2-17-9170/31 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

31. august 2018, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-17-9170

Tsiviilasi

XX hagi Kesklinna Ehitus OÜ (pankrotis) vastu

5. aprilli 2017 osanike otsuste vaidlustamiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 11. aprilli 2018 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

XX apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Oliver Ennok

Kostja (vastustaja): Kesklinna Ehitus OÜ (pankrotis,

registrikood 12180958), lepingulised esindajad

advokaadid Indrek Naur ja Annika Tõlgo

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RINGKONNAKOHTU OTSUSE RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 11. aprilli 2018 otsus jätta muutmata osas, milles maakohus võttis

vastu hagist osalise loobumise esimese alternatiivina esitatud nõudest (tuvastada

kostja osanike 5. aprilli 2017 otsuste tühisus, resolutsiooni punkt 1), samuti osas,

milles maakohus jättis sama nõude ülejäänud osas rahuldamata (punkt 2)

2. Täiendada Harju Maakohtu 11. aprilli 2018 otsuse resolutsiooni otsustusega hageja

teise alternatiivina esitatud nõude kohta (tuvastada kostja osanike 5. aprilli 2017

otsuste puudumine) ja jätta see nõue rahuldamata. Sama nõude osas täiendada

maakohtu põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendava osa punktile 9.

3. Tühistada Harju Maakohtu 11. aprilli 2018 otsus osas, milles maakohus jättis

rahuldamata hageja kolmanda alternatiivina esitatud nõude (tunnistada kostja

osanike 5. aprilli 2017 otsused kehtetuks, resolutsiooni punkt 3). Teha selles osas uus

otsus, millega hagi selles nõudes rahuldada ja tunnistada kostja osanike

5. aprilli 2017 otsused kehtetuks.

4. Tühistada Harju Maakohtu 11. aprilli 2018 otsus menetluskulude jaotuse ja

kindlaksmääramise osas (resolutsiooni punkt 4). Teha menetluskulude jaotuse osas

uus otsus, millega jätta kõik menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda.

5. Jätta Harju Maakohtu 11. aprilli 2018 otsuse resolutsioon muutmata osas, milles

maakohus tühistas hagi tagamise (resolutsiooni punkt 5), aga muuta selles osas

otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendava osa punktile 11.1.

2 (10)

6. Tühistada

Harju

Maakohtu

11. aprilli 2018

otsus

selle

saatmise

kohta

registriosakonnale (resolutsiooni punkt 6).

7. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

KOHTUOTSUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS

1. Võtta vastu hageja osaline loobumine hagist ja lõpetada menetlus 5. aprilli 2017

Kesklinna Ehitus OÜ (pankrotis) osanike otsuse nr 1 „Tühistada 17. 11. 2016. a

osanike koosolekul vastu võetud põhikirja muutmise ja uue redaktsiooni

kinnitamise otsus“ tühisuse tuvastamise nõudes.

2. Rahuldada hageja XX hagi kostja Kesklinna Ehitus OÜ (pankrotis) vastu osaliselt

järgmiselt:

2.1. jätta rahuldamata kostja 5. aprilli 2017 osanike otsuse punktide 2–11 tühisuse

tuvastamise nõue;

2.2. jätta rahuldamata kostja 5. aprilli 2017 osanike otsuste puudumise tuvasta-

mise nõue;

2.3. rahuldada kostja 5. aprilli 2017 osanike otsuste kehtetuks tunnistamise nõue

ja tunnistada Kesklinna Ehitus OÜ (pankrotis) osanike 5. aprilli 2017 otsused

kehtetuks.

3. Tühistada Harju Maakohtu 14. juuni 2017 määrusega kohaldatud hagi tagamine ja

tühistada keeld Tartu Maakohtu registriosakonna poolt peetavasse äriregistrisse

kannete tegemiseks Kesklinna Ehitus OÜ (registrikood 12180958) osakapitali

suurendamiseks.

4. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kostja kanda.

Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. XX (hageja) esitas 13. juunil 2017 Harju maakohtule hagi Kesklinna Ehitus OÜ (pankrotis,

kostja) vastu 5. aprilli 2017 osanike otsuste (protokollitud kui otsused nr 1–11, edaspidi koos

„vaidlusalused otsused“) vaidlustamiseks.

Hageja palus esimese võimalusena tuvastada vaidlusaluste otsuste tühisus, teise võimalusena

tuvastada, et otsuseid ei ole vastu võetud või kolmanda võimalusena tunnistada vaidlusalused

otsused kehtetuks.

3 (10)

Hageja teatas 21. detsembril 2017, et loobub osanike otsuse hääletusprotokollis otsustuse nr 1

„Tühistada 17. 11. 2016 osanike koosolekul vastu võetud põhikirja muutmise ja uue

redaktsiooni kinnitamise otsus“ tühisuse tuvastamise nõudest ja palus esimese alternatiivina

tuvastada vaidlusaluse otsuste nr 2–11 tühisus.

Hageja tõi esile asjaolud ja esitas oma väited järgmiselt:

-

kostja kanti esmakordselt äriregistrisse 24. oktoobril 2011. Kostja osakapital on

3 125 eurot. Hagejale kuulus osa nimiväärtusega 625 eurot, mis moodustas 20%

osakapitalist. AP-le kuulus osa nimiväärtusega 1 250 eurot, mis moodustas 40%

osakapitalist. LM-le kuulus osa nimiväärtusega 1 250 eurot, mis moodustas samuti

40% osakapitalist;

-

AP ja LM (müüjatena) ning EUR Administration OÜ (ostjana, edaspidi „ostja“)

sõlmisid 2. novembril 2016 kostja osade müügilepingu, mille alusel müüjad

võõrandasid kumbki neile kuuluva 1 250 euro suuruse osa ostjale;

-

LM kostja juhatuse liikmena kutsus 3. novembril 2016 kokku kostja osanike

koosoleku, mille päevakorras oli ettevõtte likvideerimise otsustamine, juhatuse

liikmete LM ja AP tagasikutsumine, ettevõtte likvideerija valimine, põhikirja

muutmine ja uue redaktsiooni kinnitamine, ettevõtte juriidilise aadressi ka

kontaktandmete muudatused;

-

hageja kasutas 4. novembril 2016 seadusest tulenevat ostueesõigust ning esitas

ostueesõiguse teostamise avalduse LM-le kuuluva osa (nimiväärtusega 1 250 euro)

suhtes. Notaribüroos oli 15. novembriks 2016 planeeritud tehing osteesõiguse

teostamiseks, kuid LM ega ostja notari juurde ei ilmunud;

-

osanike 17. novembri 2016 koosolekul, kus kohal olid ostja esindaja ja hageja esindaja,

otsustati muuta põhikirja ja kinnitada selle uus redaktsioon. Hageja hääletas kõikide

otsuste vastu jäädes ühtlasi eriarvamusele. Hageja esitas 21. novembril 2016 hagi

kostja vastu 17. novembri 2016 otsuse vaidlustamiseks (tsiviilasi nr 2-16-17551);

-

ostja esindaja saatis 25. novembril 2016 kell 19:06, hoolimata eelmise osanike otsuse

vaidlustamisest ja hagi tagamisest, järgmise osanike otsuse eelnõu põhikirja

muutmiseks ning palus esitada selle kohta oma seisukoht kirjalikult. Hageja nimetatud

osanike otsusega ei nõustunud ja esitas eriarvamuse;

-

kostja osanike koosolek toimus 30. jaanuaril 2017 kell 15:00. Koosoleku protokolli

kohaselt otsustati valida erikontrolli läbiviijaks koos kõigi sellest tulenevate õigustega

vandeadvokaat Raul Markus. Hageja tegi ettepaneku valida teostatava erikontrolli

läbiviijaks Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ hinnaga 120 eurot

(käibemaksuta) tunnis. Samuti tegi hageja ettepaneku, et erikontroll viiakse läbi

perioodi 2015 – 2016 majandusaasta kohta kontrollimaks ühingu juhtimise

seaduslikkust ja varandusliku seisundi muutumist. Erikontrolli ei ole läbi viidud;

-

kostja juhatus saatis 24. märtsil 2017 osanikele tutvumiseks osanike otsuse eelnõu,

mille kohaselt sooviti ilma osanike koosolekut kokku kutsumata otsustada osakapitali

suurendamine;

-

hagejale edastati 5. aprillil 2017 osanike otsuse hääletusprotokoll, mille kohaselt on mh

vastu võetud otsus suurendada kostja osakapitali 25 000 euro võrra. Uueks osakapitali

suuruseks on 28 125 eurot. Osanikud kohustusid märkima uued osad hiljemalt

10. aprillil 2017 kell17:00. Hageja osasid ei märkinud;

-

osanike viimasest hääletusprotokollist nähtub, et kostja osanike nimekiri

24. märtsi 2017 seisuga on järgmine: hageja, kellele kuulub osa nimiväärtusega

625 eurot, mis moodustab 20% osakapitalist; AP, kellele kuulub osa nimiväärtusega

1 250 eurot, mis moodustab 40% osakapitalist; LM, kellele kuulub osa nimiväärtusega

1 250 eurot, mis moodustab 40% osakapitalist;

4 (10)

-

kostja osanike koosolekul on hääled määratud valesti. Koosolekul on AP-le ja LM-le

määratud 2 500 häält ehk 80% koosolekul esindatud häältest. Hagejale viimase

edastatud info põhjal kuulub aga ostjale osa 1 250 eurot, mis annab 40% koosolekul

esindatud häältest ning LM 40%-suuruse osa suhtes oli hageja esitanud ostueesõiguse

teostamise avalduse. Seega olid osanikeks pärast ostueesõiguse esitamise avaldust LM,

ostja ja hageja;

-

vaidlustatud otsus on tühine, kuna hääletanud ja otsused on vastu võtnud isik, kes on

0% või maksimaalselt 40% suuruse osa osanik. Kostja põhikirja p 3.3 kohaselt on

osanike otsus vastu võetud, kui osanike koosolekul anti selle poolt kohalolijate häältest

või koosolekuta otsustamise puhul kõigist häältest 51% ning seadus või põhikiri ei

sätesta teisiti;

-

vaidlustatud otsus on tühine ka seetõttu, et see on vastuolus heade kommetega. Hageja

esitas 21. aprillil 2017 avalduse kostja erikontrolli teostaja asendamise nõudes. Hageja

on saanud kostja raamatupidajalt bilansi 1. jaanuari 2016 ja 2. novembri 2016 seisuga,

millest nähtub, et võrreldes aasta algusega on kostja kontolt ja kassast vähenenud raha

254 896,26 euro võrra, materiaalne põhivara 77 120,67 euro võrra, kokku on varades

muutus 11 kuuga 506 492,20 eurot. Kostja juhatus keelab hagejal raamatupidamis-

dokumentidega tutvuda ega ole nõustunud hageja soovitud erikontrolli läbiviimisega.

Kostja on muudetud varatuks, suurosanikud püüavad igal võimalusel hageja huve

kahjustada ja võtavad vastu otsuseid, mis on ilmselgelt heade kommetega vastuolus.

2. Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

ostja tuvastas pärast 2. novembri 2016 osade müügilepingu sõlmimist, et kostjal olid

võlad, millest müüjad ostjat ei teavitanud. Ostja saatis 20. novembril 2016 müüjatele

teate lepingu rikkumise kohta ja andis neile aega kuni 30. detsembrini 2016 kostja

kohustused täita või ostja taganeb lepingust. Kuna müüjad kohustust ei täitnud otsustas

ostja 4. jaanuaril 2017 lepingust taganeda;

-

osade üleandmise kokkulepe sõlmiti 13. veebruaril 2017 ja sellest kuupäevast on LM

ja AP uuesti kostja osanikud. Hageja lepinguline esindaja on osade müügilepingust

taganemisest ja osade üleandmise kokkuleppest teadlik alates 25. aprillist 2017;

-

osakapitali suurendamise eesmärk oli võlausaldajate võlgade tasumine ja suurendatud

osakapitali arvelt tasuti võlad võlausaldajatele;

-

osanike koosolekul antakse hääli vastavalt osanike nimekirjale ja juhatus peab seda.

Juhatusel oli teada, et osanikeks on AP 40%-lise, LM 40%-lise ja hageja 20%-lise

osalusega.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus võttis 11. aprilli 2018 otsusega (vaidlustatud otsus) vastu osalise hagist

loobumise ja jättis hagi ülejäänud osas rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja

kanda ja määras kindlaks kostjale hüvitatava summa. Maakohus tühistas ka hagi tagamise ja

otsustas saata lahendi Tartu Maakohtu registriosakonnale (edaspidi „registriosakond“) hagi

tagamise tühistamise osas täitmiseks.

3.1. Maakohus tuvastas, et

-

kostja osanikud olid 2. novembri 2016 seisuga hageja (20%), AP (40%) ja LM (40%);

-

AP ja LM sõlmisid 2. novembril 2016 ja ostjaga kostja osade müügilepingu, mille

alusel müüjad võõrandasid kumbki neile kuuluva 1 250 euro suuruse osa ostjale;

-

osanikud otsustasid 3. novembril 2016 lõpetada kostja tegevuse (kuna reaalne

majandustegevus oli selleks ajaks lõppenud) ja alustada likvideerimismenetlust;

-

hageja otsustas 4. novembril 2016 kasutada ostueesõigust;

5 (10)

-

kostja osanike koosolek toimus 30. jaanuaril 2017 kell 15:00, koosoleku protokolli

kohaselt otsustati valida erikontrolli läbiviijaks koos kõigi sellest tulenevate õigustega

vandeadvokaat R. Markus;

-

hagejale edastati 5. aprillil 2017 osanike otsuse hääletusprotokoll, mille kohaselt on mh

vastu võetud otsus suurendada kostja osakapitali 25 000 euro võrra. Uueks osakapitali

suuruseks on 28 125 eurot;

-

koosolekul määrati APl-e ja LM-le 2 500 häält ehk 80% koosolekul esindatud häältest.

3.2. Maakohus tugines äriseadustiku (ÄS) § 177¹ lg-le 1 ja Riigikohtu 31. märtsi 2010

otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-7-10 (p 37) ning leidis, et vaidlusaluste otsuste nr 2–11 sisu ei ole

heade kommetega vastuolus. Tegemist ei ole hageja kui vähemusosaniku osanike ringist välja

tõukamisega ega tema tahte vastaselt ebaõiglase osaluse vähendamisega.

3.3. Osanikud võisid 5. aprillil 2017 toimunud hääletamisel lähtuda olukorrast, kus AP omas

40%, LM 40% ja hageja 20% suurust osalust.

Kuivõrd hageja soovis kasutada ostueesõigust LM-le kuulunud osa omandamiseks, muutus

käsutustehing osa müüja ja ostja vahel tühiseks. Seega olid ostueesõiguse teostamise ja ostja

taganemisele järgnenud osade tagastamise tulemusel osanikud endiselt LM 40%-lise, AP

40%-lise ja hageja 20%-lise osalusega.

Tsiviilasjas nr 2-16-18123 rahuldas Harju Maakohus hageja hagi LM ja ostja vastu kostja osade

omandiõiguse üleandmise nõudes. Selles asjas kohustati LM andma hagejale üle kostja osa

(nimiväärtusega 1 250 eurot) omandiõigus ja asendati LM vastavasisuline tahteavaldus

kohtuotsusega. Käesolevas asjas maakohut otsuse tegemise ajal ei olnud vastav lahend veel

jõustunud ja viidatud vaidlus oli ringkonnakohtu menetluses. Seega ei olnud 5. aprilli 2017

seisuga hagejale LM osa omandit üle antud ja osanikud pidid osade omandiõiguse kuuluvuse

osas lähtuma 2. novembri 2016 müügilepingu eelsest seisust.

Seejuures ei oma tähtsust asjaolu kas ostja taganes 2. novembri 2016 lepingust ja kas hageja oli

taganemisest teadlik, kuna ostueesõiguse teostamise järgselt ei mõjuta ostja taganemine

lepingust 5. aprilli 2017 osanike koosolekul fikseeritud häälte jaotust.

3.4. Hageja ei väida, et tal puudus võimalus osakapitali suurendamisel oma osalust vastavalt

enda osaluse proportsioonile suurendada. Hageja ei soovinud seda õigust teostada, mistõttu

osalesid osakapitali suurendamisel teised osanikud, teostades sissemaksed osakapitali 10. ja

17. aprillil 2017. Seega ei ole tegemist võrdse kohtlemise rikkumisega ÄS § 154 lg 2 mõttes.

ÄS § 193 lg 2 kohaselt, kui osanik ei soovi väljalastavaid osasid märkida, on uute osade

märkimise õigus teistel osanikel.

Olukorras, kus osanikud lähtusid tegelikust osanike nimekirjast ja vähemusosanikule oli

võimaldatud osakapitali suurendamisel osaleda, ei käitunud osanikud heade kommete vastaselt.

Kui vähemusosanikule on võimaldatud osaleda osakapitali suurendamisel, siis ei ole osakapitali

suurendamise eesmärk vähemusosaniku osanike ringist välja tõrjumine.

3.5. Hageja osanike ringist väljatõrjumist ei saa järeldada ka osanike tegevusest enne

vaidlusaluse otsuse vastuvõtmist.

Osanike koosolekul 30. jaanuaril 2017 otsustati valida erikontrolli läbiviijaks koos kõigi sellest

tulenevate õigustega vandeadvokaat R. Markus. Koosolekust võttis osa ka hageja, kes oli selle

otsuse vastu. Samuti hääletati otsuse eelnõud – erikontrolli viiakse läbi perioodi 2015–2016

majandusaasta kohta kontrollimaks ühingu juhtimise seaduslikkust ja varandusliku seisundi

muutumist. Otsuse poolt hääletas hageja ning vastu LM ja ostja. Osanike 30. jaanuari 2017

otsuseid ei ole kehtetuks tunnistatud ega nende tühisust tuvastatud. Seega on tegemist kehtivate

otsustega.

6 (10)

Hagejal oleks olnud võimalus pärast erikontrolli määramist vajalikud küsimused esitada ja alles

seejärel, kui tekib mõne asjaolu osas kahtlus, taotleda täiendavat erikontrolli läbiviimist. Seda

pole hageja teinud. Seega ei saa järeldada, et olukorras, kus erikontroll on määratud, oleks

osanikel osakapitali suurendamisel eesmärk välistada hageja poolt erikontrolli määramise

nõude esitamine.

3.6. Kostja väitel oli osakapitali suurendamise eesmärk võlausaldajate nõuete rahuldamine ja

osakapitali suurendamise järgselt võlausaldajate nõuded ka rahuldati. Esitatud tõendite kohaselt

tasus kostja Osaühingule Laoveli võla 20. aprillil 2017 ja Bend Og Boy AS-le 21. aprillil 2017

Seega nendest nõuetest osakapitali suurendamise järgselt vabaneti.

3.7. Osanikele ei saa ette heita, et ühel hetkel otsustavad nad likvideerimise kasuks, kuid kuus

kuud hiljem otsustavad osakapitali suurendada. Likvideerimismenetluses toimub samuti

võlausaldajate nõuete rahuldamine, kui see ei ole võimalik, tuleb esitada ÄS § 210 kohaselt

pankrotiavaldus. Kui võlausaldajate nõuete rahuldamiseks on vara ebapiisavalt, võivad

osanikud teha sissemakseid osakapitali suurendamiseks. Likvideerimismenetluse alustamine

osanike õigusi ei mõjuta.

3.8. Ka raamatupidamisdokumentide esitamata jätmine ei viita osanike eesmärgile kahjustada

vähemusosaniku õigusi osanike otsusega osakapitali suurendamiseks, kuna dokumentidega

tutvumise õigus on osanikul sõltumata osaluse suurusest.

3.9. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastanud maakohus, et vaidlusalused otsused oleks heade

kommetega vastuolus, mistõttu jäi rahuldamata hageja nõue tuvastada otsust nr 2–11 tühisus.

3.10. Osanikud võisid osakapitali suurendamise otsuse vastu võtta 80% häälteenamusega

selliselt, et AP omas 40% häältest ja LM 40% häältest. Seega jäi rahuldamata hageja nõue

tuvastada, et vaidlusalust otsust ei ole vastu võetud.

3.11. Kuivõrd maakohus leidis, et vaidlustatud otsus võeti vastu õigesti 80% häälteenamusega,

siis vastuolu kostja põhikirjaga ei esine ning ka hageja nõue tunnistada vaidlusalune otsus

kehtetuks jäi rahuldamata.

3.12. Menetluskulud jaotas maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1

alusel.

POOLTE SEISUKOHAD

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada. Hageja ei

vaidlusta siiski maakohtu otsust hagist osalise loobumise vastuvõtmise osas. Menetluskulud

palub hageja panna kostja kanda.

4.1. Kaebuses leiab hageja jätkuvalt, et kõik LM, AP, ostja ja EP toimingud on tehtud pahas

usus ja hagejat (väikeosanikku) teadlikult kahjustades. Kõiki toiminguid koostoimes vaadeldes

ei ole võimalik jõuda järelduseni, et need isikud käitusid heas usus. Sellest tulenevalt on

vaidlusalused otsused heade kommetega vastuolus ja tühised.

4.2. Hea usu põhimõtte järgimise sisuks on osaniku kohustus panustada osaühingu juhtimisse

ning mitte kahjustada osaühingu ega teiste osanike huve. Hea usu põhimõttest tuleb osanikule

keeld kasutada oma hääleõigust otsuste tegemisel selleks, et omandada enda või kolmanda isiku

kasuks eeliseid osaühingu või teiste osanike kahjuks (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS)

§ 38 lg 1). Osanikud, kellel puudub osaühingus häälteenamus (käesoleval juhul hageja), on

üldjuhul allutatud vaid osaühingu huvidele, mitte aga osaühingus häälteenamust omavate

osanike isiklikele huvidele.

4.3. Kui häälteenamusega osanikud soovivad kasutada nendele kuuluvat hääleõigust mitte

osaühingu, vaid nende isiklikes huvides, siis on see käsitletav TsÜS §-st 32 tuleneva kohustuse

rikkumisena. Käesolevas asjas ei ole häälteenamust omavate osanike käitumine kantud kostja

7 (10)

edasise tegevuse huvidest, vaid eelkõige huvist välistada vähemusosaniku poolt tulevikus

õiguste kasutamine (ÄS § 193 lg 1).

5. Kostja vaidleb kaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt

tühistada, samuti peab ringkonnakohus vajalikuks täiendada vaidlustatud otsuse resolutsiooni

ja muuta osaliselt selle põhjendusi. Apellatsioonkaebus ja hagi rahuldatakse osaliselt, aga kõik

senised menetluskulud jäävad kostja kanda.

7. Hageja ei vaidlustanud maakohtu otsust vaidlusaluse otsuse nr 1 tühisuse tuvastamise

nõudest loobumise vastuvõtmise kohta (maakohtu otsuse resolutsiooni p 1). Selles osas on

maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi edasi kaebamata jõustunud.

Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud eespool p-s 3.1 refereeritud asjaolude tuvastamise osas, st

ringkonnakohus saab neist asjaoludest TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi lähtuda.

8. Esimese võimalusena esitatud vaidlusaluste otsuste tühisuse tuvastamise nõude osas

nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ega korda neid. Asjakohane on maakohtu

käsitlus, et heade kommete vastasus organi otsuse tühisuse alusena saab kohaldamisele tulla

juhul, kui see seondub otsuse sisuga (vt Riigikohtu 23. mai 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-9415,

p 23). Sarnaselt varasema menetlusega ei väida hageja ka kaebuses, et vaidlusaluste otsuste sisu

oleks vastuolus heade kommetega. Seega ei anna kaebuse väited alust maakohtu otsust esimese

alternatiivina esitatud nõude osas muuta.

9. Teise võimalusena esitatud otsuste puudumise tuvastamise nõude osas põhjendas maa-

kohus, et see tuleb jätta rahuldamata (kokkuvõtvalt vaidlustatud otsuse p 57). Samuti lähtus

maakohus nii hagi tagamise tühistamisel (ibid p 62) kui ka kulude jaotamisel (ibid p 63) sellest,

et hagi jääb tervikuna rahuldamata. Maakohtu otsuse resolutsioon ei sisalda siiski otsustust

hageja tuvastusnõude kohta, et 5. aprilli 2017 otsuseid vastu ei võetud. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu otsusest nähtuva lõppjäreldusega, et kõnealune nõue jääb rahuldamata, aga

täiendab maakohtu põhjendusi ja otsuse resolutsiooni.

9.1. Kõnealuse nõude õiguslikuks aluseks tuleb pidada ÄS § 174 lg 1 (osanike otsus on vastu

võetud, kui selle poolt antakse üle poole osanike koosolekul esindatud häältest, kui seaduses

või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet) ja põhikirja muutmise osas ka

ÄS § 175 lg 1 (põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3

koosolekul osalenud osanike häältest või sama seadustiku § 174 lg-s 2 nimetatud juhul

vähemalt 2/3 osanike häältest, kui põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet).

Kui need tingimused pole täidetud, siis saab kohus huvitatud isiku, sh osaniku nõudel tuvastada

otsuse puudumise.

9.2. TsÜS § 33 lg 1 kohaselt on hääle andmine juriidilise isiku organi otsuse tegemisel

tahteavaldus ja hääle andmisele kohaldatakse seaduses tehingu kohta sätestatut. Sarnaselt

muude tehingutega saab otsusest kui tehingust TsÜS § 67 lg 1 järgi niisiis rääkida, kui selles

sisalduvad otsuse vastuvõtmiseks õigustatud isikute vastavasisulised tahteavaldused.

Olukorras, kus otsusena esitatu ei sisalda nõutavas ulatuses otsuse vastuvõtmiseks õigustatud

isikute tahteavaldusi, otsusest üldjuhul rääkida ei saa. Selline on olukord eelkõige siis, kui

osanike otsust ei ole vastu võtnud osanikud või kui otsuse vastuvõtmist ei ole nõuetekohaselt

kindlaks tehtud (dokumenteeritud) (vt sarnaselt aktsiaseltsi kohta Riigikohtu 11. juuni 2014

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-14, p 21 esimene lõik).

9.3. Osaniku õigused ja kohustused on isikul, kes on osa omanik. TsÜS § 6 lg 3 kohaselt

antakse õigused ja kohustused üle üleandmise tehinguga (käsutustehing), kusjuures iga õigus

ja kohustus tuleb eraldi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega on osast tulenevad

8 (10)

õigused isikul, kellele osa on üle antud. Maakohus tuvastas õigesti, et pärast hageja

ostueesõiguse teostamist ja ostja taganemisele järgnenud osade tagastamist olid kostja osanikud

LM 40%-lise, AP 40%-lise ja hageja 20%-lise osalusega. Hageja ei väida, et pärast

ostueesõiguse teostamist ja enne vaidlusaluste otsuste tegemist oleks talle ostueesõiguse

esemeks olnud 40% suurune osa üle antud. Seega oli vaidlusaluste otsuste vastuvõtmise ajal

osanike ring samasugune ja vaidlusaluste otsuste osas andsid hääli kostja osanikud. Puudub

alus tuvastada vastavate otsuste puudumine. Kaebust ei saada selles osas edu.

9.4. Ringkonnakohtu hinnangul on tal võimalus sõltumata kaebuse väidetest ja edukusest ise

kõrvaldada maakohtu otsuse resolutsiooni puudus, et teise alternatiivina esitatud nõude kohta

puudub otsustus kohtuotsuse resolutsioonis. Vastav nõue tuleb eeltoodud kaalutlustel jätta

rahuldamata. Sel viisil resolutsiooni täiendamine on kooskõlas TsMS § 2 eesmärkidega.

10. Kolmanda võimalusena esitas hageja vaidlusaluste otsuste kehtetuks tunnistamise nõude.

Selle nõude osas on kaebus ja hagi edukad.

10.1. Otsuste kehtetuks tunnistamise nõude õigusliku alusena käsitlesid hageja ja maakohus

ÄS § 178 lg 1 esimest lauset, mis võimaldab kohtul osaühingu vastu esitatud hagi alusel

kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva osanike otsuse. Hageja pidas

võimalike vastuoludena silmas TsÜS §-st 32 tuleneva osanike omavahelises suhtes heas usus

käitumise ja üksteise huvidega arvestamise kohustuse rikkumist, aga ka TsÜS § 138 lg-s 2

sätestatud keelu rikkumisest. Neil alustel ei saa kohtud osanike otsust kehtetuks tunnistada (vt

Riigikohtu 29. oktoobri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-14, p 31 esimene lõik).

10.2. Hageja esile toodud asjaolud annavad siiski alust kohaldada TsÜS § 38 lg 1, mis

võimaldab huvitatud isikul nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga

vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Viidatud sätte teise lause kui üldnormi kohaselt

saab ka osanike otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda juhul, kui osanik kasutas otsuse tegemisel

hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid ühingu või teiste

osanike kahjuks, ja otsus võimaldab seda eesmärki saavutada. Kõnealuse normi eesmärk on mh

vähemuse kaitse enamuse kuritarvituste vastu (ibid p 29) ja see rakendub ka osaühingu puhul.

10.3. TsÜS § 38 lg 1 kohaldamiseks tuleb uurida küsimusi, kas osanik LM, kelle osa suhtes

hageja oli 4. novembril 2016 teostanud ostueesõigust, kasutas osa üleandmata jätmisest

tulenvalt talle veel kuuluvat hääleõigust 5. aprilli 2017 otsuste vastuvõtmisel selleks, et

omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid osaühingu (kostja) või hageja kahjuks

(järgnevas p 10.3.1), samuti, kas osakapitali suurendamine (ja selleks põhikirja muutmine)

võimaldab seda eesmärki saavutada (p 10.3.2).

10.3.1. Esmalt tuleb arvestada hageja esiletooduga, et kostja juhatus oli varasemalt keeldunud

väljastamast hagejale teavet osaühingu juhtimise kohta ja erikontrolli ei määratud hageja

soovitud viisil. Neid väiteid kostja ei vaidlustanud.

Tulenevalt ÄS § 192 lg-st 1 saab eeldada, et osakapitali suurendamine on nii osanike kui ka

ühingu jaoks oluline otsus, sest see eeldab vastuvõtmiseks tavapärasest rohkem poolthääli.

Vähemusosaniku jaoks on osakapitali suurendamine teatavates olukordades tema õigusi

oluliselt puudutav, seda eelkõige juhul, kui kapitali suurendamise tulemusel pannakse ta ka ÄS

§ 193 lg 1 kohase ostueesõiguse järgimise korral olukorda, kus tuleb valida täiendava

sissemakse või ÄS § 171 lg 2 p-s 3, § 171¹ lg-s 2, § 184 lg-s 5, § 191 lg-tes 1–2¹, § 207 lg-tes 1

ja 2 ning § 215 lg-s 4 ette nähtud 1/10 suuruse osalusmäära kaotamise vahel. Käesoleval juhul

otsustati suurendada osakapitali viisil, et kui hageja täiendavat sissemakset ei tee, siis

moodustab tema 625 eurose nimiväärtusega osa kostja osakapitalist senise 20% asemel ainult

2,2% ( ≈ 625 : 28 125; I kd tl 7 ja 38–40).

Kui vähemusosanik on juba varem jäänud ilma teabest, mida ta ühingult nõudis, ja tema

soovitud erikontrolli ei määratud, siis saab osakapitali suurendamist viisil, kus vähemusosaniku

9 (10)

senine osa ei taga talle enam senistki piiratud kontrolli osaühingu tegevuse üle, pidada

toiminguks, millega kahjustatakse vähemusosaniku huve. Eelised sellisest toimingust saavad

eelkõige teised osanikud või juhatuse liikmed, kelle senise tegevuse kontrollimisele olid

vähemusosaniku taotlused suunatud, st käesoleval juhul LM ja AP.

Lisaks on eelnevas kirjeldatud olukorras enamusosaniku nimel hääletamine hinnatav eeliste

omandamisena hageja kahjuks ka seetõttu, et LM-l oli 3. novembri 2016 lepingust ja

4. novembri 2016 ostueesõiguse teostamise avaldusest tulenev kohustus anda hagejale üle

kostja 40% suurune osa juba enne vaidlusaluste otsuste poolt hääle andmist. Tervikuna nähtub

enamusosanike tegevusest ja otsustest soov takistada hagejal juurdepääsu kostjat ja selle

juhtimist puudutavale teabele.

Kostja on väitnud, et osakapitali suurendamine teenis eesmärki täita kostja rahalised kohustused

võlausaldajate ees. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole see väide põhjendatud ega lükka ümber

eelmise kahe lõigu järeldust. Praeguseks on pooled üksmeelsed, et kostja pankrot kuulutati välja

kostja enda avalduse alusel (II kd tl 13–16). Seega pidi eelkõige kostja tooma esile ja vaidluse

korral tõendama vastavad asjaolud, miks ei õnnestunud vaatamata kapitali suurendamise

otsustamisele ja enamusosanike täiendavatele sissemaksetele vältida ühingu jaoks negatiivset

tagajärge (pankrotistumist). Sellekohaseid asjaolusid ega tõendeid kostja ei esitanud.

Neil kaalutlusel leiab ringkonnakohus, et osanik LM, kelle osa suhtes hageja oli

4. novembril 2016 teostanud ostueesõigust, kasutas osa üleandmata jätmisest tulenvalt talle

veel kuuluvat hääleõigust 5. aprilli 2017 otsuste vastuvõtmisel selleks, et omandada enda ja AP

kasuks eeliseid hageja kahjuks.

10.3.2. Vastavalt eespool p 10.3.1 teises lõigus märgitule võimaldab osakapitali suurendamine

takistada vähemusosanikul mitmete osast tulenevate õiguste teostamist, kui tema osaluse määr

langeb selle tulemusel alla 1/10. Seega võimaldab osakapitali suurendamise (ja selleks põhikirja

muutmise) otsustamine põhimõtteliselt saavutada eesmärki vähemusosanikku kahjustada. Ilma

LM häälteta poleks saanud põhikirja muutmise ja osakapitali suurendamise otsuseid ÄS § 175

lg 1 ja § 192 lg 1 tõttu vastu võtta.

Kirjeldatud eesmärgi saavutamise võimalust ei ole alust käesoleval juhul eitada argumendiga,

et hageja oleks saanud samuti teha täiendava sissemakse osakapitali ja seeläbi säilitada senise

osalusmäära. Nagu märgitud eespool p 10.3.1 viiendas lõigus, ei olnud osakapitali suuren-

damisega enam võimalik kostja majandusseisu parandada sel määral, et poleks tulnud esitada

pankrotiavaldust. Kui vähemusosanikul on olulised kahtlused ühingu tegevuses majanduslike

ja kõigi osanike huvidega arvestavate eesmärkide järgimises (vt ka II kd tl 17–20) ning ühingu

majandusseis tervikuna on maksejõuetusele viitav (II kd tl 14–16), siis ei saa vähemusosanikult

mõistlikult eeldada täiendava sissemakse tegemist pelgalt selleks, et säilitada senist osaluse

määra. Majanduslikult tähendab kirjeldatud olukorras sissemakse tegemine vähemusosanikule

oma raha lootusetut ja perspektiivitut paigutamist. Sarnastel kaalutlustel ei mõjuta senist

järeldust hageja hilisem loobumine (II kd tl 35–37) kostja osast, mille omandamisele oli

suunatud 4. novembri 2016 ostueesõiguse teostamise avaldus ja mille üleandmiseks on LM

praeguseks jõustunud kohtuotsusega kohustatud (II kd tl 9–12).

Neil kaalutlusel leiab ringkonnakohus, et osaniku LM hääletamine 5. aprilli 2017 otsuse poolt

võimaldas tal omandada enda ja AP kasuks eeliseid hageja kahjuks.

10.4. Kokkuvõtvalt on mõlemad TsÜS § 38 lg 1 eeldused täidetud. Kostja ei ole väitnud, et

otsuste kehtetuks tunnistamist takistaks mõni TsÜS § 38 lg-tes 4 või 5 nimetatud asjaolu.

Järelikult tuleb vaidlusalused otsused tunnistada kehtetuks. Kõnealuses osas tühistab

ringkonnakohus maakohtu otsuse ja teeb uue otsuse hageja kolmanda võimalusena esitatud

nõude rahuldamise kohta.

10 (10)

11. Maakohus tühistas hagi tagamise TsMS § 386 lg 4 alusel, sest hagi jäi rahuldamata. Kuna

ringkonnakohus rahuldab hagi kolmanda võimalusena esitatud nõudes, siis tuleb uuesti

kontrollida, kas hagi tagamise tühistamine on põhjendatud.

11.1. Maakohus rahuldas 14. juunil 2017 hagi tagamise taotluse ja keelas äriregistrisse kannete

tegemise kostja osakapitali suurendamiseks kuni käesolevas tsiviilasjas kohtuotsuse jõustu-

miseni. Kuna hagi tagamise abinõu on ajaliselt piiratud kohtuotsuse jõustumisega ning TsÜS

§ 38 lg 5 esimese lause, ÄS § 178 lg 5, § 66 ja § 196 lg 1 p 1 mõtte kohaselt ei saa kehtetuks

tunnistatud otsuse alusel registrisse kandeid teha, siis puudub hagi tagamise abinõul alates

otsuse jõustumisest sisuline tähendus. TsMS § 445 lg 2 sätestab mh, et kui hagi otsusega

rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava

abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik. Käesoleval juhul ei ole hagi

tagamine enam vajalik otsuse täitmise tagamiseks ja tuleb tühistada. Maakohtu otsuse

resolutsioon jääb selles osas muutmata, aga põhjendused asendatakse käesoleva punktiga.

11.2. Siiski pole vaja saata otsuse ärakirja registriosakonnale – nagu otsustas teha maakohus.

Seadusest ei tulene kohtule kohustust saata hagi tagamise abinõu tühistavaid lahendeid

registrite pidajatele või muudele isikutele, kelle toiminguid hagi tagamise tühistamine võib

puudutada. Hagi tagamise tühistamise toimest huvitatud pool peab ise jõustunud kohtulahendi

asjaomasele isikule esitama.

Samuti pole vaja otsust saata TsÜS § 38 lg 8 teise lause ega ÄS § 178 lg 6 alusel, sest hagi

tagamise tõttu ei ole äriregistrisse veel tehtud kannet kostja osakapitali suurendamise kohta.

12. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures

kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

13. Lõpuks tuleb käsitleda hagi ja kaebuse rahuldamise ulatust ning sellega seonduvat

menetluskulude jaotust.

13.1. Ringkonnakohus rahuldas kolmest alternatiivnõudest viimase. Hageja taotles nii hagis

kui kaebuses eelkõige otsuste tühisuse tuvastamist, st hagi ja kaebus rahuldatakse osaliselt.

13.2. TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetlus-

kulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Ringkonnakohtu hinnangul tuleb juriidilise isiku organi otsuse vaidlustamisel lähtuda eelkõige

sellest, kas ja millises ulatuses hageja saavutab kohtusse pöördumise eesmärgi. Käesoleval

juhul on selleks osakapitali suurendamise ja sellega seonduvate muude kehtivate otsuste

puudumine. Selle eesmärgi hageja saavutas, sest vastavalt eespool p-s 11.1 märgitule, ei saa

vaidlusaluste otsuste alusel nüüd enam suurendatud kapitali registrisse kanda. ÄS § 196 lg 4

kohaselt loetakse osakapital suurendatuks ja uuest või suurendatavast osast tulenevad õigused

tekkinuks alates kande tegemisest äriregistrisse. Kuna vastavat kannet ei ole tehtud ega saa

enam teha, siis on hageja taotletud eesmärgi saavutanud.

13.3. Kõik senised menetluskulud jäävad eeltoodud kaalutlustel kostja kanda. Juhindudes

TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste

menetluskulude jaotuse.

13.4. Kuna ringkonnakohus jaotas menetluskulud maakohtust erinevalt, siis määrab need

rahaliselt kindlaks maakohus (Riigikohtu 20. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15,

p 22).

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm