vabastamisega tingimisi

enne tähtaega.

Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp