2-17-18744/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 31.augustil 2018

tsiviilkantselei Lubja 4 Tallinnas ja e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-17-18744

Kohtuasi

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja hagi ERGO

Insurance SE vastu kohustuse tuvastamiseks

Tsiviilasja hind

Hagi hind 3500 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja:

Kohtutäiturite

ja

Pankrotihaldurite

Koda

(registrikood 74002523, asukoht Parda tn 4, 10151, Tallinn);

lepinguline esindaja vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik

Kostja: ERGO Insurance SE (registrikood 10017013,

asukoht A. H. Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn, e-post

info@ergo.ee), volitatud esindaja Vaho Vahkal

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Jätta rahuldamata Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite

Koja hagi tuvastada ERGO Insurance SE kohustus

hüvitada VÕS § 511 lg 1 alusel Kohtutäiturite ja

Pankrotihaldurite Koja õigusabikulud seoses Xxxx

nõudega Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja vastu

tulenevalt

kohtutäitur

U

T

süülise

tegevusega

ametitoimingute

teostamisel

tekitatud

kahju

hüvitamiseks

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

1. Jätta menetluskulud Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite

Koja kanda

2. Menetluskulude puudumise tõttu jätta ERGO Insurance

SE menetluskulud Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite

Kojalt välja mõistmata

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul,

alates

otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest

Hageja nõue

1. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda (edaspidi ka hageja) palus kohtule ERGO Insurance

SE (edaspidi ka kostja) vastu esitatud hagis tuvastada ERGO Insurance SE kohustus hüvitada

VÕS § 511 lg 1 alusel Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja õigusabikulud seoses Xxxx

nõudega Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja vastu tulenevalt kohtutäitur U T süülise

tegevusega ametitoimingute teostamisel tekitatud kahju hüvitamiseks.

Hagiavalduse asjaolud

2. Hageja ja kostja vahel on alates 06.09.2012 kehtiv vastutuskindlustuse leping. Kostja on

kinnitanud, et poolte vahel sõlmitud kindlustusleping laieneb ka nõuetele, mis on esitatud

hageja vastu kohtutäituri seaduse (KTS) § 9 lg 6 alusel. Xxxx (endise ärinimega Xxxx;

edaspidi võlausaldaja) on hageja liikme kohtutäitur U T vastu kahju hüvitamise nõue

tulenevalt U T süülisest tegevusest ametitoimingute teostamisel. Kohtutäitur U T on nõude

osaliselt tasunud summas 62 972 eurot. Pärnu Maakohus algatas 15.08.2017 määrusega

tsiviilasjas nr 2-17-8207 U T saneerimismenetluse, kuna U T maksejõuetuse tekkimine

tulevikus on tõenäoline ja U T jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt

võimalik.

3. 19.09.2017 edastas võlausaldaja hagejale nõudekirja, milles nõudis hagejalt KTS § 9 lg 6

alusel kohtutäitur U T poolt tasumata jäetud kahju hüvitise tasumist summas 183 420,23

eurot. Võlausaldaja leidis, et kuivõrd U T suhtes on algatatud saneerimismenetlus ning

saneerimisavalduse lisadest nähtub, et kohtutäitur U T on püsivalt maksejõuetu, on

võlausaldajal KTS § 9 lg 6 alusel õigus nõuda hagejalt U T poolt tekitatud kahju hüvitamist

ulatuses, mis on U T poolt tasumata jäetud.

4. Hageja edastas kostjale võlausaldaja nõudekirja 28.09.2017, millele kostja vastas 10.10.2017,

et antud sündmuse puhul ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga kindlustuslepingu mõistes ning

puudub alus kahjunõude rahuldamiseks.

5. Hageja on seisukohal, et tal on õigus nõuda kostjalt VÕS § 511 lg 1 alusel õigusabikulude

katmist, sest kindlustusjuhtum ei toimunud enne 06.09.2012. Kindlustusjuhtumi saabumine

ehk hageja kohustus hüvitada võlausaldajale KTS § 9 lg 6 alusel kahju, ei ole kindel ka hagi

esitamise seisuga. KTS § 9 lg 6 alusel on hageja kohustatud hüvitama võlausaldajale kahju

üksnes siis, kui kohtutäitur U T ei ole võimeline võlausaldajale kahju hüvitama. Seega tekib

hagejal kahju hüvitamise kohustus alles hetkel, kui selgub, et kohtutäitur ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõudeid oma ametitoiminguga tekitatud kahju hüvitamiseks. Enne seda ei ole

hagejal kohustust kahju hüvitada ning seetõttu ei saa ka rääkida kahju põhjustanud sündmuse

toimumisest KTS § 9 lg 6 mõistes.

Kostja vastuväited

6. Kostja hagi ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja nõustub hageja poolt

hagiavalduse punkti I alapunktides 1, 2 ja 4-9 kirjeldatud faktiliste asjaoludega.

7. Kostja ei nõustu hageja esitatud õiguslike seisukohtadega ja vaidleb nendele vastu. Poolte

vahel sõlmitud kindlustusleping kehtib kindlustuslepingus kokkulepitud tingimustel ja

ulatuses. Kindlustusjuhtumiks saab olla vaid kindlustusperioodil toimunud sündmus ehk

lepingu kehtivuse ajal toimunud juhtum. Nii on see sõnaselgelt sätestatud ka

kindlustustingimuste punktis 5.2.2., mille järgi on kindlustusjuhtumiga käesolevate

tingimuste mõistes tegemist ainult siis, kui kahju põhjustanud sündmus on toimunud

kindlustusperioodil või kindlustuslepingu tagasiulatuva jõu perioodil.

8. Kohtutäitur U T müüs 30.04.2010 laeva xxxx summas 1 724 331,16 eurot, millest arvestati

maha 17 täitekulu. Võlausaldaja nõudis 989 636,52 euro väljamaksmist, kuid 22.11.2010

keeldus kohtutäitur summat välja maksmast, misjärel pöördus võlausaldaja kohtusse ning

kohus mõistis välja eelnimetatud sündmusega tekitatud kahju. Poolte vahel on sõlmitud

esimene vastutuskindlustuse poliis alates 2012, kuid nõude aluseks olev sündmus leidis aset

30.04.2010. Sõlmitud poliisil ei ole tagasiulatuvat jõudu ja seetõttu toimus nõude aluseks

olev sündmus enne kindlustusperioodi algust.

9. Kostja ei nõustu hagejaga, et kindlustusjuhtumiks on kohtutäituri võimetus hüvitada enda

ametitoiminguga tekitatud kahju, mille tagajärjel tekib hagejal nõude tasumise kohustus.

Kindlustusjuhtumi eeldused on sätestatud kindlustustingimuste punktis 5 ja hageja on need

loetlenud hagiavalduse punktis 15. Kostja on hagejale küll kinnitanud, et kindlustusleping

laieneb ka kohtutäituri seaduse § 9 lg-st 6 tulenevatele nõuetele, kuid hageja on hagiavalduse

punktis 3 jätnud mainimata, et kostja on oma kinnituses selgesõnaliselt kirjutanud, et

„…kindlustusjuhtumiks on kindlustusvõtja vastu nõude esitamine, kuid seda ainult

tingimusel, et kahju põhjustanud sündmus (kohtutäituri kohustuse rikkumine) peab olema

toimunud kindlustusperioodil“.

Kohtuotsuse põhjendused

10. Pooltel ei ole vaidlust hagiavalduse punkti I alapunktides 1, 2 ja 4-9 kirjeldatud faktiliste

asjaolude üle.

11. Pooled vaidlevad selle üle, kas tegemist on kindlustusjuhtumiga.

12. Poolte vahel sõlmitud kohtutäiturite ametialase vastutuskindlustuse tingimuste T800 2002 (lk

9-15) punktis 5.2. on sätestatud kindlustusjuhtumi eeldused, mille kohaselt on tegemist

kindlustusjuhtumiga, kui kindlustusvõtja vastu on esitatud nõue kahju suhtes, mis on

tekkinud kindlustusvõtja ametialase tegevuse või tegevusetuse tagajärjel; kahju on tekkinud

kindlustusvõtja tegevusest kindlustuslepingus määratletud ametialase tegevuse raames; kahju

põhjustanud sündmus peab olema toimunud kindlustusperioodil või kindlustuslepingu

tagasiulatuva jõu perioodil; kindlustusvõtja on kindlustusandjale kolmandate isikute poolt

kindlustusvõtja vastu esitatud nõudest teatanud kindlustusperioodi jooksul või nõuetest

teatamise laiendatud perioodi jooksul; esineb põhjuslik seos kindlustusvõtja teo ja tekkinud

kahju vahel; kindlustusvõtja on süüdi kahju tekkimises; nõue ja nõude aluseks olev kahju

suurus on tõestatud.

13. Eelnevast nähtuvalt on poliisidega seotud vastutuskindluse tingimuste punktis 5.2.2.

sätestatud üheselt, et kindlustusjuhtumiga on tegemist ainult siis, kui kahju põhjustanud

sündmus on toimunud kindlustusperioodil või kindlustuslepingu tagasiulatuva jõu perioodil.

14. Vaidlust ei ole, et kohtutäitur U T müüs laeva xxxx summas 1 724 331,16 eurot, millest

arvestati maha 17 täitekulu 30.04.2010. Võlausaldaja nõudis 989 636,52 euro väljamaksmist,

millest kohtutäitur keeldus 22.11.2010, kuid kohus mõistis eelnimetatud sündmusega

tekitatud kahju välja. Samuti puudub vaidlus, et poolte vahel on sõlmitud esimene

vastutuskindlustuse poliis nr 40768800 06.09.2012. Seega toimus nõude aluseks olev

sündmus enne kindlustusperioodi algust. Sõlmitud poliisist ja tingimustest nähtuvalt ei ole

sellel tagasiulatuvat jõudu.

15. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kindlustusjuhtumiks on kohtutäituri võimetus

hüvitada enda ametitoiminguga tekitatud kahju, mille tagajärjel tekib hagejal nõude tasumise

kohustus. Lepingust tulenevalt on kostjal täitmise kohustus õigusabikulu osas seotud

põhisündmuse ehk kohtutäituri ametikohustuse rikkumise ja sellest tekkinud kahju

hüvitamise nõudega. Kostjal ei ole kohustust vastutada kahju hüvitamise eest, mis on

põhjustatud enne kindlustuslepingu sõlmimist.

16. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 9 lg 6 kohaselt kui kohtutäituri ametitoiminguga tekitatud

kahju hüvitamise nõudeid ei ole võimalik rahuldada kohtutäituri või muu kahju eest

vastutava isiku vara arvel või seda ei ole võimalik teha täies ulatuses, vastutab tekkinud

kahju eest koda, seejärel riik. Kojal ja riigil on tagasinõude õigus hüvitatud kahju ulatuses

kohtutäituri või muu kahju eest vastutava isiku vastu. Riik võib tagasinõude esitada ka koja

vastu.

17. Kostja 30.08.2017 kinnitusest hagejale kindlustuslepingu laienemise kohta KTS § 9 lg-st 6

tulenevatele nõuetele nähtub samuti, et kostja on selgelt märkinud, et kindlustusjuhtumiks on

kindlustusvõtja vastu nõude esitamine, kuid seda ainult tingimusel, et kahju põhjustanud

sündmus (kohtutäituri kohustuse rikkumine) peab olema toimunud kindlustusperioodil (lk

42).

18. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et kindlustusjuhtumi tingimused ei ole täidetud,

mistõttu ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga ning hagi tuleb jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

19. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus jättis hagi täies ulatuses rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

20. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kostja on kinnitanud, et tal antud asjaga seoses

menetluskulusid ei ole, mistõttu tuleb kostja menetluskulud jätta hagejalt välja mõistmata.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik