2-18-9542/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-18-9542

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Gerty Pau

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.08.2018.a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

BB Finance OÜ hagi Olga Laumetsa vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3520,98 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetlus

Hageja BB Finance OÜ (registrikood 11306564;

asukoht Pronksi 19, 10124 Tallinn), lepinguline esindaja

Marilin Palts

Kostja Olga Laumets (isikukood XXX; elukoht XXX)

lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista välja Olga Laumetsalt seoses laenulepingutega nr XXX, XXX, XXX, XXX,

XXX, XXX, XXX BB Finance OÜ kasuks:

2.1. põhivõlg 1943,52 eurot, intress 120,77 eurot ja 20.06.2018 seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis 220,86 eurot, kokku 2285,15 eurot;

2.2. viivis tasumata põhivõlalt 400 eurot 21,998% aastas alates 21.06.2018 kuni põhivõla

tasumiseni.

2.3. viivis tasumata põhivõlalt 1543,52 eurot VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras

alates 21.06.2018 kuni põhivõla tasumiseni.

3. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud hageja kanda 20% ulatuses ja kostja kanda 80% ulatuses.

6. Mõista välja Olga Laumetsalt BB Finance OÜ kasuks menetluskulu 332 eurot.

7. Olga Laumetsal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud

ulatuses.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon.

Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt

menetlusosaliste arvule.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Kohus selgitab, et ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava osata

ja põhjendavas osas põhjendab vaid hagi osalist rahuldamata jätmist.

Kohus leiab, et hageja viivise nõue on üksnes osaliselt õiguslikult põhjendatud.

Tulenevalt TsMS § 436 lg-st 7 ja TsMS § 438 lg-st 1 on kohtul kohustus tarbija vastu esitatud

nõude puhul kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ei ole ise sellele

tuginenud.

Riigikohus on leidnud, et eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel hinnata

tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär

ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt Riigikohtu määrus nr 3-2-1-25-16, p 13).

Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi kokkuleppimine tüüptingimustes toob

kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja

eeldustel (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-66-05, p 24; Riigikohtu määrus nr 3-2-1-25-16, p 13).

Kohus on seisukohal, et lepingutes nr XXX ja nr XXX ettenähtud viivise määr 0,12%

tasumata summast päevas (45,8% aastas) ning lepingus nr XXX ettenähtud viivise määr

0,10% päevas (39,9% aastas), mis tuleneb kokkulepitud intressimäärast, on ebamõistlikult

suur ja kostjat oluliselt kahjustav ning seetõttu tühine VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel.

Lepinguga ettenähtud viivisemäär ületab antud juhul seadusjärgset viivisemäära (0,022%

päevas) enam kui viiekordselt. Kuna tegemist on tarbijaga sõlmitud lepinguga, siis ei või

tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda kõrgemat viivist kui VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäär.

Hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis:

Viivis lepingu nr XXX järgselt võlalt 943,52 eurot, alates 06.08.2017-20.06.2018, so 319

päeva eest summas 65,97 eurot.

Viivis lepingu nr XXX järgselt võlalt 300 eurot, alates 20.05.2017-20.06.2018, so 397 päeva

eest summas 26,10 eurot.

Viivis lepingu nr XXX järgselt võlalt 300 eurot, alates 19.05.2017-20.06.2018, so 398 päeva

eest summas 26,17 eurot.

Hagi esitamise seisuga 20.06.2018 sissenõutavaks muutunud viivis seoses ülalmärgitud

lepingutega kokku 118,24 eurot.

Kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast arvestatuna põhivõlgnevuselt 1543,52 eurot VÕS

§ 113 lg 1 sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni.

Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Kuna hagi rahuldatakse ligikaudu 80 % ulatuses, jätab kohus hageja menetluskuludest 80%

kostja kanda ja 20% hageja enda kanda. Hageja menetluskulude nimekirja järgi on hageja

menetluskuluks riigilõiv 325 eurot ja õigusabikulud 970 eurot. Arvestades, et tsiviilasi ei

olnud keerukas ega mahukas ning hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud

vaid tüüphagiavalduse koostamise ja selle kohtusse esitamisega, peab kohus põhjendatud

õigusabikuluks 90 eurot. Kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulu

332 eurot (80% 415 eurost).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik