1-08-221/4 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 09 oktoobril 2009 Kohtla-Järve kohtumajas kaugkohtuistung

Kohtuasja nr

1-08-221

Kohtunik

Jüri Sakkart

Kohtuistungisekretär

Inna Kossinets Tõlk

Prokuröri abi Ave Arnim

Kaitsja

Oleg Gorskaljev

Kohtuasi Viru Vangla materjalid I.J-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu I.J (isikukood: xxx; kannab karistust Viru Vanglas)

RESOLUTSIOON Jätta I.J tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Välja mõista I.J ´ilt riigituludesse 300.- krooni õigusabi eest.

Väljamõistetud summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi pangakontole nr.10220034800017 SEB Pangas või pangakontole nr.221023778606 Swedbangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „I.J, 1-08-221, menetluskulud”.

Saata määrus teadmiseks Viru Vanglale, prokurörile ja I.J-ile.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas 09.09.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava I.J-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

I.J mõisteti süüdi Harju Maakohtu 08.04.2008 kohtuotsusega KarS §199 lg.2 p.4,7,8, § 200 lg 1 ja § 201 lg 1 järgi ja karistati KarS § 64 ja KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega 1 aasta 6 kuulise vangistusega, millest kohesele täitmisele pöörati 9 kuud vangistust ja ülejäänud 9 kuud vangistust mõisteti tingimisi 2 aastase katseajaga.

Harju Maakohtu 11.03.2009 määrusega 1-08-221 pöörati ärakandmata karistuse osa täitmisele kuna I.J rikkus talle määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Karistuse kandmise ja karistuse kandmise algus 09.03.2009 lõpp 08.12.2009.

2(3) Kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on 8 korda karistatud distsiplinaarkorras. Enne vangistust ei õppinud ega töötanud, elas lastekodus. Vabanemisel kindel

elu- ja töökoht puudub. Kinnipeetaval ei ole põhiharidust ega eriala. Puudub toetav sotsiaalvõrgustik. Tema ema on surnud, Ukrainas elava isaga kontakt puudub, vanaema keeldus I.J-i enda juurde elama võtmast. Vanglas viibides läbis arvutikoolituse ning hetkel õpib 7-s klassis. Enne vangistust oli karistatud Alkoholiseaduse ning Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse rikkumise eest.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldusametnik ei nõustu I.J-i

tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamisega kuna kinnipeetavale oli juba

antud võimalus korrigeerida oma käitumist katseajal, kuid ta rikkus kohustust mitte tarvitada

sõltuvusaineid ja läbida ravikuur. Peale seda ei asunud ta katseajal õppima ega tööle. Sellest järeldab kriminaalhooldaja, et I.J puudb motivatsioon elada seaduskuulekalt.

I.J taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist vangistusest.

Prokuröri hinnangul I.J-i ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole otstarbekas. Kaitsja leiab, et on alus I.J-i vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Pole põhjust eeldada uute kuritegude toimepanemise riski.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud kinnipeetava ja prokuröri arvamuse,

leiab, et I.J tuleb jätta elektroonilise valve alla tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine on

ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo

toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse

kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse

kõik I.J-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele.

Vangistuse ajal kinnipeetav on 8 kord karistatud distsiplinaarkorras, mis räägib sellest, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid. I.J on varem olnud kriminaalhooldusel kuid vaatamata sellele paranemise teele

ei asunud ning rikkus temale pandud kontrollnõudeid ja kohustusi kuritarvitades alkoholi ja

narkootikume ega asunud tööle või õppima, mis räägib sellest, et ta ei ole oma eelnevast

karistusest järeldusi teinud ega katseajal suutnud tõendada, et ta on võimeline käituda seaduskuulekalt. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei hoia teda uute kuritegude toimepanemisest. Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel elukoht. Kinnipeetaval on 7 klassi haridust, puudub eriala

ja garanteeritud töökoht, mis raskendaks toimetulekud ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Enne vangistus kinnipeetav tarvitas narkootikume ja see on tõsiseks uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Lähtudes ülaltoodust võib järeldada, et I.J-i puhul on kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikust ühiskonnas alandada.

Arvestades I.J-i poolt toimepandud kuritegu iseloomu ja kinnipeetava isikuga

seotud asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud.

Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema

ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ning samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

3(3)

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale

mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Jüri Sakkart Kohtunik