2-17-18348/38 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Piret Mõistlik

30. august 2018, Tallinn

2-17-18348

XXX XXX (XXX) avaldus XXX XXX XXXga (XXX)

suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks, XXX XXX

(XXX) vastuavaldus XXX XXX ja XXX XXX

ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks XXX XXX

XXX suhtes, XXX XXX XXX hooldusõiguse

osaliseks üleandmiseks XXX XXXle ning XXX

XXX XXXga suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks

osaline läbivaatamata jätmine, kompromissi kinnitamine,

asjas menetluse lõpetamine

Avaldaja / vastuavalduses puudutatud isik II: XXX XXX

(isikukood: xxx, elukoht: xxx,

, e-post: XXX@windrox.fi)

Avaldaja / vastuavalduses puudutatud isiku II lepinguline

esindaja: vandeadvokaadi vanemabi Helen-Lumelille

Tomberg (e-post: xxx)

Puudutatud isik I: XXX XXX XXX (isikukood:

xxx, elukoht: xxx)

Puudutatud isikule I määratud esindaja: vandeadvokaadi

vanemabi Raivo Bergson (e-post: xxx)

Puudutatud isik II / vastuavalduses avaldaja: XXX

XXX (isikukood: xxx, elukoht: xxx, e-post: XXX@webmarketing.ee)

Puudutatud isiku II / vastuavalduses avaldaja lepinguline

esindaja:

vandeadvokaat

Ene

Ahas

(e-post:

xxx)

Eestkosteasutus I: Tallinna linn Kristiine Linnaosa

Valitsuse kaudu (e-post: xxx)

Eestkosteasutus II: Tallinna linn Nõmme Linnaosa

Valitsuse kaudu (e-post: xxx)

Resolutsioon

1. Jätta XXX XXX vastuavaldus XXX XXX ja XXX XXX ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks XXX XXX XXX suhtes, XXX XXX XXX hooldusõiguse osaliseks

üleandmiseks XXX XXXle ning XXX XXX XXXga suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks

läbivaatamata hooldusõiguse osalise lõpetamise ja XXX XXXle osalise üleandmise osas.

2. Lõpetada menetlus XXX XXX avalduses XXX XXX XXXga suhtlemiskorra

kindlaksmääramiseks ja XXX XXX vastuavalduses XXX XXX XXXga suhtlemiskorra

kindlaksmääramiseks ning kinnitada kompromiss järgmiselt:

2.1. Lapse XXX XXX XXX elukoht on tema ema XXX XXX elukoht.

Kohus

Kohtunik

Määruse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

Menetlustoiming

Menetlusosalised ja nende

esindajad

2.2. Vastavalt vanematevahelisele kokkuleppele ja võimalustele toimuvad lapse ja tema isa

XXX XXX vahelised kohtumised enamasti igal nädalavahetusel koos ööbimis(t)ega (kui

laps selleks valmis on). Kui nädalavahetus mõnikord ei sobi, kas reisi või sünnipäevade

või haiguse tõttu, siis püütakse asendada ärajäänud kohtumine sama pika kohtumisega

nädala sees.

2.3. Lapse isal on võimalik lapse ema eelnevalt ette teavitades ka ise laps lasteaiast võtta ja

koju tuua, kui lapse isa viibib Eestis ja see osutub ajaliselt võimalikuks.

2.4. Kokkuleppel lapse emaga on isal võimalik kohtuda lapsega ka muudel aegadel.

2.5. Lapse isa on vaba valima kokkulepitud suhtluse ajal, kus ta lapsega aega veedab ning

milliseid tegevusi lapsega ette võtab. Lapse ema valmistab lapse kohtumisteks ette.

2.6. Üldjuhul korraldab lapse transpordi lapse isa.

2.7. Lapse kooli minekul viivad vanemad vajadusel sisse muudatused kehtivasse

suhtluskorda.

2.8. Laps on selle vanema hoole all, kelle juures laps parasjagu antud suhtluskorra kohaselt

on. Lapse isa poolt kolmanda isiku hoole alla andmine eeldab kokkulepet lapse emaga.

2.9. Vanemad suhtlevad eelduslikult üksteisega suhtluskorra täitmise ja muutmise

küsimustes kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis (e-kiri või SMS) teavitades teist

vanemat aegsasti oma soovidest või takistustest lapsega suhtlemisel. Kiireloomulistes

küsimustes suheldakse lisaks vajadusel vahetult (mh telefoni teel).

2.10.

Vanem kohustub ette teatama vähemalt üks (1) kuu enda elukoha vahetusest ja

koheselt enda ja lapse kontaktandmete muutusest.

2.11.

Lapse isa võib koos lapsega külastada üksinda ilma lapse emata spaasid,

veekeskusi, hotelle vms lapse jaoks sobilikke kohtasid ning Tallinnast väljaspool asuvaid

kohtasid külastada, teatades sellest eelnevalt lapse ema ette. Edaspidi lapse suuremaks

saades on lapse isal õigus koos lapsega reisida Soome Vabariiki ning ka soovi korral

minna mujale välisreisile, leppides eelnevalt lapse emaga kokku täpse reisi aja.

2.12.

Mõlemad vanemad austavad lapse kiindumust teise vanemasse ja ei halvusta lapse

juuresolekul teist vanemat. Kumbki vanem ei mõjuta last tegema valikuid vanemate

vahel, vaid julgustavad last teise vanemaga kohtuma ja aega veetma vähemalt antud

suhtluskorras ettenähtud mahus. Vanemad kohustuvad tegema kõik endast oleneva, et

lapse vajadused (mh erivajadused) ei saaks kannatada ning ka vanema sugulased ja

hõimlased järgiksid käesolevas punktis eelnimetatud ja tervikuna käesolevas

kompromissilepingus sätestatud kohustuste täitmist.

2.13.

Lapsest tingitud või lapse isa või lapse ema poolt eelnevalt teavitatud välisreisi

(mh välislähetuse) tõttu ärajäänud kohtumist, ei loeta suhtlemiskorra rikkumiseks.

2.14.

Lapse haigestumise korral peab vanem, kelle juures laps parasjagu on, sellest

informeerima viivitamatult teist vanemat ning võimaldama teisel vanemal soovi korral

külastada last kodus. Lapse raviga tegeleb lapse ema. Kui laps haigestub isa juures, siis

on lapse emal õigus tegelda lapse ravimisega isa juures kuni lapse seisund võimaldab

transporti koju ema juurde.

2.15.

Isal on õigus kohtuda ja veeta aega lapsega isadepäeval ja emal on õigus veeta

lapsega emadepäev. Muude tähtpäevade osas lepitakse lapsega suhtlemise korras eraldi

kokku.

2.16.

Mõlemal vanemal on õigus lapsega suhelda telefoni vms vahendite teel mis tahes

ajal (v.a lapse uneaeg) ning teine vanem kohustub mitte tegema takistusi selleks.

2.17.

Kehtestatud korraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse

vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad vanemad on vastavate tingimustega

kirjalikult nõustunud. Vastavate kokkulepete sõlmimine võib toimuda ka e-kirja või

SMSi teel või kasutades muud kirjalikku taasesitamist võimaldavat vormi.

2.18.

Erimeelsuste tekkimisel kohustuvad vanemad esimesel võimalusel pöörduma

erialaspetsialisti poole, kes tegeleb perega/vanemate nõustamisega ning võtma arvesse

erialaspetsialisti poolt antud juhiseid vaidlusaluse küsimuse lahendamiseks. Vaidluse korral

lapse tervise või haridusega vms lapsega seonduvates küsimustes loetakse kehtivaks lapse ema

kui last paremini tundva vanema seisukoht kuni lõpliku erimeelsuste lahendamiseni vanemate

vahel kas omavahel või erialaspetsialisti vahendusel. 3. Avaldaja / vastuavalduses

puudutatud isiku II ja puudutatud isiku II / vastuavalduses

avaldaja menetluskulud jäävad osapoolte endi kanda. Puudutatud isiku I esindaja

tasu ja

kulu jääb Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõivu 50.00 eurot.

Menetluse käik

Harju Maakohtu menetluses on XXX XXX avaldus XXX XXX XXXga suhtlemiskorra

kindlaksmääramiseks, XXX XXX vastuavaldus XXX XXX ja XXX XXX ühise hooldusõiguse

osaliseks lõpetamiseks XXX XXX XXX suhtes, XXX XXX XXX hooldusõiguse osaliseks

üleandmiseks XXX XXXle ning XXX XXX XXXga suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks.

15.08.2018 esitasid lapsevanemad kohtule allkirjastatud kompromisslepingu, milles sisaldus ka

XXX XXX avaldus jätta vastuavaldus läbivaatamata hooldusõiguse osalise lõpetamise ja osalise

üleandmise osas. Lapsevanemad paluvad kohtul kompromiss kinnitada ja menetlus tsiviilasjas

lõpetada.

28.08.2018 teatasid eestkosteasutused ja puudutatud isikule I määratud esindaja, et kompromiss

vastab üldjoontes lapse huvidele.

Kohtumääruse põhjendused

I Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi

hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

Vastavalt TsMS § 477 lg-le 6, § 423 lg 1 p-le 2 jätab kohus vastuavalduse osaliselt läbivaatamata,

kuna XXX XXX on võtnud tagasi XXX XXX vastuavalduse XXX XXX ja XXX XXX ühise

hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks XXX XXX XXX suhtes, XXX XXX XXX hooldusõiguse

osaliseks

üleandmiseks

XXX

XXXle

ning

XXX

XXX

XXXga

suhtlemiskorra

kindlaksmääramiseks hooldusõiguse osalise lõpetamise ja XXX XXXle osalise üleandmise osas.

TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse avalduse läbivaatamata jätmise korral, et avaldus ei ole kohtu

menetluses olnud ja avaldaja võib pöörduda sama avaldusega kohtusse.

II Tuginedes TsMS § 477 lg-le 1, § 477 lg 6 2. lausele, § 561 lg-le 1 ning § 428 lg 1 p-le 4

lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab

selle.

Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei ole

vastuolus heade kommete või seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ja seda on võimalik täita

ning see kuulub rahuldamisele TsMS § 428 lg 1 p 4 ja § 430 alusel. Kompromiss kuulub

kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetamisele.

III TsMS § 168 lg 2, § 172 lg-te 1 ja 3 koosmõjus jätab kohus avalduse osalise läbivaatamata

jätmise osas puudutatud isikule I määratud esindaja tasu ja kulu Eesti Vabariigi kanda, ülejäänud

menetlusosaliste kulud menetlusosaliste endi kanda.

TsMS § 168 lg 3 ning § 172 lg 3 koosmõjus jäävad kompromissi kinnitamise osas avaldaja /

vastuavalduses puudutatud isiku II ja puudutatud isiku II / vastuavalduses avaldaja menetluskulud

nende endi kanda ning puudutatud isiku I esindaja tasu ja kulu Eesti Vabariigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Mõistlik

kohtunik