3-18-175/31 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedJaak Reinomägi esitas 19. jaanuaril 2018 Tartu Halduskohtusse kaebuse ning 22. veebruaril 2018 riigi õigusabi taotluse. Halduskohus jättis 14. märtsi 2018. a määrusega riigi õigusabi taotluse rahuldamata riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel, kuna kaebaja on iseseisvalt võimeline on õigusi kaitsma. Samuti on kaebaja esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude, mille suhtes ei ole tungivat avalikku huvi.
Legislator headnote
AI generated3-18-175/31 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Jaak Reinomägi esitas 19. jaanuaril 2018 Tartu Halduskohtusse kaebuse ning 22. veebruaril 2018 riigi õigusabi taotluse. Halduskohus jättis 14. märtsi 2018. a määrusega riigi õigusabi taotluse rahuldamata riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel, kuna kaebaja on iseseisvalt võimeline on õigusi kaitsma. Samuti on kaebaja esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude, mille suhtes ei ole tungivat avalikku huvi.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
M Ä Ä R U S
Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tiina Pappel, Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht
31. august 2018, Tartu Haldusasja number 3-18-175 Haldusasi Jaak Reinomäe kaebus Politseija Piirivalveameti tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks õiglases ulatuses seoses õigusaktide ja kohtulahenditega tutvumise võimaldamata jätmisega Menetluse alus ringkonnakohtus Jaak Reinomäe määruskaebus Tartu Halduskohtu 21.06.2018. a määruse peale Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON Tagastada määruskaebus läbivaatamatult.
EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Jaak Reinomägi esitas 19. jaanuaril 2018 Tartu Halduskohtusse kaebuse ning 22. veebruaril 2018 riigi õigusabi taotluse. Halduskohus jättis 14. märtsi 2018. a määrusega riigi õigusabi taotluse rahuldamata riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel, kuna kaebaja on iseseisvalt võimeline on õigusi kaitsma. Samuti on kaebaja esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude, mille suhtes ei ole tungivat avalikku huvi.
2. Kaebaja esitas 19. juunil 2018 uue riigi õigusabi taotluse. Taotluse kohaselt vajab kaebaja riigi õigusabi selleks, et ta saaks tõhusalt oma õigusi kaitsta.
3. Tartu Halduskohus jättis 21. juuni 2018. a määrusega J. Reinomäe uue riigi õigusabi taotluse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 55 lg 3 alusel läbi vaatamata, kuna tegemist on korduva taotlusega.
4. J. Reinomägi esitas määruskaebuse halduskohtu 21.06.2018. a määruse peale, milles leiab, et tegemist ei olnud korduva taotlusega. Kaebaja ei nõustu sellega, et asjas puudub avalik huvi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. HKMS § 203 lg 2 kohaselt kohaldatakse määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui halduskohtumenetluse seadustiku 19. peatükist ei tulene teisiti. HKMS § 187 lg 3 p-i 6 koostoimes § 203 lg-ga 2 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebus, kui apellandil ei ole apellatsioonkaebuse esitamise õigust.
6. Halduskohus on 21. juuni 2018. a määrusega kaebaja riigi õigusabi taotluse HKMS § 55 lg
3 alusel tagastanud kui korduva taotluse. Halduskohus on määruses selgitanud, et määruse peale ei saa esitada määruskaebust.
7. HKMS § 203 lg 1 kohaselt võib halduskohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Muu määruse kohta võib esitada vastuväite apellatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti.
8. Halduskohtumenetluse seadustiku regulatsioon ei näe ette võimalust vaidlustada määrust, millega on HKMS § 55 lg 3 alusel menetlusosalise taotlus jäetud läbi vaatamata, kui tegemist on korduva avaldusega. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja poolt 19. juunil 2018 esitatud riigi õigusabi taotluse puhul on tegemist korduva avaldusega. Halduskohus on kaebaja riigi õigusabi taotluse lahendanud 14. märtsi 2018. a määrusega ning märkinud, et kaebajal on võimalik seda määrust riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise osas määruskaebemenetluse korras vaidlustada. Kaebaja ei ole seda teinud. Kaebaja poolt 19. juunil 2018 esitatud riigi õigusabi taotlusest ei nähtu, et tegemist oleks võrreldes halduskohtu poolt juba varasemalt lahendatud avaldusega erinevatel asjaoludel ja teisel alusel esitatud avaldusega. Vaatamata sellele, et 22. veebruaril 2018 esitatud riigi õigusabi taotluses on kaebaja märkinud, et soovib riigi õigusabi selleks, et kõrvaldada kaebuses esinevad puudused ning 19. juunil 2018 esitatud taotluses on kaebaja üldsõnaliselt märkinud, et soovib riigi õigusabi selleks, et tõhusalt kaitsta oma õigusi, on ringkonnakohtu hinnangul tegemist samasisuliste taotlustega. Halduskohus on 14. märtsi 2018. a määruses tõlgendanud kaebaja riigi õigusabi taotlust laiemalt, kui üksnes riigi õigusabi taotlusena kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kuna kaebaja ei ole halduskohtu 14. märtsi 2018. a määrust vaidlustanud, siis on põhjendamatud ka kaebaja poolt 27. juuni 2018 esitatud määruskaebuses esitatud väited, et tema edasikaebeõigust piiratakse ebaproportsionaalselt, kui tal ei võimaldata halduskohtu 21. juuni 2018. a määrust vaidlustada. Samuti ei takista halduskohtu 21. juuni 2018. a määrus asja edasist menetlust.
9. Eeltoodust tulenevalt tagastab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse HKMS § 187 lg 3 p 6 ja § 203 lg 2 alusel läbivaatamatult. HKMS § 187 lg 2 koostoimes § 203 lg-ga 2 kohaselt loetaks määruskaebuse tagastamisel, et määruskaebust ei ole esitatud.
/allkirjastatud digitaalselt/