2-18-1980/33 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Helina Luksepp

Kohtujurist

Beata Skitiba

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

29. august 2018, Tallinn

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-18-1980

Tsiviilasi

AB “Lietuvos draudimas“ hagi A Si vastu tagasinõude

korras kahju hüvitamiseks ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

1 236,54 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AB “Lietuvos draudimas“ (Leedu Vabariigi

registrikood 110051834, asukoht J. Basanavičiaus g. 12,

03600 Vilnius, Leedu Vabariik) Eesti filiaali kaudu

(registrikood 12831829, asukoht Pärnu mnt 141, 11314

Tallinn, e-post info@pzu.ee)

Hageja lepingulised esindajad: Arvi Luhakooder

(isikukood

36903120240,

4PS

OÜ,

e-post

arvi.luhakooder@gmail.com) ja Kadri Ojamaa (isikukood

48007254928, 4PS OÜ, kadriojamaa1@gmail.com);

Kostja: A S (isikukood xxxx, elukoht xxxx);

Kostja lepinguline esindaja: Kuldar Kirt (isikukood

38506290270,

Nõustamisteenused

OÜ,

e-post

kuldar@noustamisteenused.ee).

Asja läbivaatamine

18.04.2018 kohutuistungil, osalesid hageja lepingulised

esindajad Kadri Ojamaa ja Arvi Luhakooder ning kostja

lepinguline esindaja Kuldar Kirt;

18.06.2018 kohtuistungil, osalesid hageja lepingulised

esindajad Kadri Ojamaa ja Arvi Luhakooder ning kostja A

S ja kostja lepinguline esindaja Kuldar Kirt.

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista kostjalt A Silt (isikukood xxxx) hageja AB “Lietuvos draudimas“ Eesti

filiaali kaudu (registrikood 12831829) kasuks välja tagasinõude korras kahju

hüvitamiseks 13,12 eurot.

3. Mõista kostjalt A Silt hageja AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu kasuks

välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates

08.02.2018 põhivõlasummast 13,12 eurot kuni põhivõla tasumiseni.

4. Hagi jääb rahuldamata ülejäänud põhinõude s.o 1 123,98 euro ja viivisenõude 8,47

euro osas.

5. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

5.1.

Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

6. Otsus toimetada kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Menetluse käik

1. AB “Lietuvos draudimas“ (hageja) esitas 07.02.2018 Harju Maakohtule hagi A Si (kostja)

vastu tagasinõude korras kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks ja 09.02.2018 hagiavalduse

puuduolevad lisad (fotod).

2. Harju Maakohus võttis hagi 08.02.2018 määrusega menetlusse ja küsis kostja kirjalikku

vastust hagile (t lk 29). Kostja vastas hagile 28.02.2018 (t lk 47 jj).

3. Hageja esitas kostja vastuse osas arvamuse 02.03.2018 (t lk 53 jj). Kostja esitas oma

täiendava seisukoha 09.03.2016 (t lk 64 jj).

4. Kohus lahendas 14.03.2018 määrusega hageja taotlused tunnistaja üle kuulamiseks ja

tõendite väljanõudmiseks (t lk 69 jj). Xxxx AS esitas kohtu poolt väljanõutavad tõendid

20.03.2018 (t lk 86 jj).

5. Kohutuistung tsiviilasjas toimus 18.04.2018, osalesid hageja lepingulised esindajad ning

kostja lepinguline esindaja (t lk 94-97).

6. Kostja esitas oma täiendava seisukoha sh taotlused 28.05.2018 (t lk 104jj), millele hageja

vastas 30.05.2018.

7. Kostja esitas 18.06.2018 menetluskulude nimekirja (t lk 119 jj).

8. Teine kohtuistung tsiviilasjas toimus 18.06.2018, osalesid hageja lepingulised esindajad,

kostja ja kostja lepinguline esindaja (t lk 121 jj). Kohus kuulas ära tunnistajad A K, E R, J K ja

N V. Hageja esitas menetluskulude nimekirja (t lk 136 jj).

9. Pooled esitasid tähtaegselt, s.o 13.08.2018 kirjalikud kohtukõne teesid. Kostja esitas ka

täiendava menetluskulude nimekirja.

Hageja nõuded ja hagi aluseks olevad asjaolud

10. Hageja nõuab kostjalt:

-

kahju summas 1 137,10 eurot (põhinõue),

-

viivist põhinõudelt 07.02.2018 seisuga summas 8,47 eurot ja viivist seaduses sätestatud

määras põhinõudelt alates 08.02.2018 kuni põhinõude täieliku tasumiseni;

-

menetluskulu hüvitamist ja sellelt viivist seaduses sätestatud määras.

11. Hageja toob hagi alusena esile järgmised asjaolud.

 Hageja kindlustusandjana on sõlminud xxxx asuva korteri omaniku A Kga korteri

kindlustuslepingu nr 1860838068.

 10.11.2017 esitas kindlustusvõtja A K e-postiga hagejale teate kahjujuhtumist

kindlustatud korteris nr xxxx, mille kohaselt kindlustusvõtja üleval elavad naabrid

uputasid ja tekkis veekahjustus ühes toas.

 A K esitas ka kahjuavalduse, mille kohaselt toimus 24.10.2017 kl 22:03 kahjujuhtum

xxxx. Juhtumi kirjelduse kohaselt (kirjapilt muutmata): „Õhtul avastasime seinapealt

tapeedialt suure vesimulli. Lasime vee tapeedialt välja ning võtsime ka igaks juhuks

selle videole. Kui vesi oli kõrvaldatud, siis pöördusime meie üleval elavate naabrite

jutule. Siis selgus, et neil oli katki läinud küttesüsteemi püstikutoru. Sealt siis see vesi

tuligi. Kahjustada on saanud tapeet ja lagi. Kahju põhjustaja on korter nr xxxx.“

 Korteri nr xxxx remondiks tegi hinnapakkumise Xxxx OÜ summas 1 337,10 eurot.

Hageja hinnangul vastas hinnapakkumine kahjustuste suurusele ja oli mõistlik. Xxxx

remontis korteri ja peale remonttööde lõppu vormistasid kindlustusvõtja ja Xxxx OÜ

tööde üleandmise akti. Seejärel esitas Xxxx OÜ hagejale remondiarved kokku summas

1 137,10 eurot (568,55+568,55). Remondiarved kokku on hinnapakkumisest 200 euro

võrra väiksemad, sest kindlustuslepingu omavastutus on 200 eurot ja see osa kahjust jäi

kindlustusvõtja enda kanda.

 Hageja hüvitas A K korterile tekkinud kahju summas 1 137,10 eurot.

 Kindlustusvõtja selgituse kohaselt (kahjuavaldus) purunes kostja korteris nr xxxx

küttesüsteemi osa (püstikutoru).

 Kostja on xxxx asuva korteri (registriosa nr xxxx) omanik ning vastutav A K korterile

tekitatud kahju eest põhjusel, et lekkekoht asus kostja korteriomandi reaalosas ja lekkis

kostja korterit läbiv hooneomanike kaasomandis olev küttesüsteem. Hageja esitas

kostjale kohtuvälise kahju hüvitamise nõude ja palus kahju hüvitada hiljemalt

04.01.2018. Kostja kahju ei hüvitanud ja tagasinõudele vastuväiteid ei esitanud.

 Viivised hagi esitamise seisuga 07.02.2018 (periood 05.01.2018 – 07.02.2018 ehk 34

päeva eest) seaduses sätestatud määras on 8,47 eurot (1 137,10 x 34 x 0,0219%).

12. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja mõista välja viivis nendelt. Hageja

menetluskulud kokku on 1 385 eurot, millest 300 eurot on riigilõiv ja 10 h 51 min õigusteenuse

hinnaga 100 eur/h. Hageja kinnitab, et õigusteenuse eest on tasutud käibemaksuta ja kulutused

on kantud seoses tsiviilasja menetlemisega.

Kostja vastuväited

13. Kostja vaidleb hagile vastu terves ulatuses ja esile järgmisi vastuväiteid:

 Xxxx asuvas korteris elab kostja ema E K, kes läks õnnetuse päeval poodi. Tagasi tulles

nägi ta põrandal veidi vett ja hakkas seda kohe kuivatama. Samuti helistas ta kostjale,

korteriühistu esinaisele ja korteriühistu santehnikule. Peale telefonikõnesid tulid kohale

kostja ja santehniku firma esindajad. Kuna kahjuavalduse esitanud L Sa ise korteris ei

ela, siis märkis ta ekslikult, et vett oli palju. Tegelikkuses see nii ei olnud.

 hageja esindaja ei ole Xxxx korteris kohal käinud. Väidetavaid korteri puudusi

kõrvaldanud firma on seotud A K (kannatanu) tuttavaga. Seega kahju suurus pole

objektiivne.

 Hageja ei ole tõendanud, et hagis märgitud asjaolude eest oleks vastutav kostja.

Eelkõige ei ole hageja enda poolt viidatud Riigikohtu lahendite valguses tõendanud, et

kahjustav asjaolu (väidetav veeleke) lähtus teise korteriomandi reaalosa piirest.

 Hageja ei ole tõendanud, et väidetavad kahjud on põhjuslikus seoses väidetava

kahjujuhtumiga. Samuti ei ole hageja tõendanud, et väidetavad kahjud on kõrvaldatud

turutingimustel, võimalikult väikeste, mõistlike ja põhjendatud kulutustega. Hageja on

puuduste kõrvaldamiseks võtnud ainult ühe hinnapakkumise.

 Kuna hageja on käibemaksukohustuslane, siis jääb kostjale arusaamatuks, miks nõuab

hageja väidetavat kahju hüvitamist koos käibemaksuga.

 Hageja poolt esitatud teostatud tööde aktist ei nähtu tööd, mis on teostatud. Hageja poolt

esitatud arvetelt ei nähtu tööd, ühikut vms, millega on väidetavad arved seotud.

Hinnapakkumisel on kajastatud töid, mis ei ole vajalikud.

 Kostja alternatiivse vastuväite kohaselt (kui kostja on kahju tekitamise eest vastutav) on

kostja seisukohal, et kahju tulenes korteriomanike kaasomandiesemest ning kostja ei ole

oma kohustust rikkunud. Selle tõendamiseks esitab kostja OÜ E R 24.10.2017

avariiolukorra fikseerimise akti, mille kohaselt „korteris nr xxxx, lõhkes malmradiaator,

põhjust ei ole teada. Elanik oli kodus, kutsus kohe avariikorras santehniku ja hakkas

kuivatama põrandat. Vähesel määral niiskus jõudis alumisse korterisse (nr

xxxx).“ Kuna kahju tekkepõhjust ei ole võimalik tuvastada, siis ei saanud ka kostja

mistahes kohustust rikkuda. Seetõttu on kostja hinnangul antud juhul tegemist

klassikalise kindlustusjuhtumiga, mille riisiko lasub ainuisikuliselt hagejal.

14. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ja mõista välja viivis nendelt. Kostja

menetluskulud kokku on 1 981,80 eurot, mis seisneb õigusteenuses 18,35 tunni ulatuses

hinnaga 90 eurot/h + km.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

15. Kohus vaadanud läbi hagi, kostja vastuväited ning poolte esitatud mitmed kirjalikud

seisukohad ja tõendid, kuulanud kohtuistungitel ära pooled ja tunnistajad leiab, et hagi tuleb

rahuldada osaliselt. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

16. Hageja nõude aluseks on asjaolu, et ta on kindlustusandjana hüvitanud oma

lepingupartnerile – kindlustusvõtjale kostja poolt tekitatud kahju ning võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle

kindlustusvõtjale kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue.

Hageja peab kostjat kahju põhjustamise eest vastutavaks seetõttu, et radiaator, mis purunes ja

A Kle ehk kindlustusvõtjale kahju põhjustas, asus kostja korteriomandi reaalosa piires ning

kostja kohustus oli korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg 1 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 5

alusel hoida radiaator korras ning vältida oma reaalosalt kahjulike mõjude pääsemist teiste

korteriomanike reaalosadele.

Kostja väidab aga vastu, et tema pole oma kohustusi rikkunud ega vastuta tekkinud kahju eest.

Samuti väidab kostja, et hageja pole tõendanud kahju tekkimist, selle suurust; seda et kahju

kõrvaldamiseks tehtud kulutused olid vajalikud või et kostja tegevuse ja kahju vahel on

põhjuslik seos. Samuti pole hageja tõendanud, millest kahju tekkis ja miks radiaator purunes.

17. TsMS § 4 lg 2 ja § 230 lg 1 kohaselt määravad hagimenetluses pooled ise vaidluse eseme

ja esitavad enda poolt välja toodud asjaolude kinnitamiseks tõendid. Hagimenetlus on

põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, §

230 lg 1) Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma väidete

kohta (vt nt RKTKo kohtuasjas nr 3-2-1-41-15).

18. Kohus tuvastab viidatud tõendite ja poolte esitatud põhistatud väidete alusel (TsMS § 232

ja § 235) järgmised asjaolud:

-

Hageja ja A K vahel on perioodi 15.08.2017-14.08.2020 osas sõlmitud

kodukindlustusleping (poliis nr 1860838068) koduse vara kindlustamiseks asukohas

Xxxx kindlustussummas 7 000 eurot ja korteri kindlustamiseks taastamisväärtuses.

Omavastutuse suuruseks on 200 eurot (t lk 10-19).

-

Kindlustusvõtja A K teatas 10.11.2017 e-kirjaga hagejale, et tal on tekkinud ühes toas

veekahju seoses ülemiste naabrite juures toimunud uputusega (t lk 20).

-

13.11.2017 esitas kindlustusvõtja A K hagejale kahjuavalduse selle kohta, et 24.10.2017

kl 22:03 avastas ta Xxxx korteris seinal tapeedi all suure vesimulli. Pöördudes üleval

elavate naabrite poole selgus, et neil läks katki küttesüsteemi püstikutoru (t lk 21).

-

Xxxx OÜ on pakkumise nr 59 (t lk 22) ja Xxxx kahjustuste kõrvaldamiseks teostatud

tööde akti nr 1/07/12/2017 (t lk 23) alusel esitanud hagejale kaks arvet (nr 540 ja 543; t

lk 24 ja pöördel) kogusummas 1 137,1 eurot, mis on hageja poolt tasutud kahe maksega

01.12.2017 ja 07.12.2017 (maksekorraldused t lk 25 ja pöördel).

-

Kostjale kuulub korteriomand xxxx (t lk 26 ja 34).

-

OÜ E R 24.10.2017 avariiolukorra fikseerimise akti kohaselt lõhkes korteris xxxx

malmradiaator, põhjust ei ole teada, kuid vähesel määral jõudis niiskus alumisse

korterisse (nr 6), t lk 67.

Seega on xxxx hooldusfirma santehnik tuvastanud, et kostja korteris lõhkes radiaator ja kostja

korteri all asub A Kle kuuluv korter nr xxxx ning niiskus jõudis sinna. Avariiline radiaator

vahetati välja, mida kinnitab OÜ E R arve nr 12108 (26.10.2017), mis on esitatud

korteriühistule (t lk 68).

-

L S 26.10.2017 kahjuteatega t lk 87 on tõendatud, et 24.10.2017 kl 15:30 lõhkes kostja

korteris radiaator, kedagi polnud kodus ja vesi sattus kostja korterist alumiste naabrite

juurde, kellele põhjustati kahju.

VÕS § 448 kohaselt on kindlustusjuhtumist teatamine ja selle kohta vajaliku info andmine

kindlustusandjale kindlustusvõtja peamine kohustus, mille täitmata jätmisega seob seadus

kindlustusvõtja jaoks negatiivsed tagajärjed (VÕS § 449 kohaselt võib VÕS § 448 sätestatud

kohustust rikkunud kindlustusvõtja osas kahjuhüvitist vähendada või vabaneda kahju

hüvitamise kohustusest), seetõttu on kohtu arvates usutav, et L S esitas kahjuteates esmased

tajutavad ja tõesed andmed. Seda kinnitavad ka 18.06.2018 kohtuistungil ära kuulatud korteri

tegeliku elaniku J K ütlused, kes kinnitas, et L S koostas kahjuteate tema juuresolekul tema

ütluste kohaselt.

OÜ E R 24.10.2017 akt (t lk 67) on L S kahjuteatega vastuolus selles osas, et kl 17:00 saabunud

E R on kirjeldanud, et elanik oli õnnetuse toimumise ajal kodus ja asus põrandaid kuivatama ja

vesi jõudis alumisse korterisse vähesel määral. 18.06.2018 tunnistajana üle kuulatud E R (t lk

128) selgitas, et talle helistas väljakutsega meesterahvas, tema teada kostja. Alumises korteris

(nt xxxx) olid veekahjustused (tapeedi nurk), mida ta käis ise hiljem vaatamas. Veekahjusid

pidas tunnistaja väikseks seetõttu, et tema pikaajalise töökogemuse käigus on ta näinud

veekahjusid, kus ka elamu kelder on vett täis. Antud juhul oli kelder kuiv ja korteris (nr xxxx)

tunnistaja jalad märjaks ei saanud. Kohus järeldab sellest, et arvestades santehniku pikaajalisi

töökogemusi on käesoleva õnnetusjuhtumi puhul hinnanguliselt veekahju siiski väike. A Kl

korteril tekkinud kahju suurust võib võrreldes korterit kasutuskõlbmatuks muutvate

veekahjudega pidada väikeseks.

18.06.2018 kohtuistungil ära kuulatud tunnistaja J K selgitas, et kostja korteris elab tema üksi

ja õnnetuse toimumise ajal oli ta poes (t lk 130). Tunnistaja selgitas, et poest naastes nägi ta

vett põrandal, mida asus koristama. Tunnistaja helistas pojale (kostja) ja L Sle (minia), kes tulid

kohale ja L Sga koos koostas tunnistaja avalduse kindlustusfirmale (xxxx AS).

18.06.2018 kohtuistungil ära kuulatud tunnistaja A K selgituste kohaselt kui tema avastas

veekahju oma korteri ühes toas (lastetoas), siis ta läks kohe ülemiste naabrite juurde (krt nr

xxxx), kuid kedagi ei olnud kodus (t lk 127). Korteri elanik (vanem proua) tuli talle trepi peal

vastu, ütles, et tuli just haiglast, andis tunnistajale L S andmed ja ütles, et tütar tegeleb asjaga.

Järgmisel päeval või mõned päevad hiljem käiski L S tunnistaja korteris kahjustusi vaatamas.

Haiglas viibimist tunnistas ka J K (t lk 130 viimane lõik ja t lk 131). Tunnistaja selgitab, et kõik

korteriga seotud küsimused on poja ehk kostja lahendada.

Seega on kohtu hinnangul usutav, et avarii toimus 24.10.2017 ca kl 15:30, sellel hetkel kedagi

kodus ei olnud. Hiljem saabus koju korterisse nr xxxx selle elanik J K, kes avastas avarii, asus

selle tagajärgi likvideerima ja kutsus kohale kostja ja minia L S. Kostja kutsus santehniku, kes

sulges veekraanid ja vahetas radiaatori ning L S esitas J K sõnade alusel kahjuteate Xxxx AS-

ile. Veekahju ei olnud suur ei kostja ega A K korteris.

-

18.06.2018 ära kuulatud tunnistajate A K, E R ja J K ning ka xxxx korteriühistu juhatuse

liikme N V ütlused kinnitavad, et xxxx asub krt xxxx kohal (peal). Kõik tunnistajad

kinnitavad, et korteri xxxx õhkes radiaator ja krt-s xxxx oli selle tagajärjel veekahju.

19. Seega tuvastab kohus, et kostja korteris lõhkes 24.10.2017 radiaator ja lõhkenud radiaatorist

välja voolanud vesi kahjustas vahetult krt xxxx all asuvat korterit nr xxxx. Asjaosalised ei ole

vaielnud vastu sellele, et krt xxxx kuulub A Kle. Samuti pole esitatud seda väidet

ümberlükkavaid tõendeid.

20. Hageja on A Kle tekkinud kahju kindlustuslepingu alusel hüvitanud, st tasunud remondi

arved (t lk 25 ja 25 pöördel). Hüvitatud ulatuses läheb kindlustusvõtja võimalik kahju

hüvitamise nõue kolmanda isiku kahju põhjustaja vastu sõltumata nõude õiguslikust alusest

VÕS § 492 lg 1 alusel kindlustusandjale üle.

21. Selleks, et hagejale saaks kahju hüvitamise nõue üle minna, peab A Kl olema tekkinud nõue

kostja vastu. A K saab VÕS § 115 lg 1, § 127 ja 128 alusel nõuda kostjalt kahju hüvitamist, kui

esinevad kahju põhjustamisest tingitud kohustuse tekkimise eeldused.

Kohus leiab, et A Kl on kahju tekkinud, selle on hüvitanud hageja (summas 1 137,10 eurot).

Kahju tekkis seetõttu, et kostja korteris lõhkes radiaator, kui radiaator poleks lõhkenud, ei oleks

vesi saanud A K korterisse voolata.

Kohtu hinnangul tuleb järgnevalt analüüsida, kas kahju tekkimise eest on vastutav kostja ja kui

jah, siis kui suures ulatuses kostja vastutab.

22. VÕS § 115 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse

täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist,

välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu

seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

Riigikohus on 11.12.2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13 p-s 19 leidnud, et korteriomanike

ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline seadusjärgne võlasuhe

korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes, millele kohaldub VÕS § 1 lg 1

järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest

tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu (vt RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-116-

11, p 23). Sarnane seadusjärgne võlasuhe on ka kinnisasja kaasomanike vahel (vt RKTKo

tsiviilasjas nr 3-2-1-51-11, p 15).

Kohtu arvates on need põhimõtted kohaldatavad ka 01.01.2018 jõustunud korteriomandi- ja

korteriühistuseaduse (KrtS) puhul, AÕS ei ole kaasomanike vaheliste suhete reguleerimise osas

muutunud.

23. Hageja toob oma nõude õigusliku alusena esile KOS § 11 lg 1 p 1; AÕS § 72 lg 5 ja VÕS

§ 492 lg 1.

KOS § 11 lg 1 p 1 analoogne kohustus on sätestatud KrtS § 31 lg 1 p 1, seega ei ole

korteriomaniku kohustuste osa KrtS jõustumisega muutunud. KrtS § 31 lg 1 p 1 näeb ette, et

korteriomanik on kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset

kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi

tavakasutusest tekkivad mõjud. Selle tõttu tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada.

Korteriomanik on kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja

korteriomandit kasutavad isikud järgivad KrtS § 31 lg 1 sätestatut. Korteriomanik on

kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal.

Lisaks peavad korteriomanikud kaasomanikena AÕS § 72 lg 5 teise lause järgi käituma üksteise

suhtes lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õigusi kahjustamast.

24. Riigikohus on oma varasemas praktikas korduvalt tunnistanud korteriomaniku kohustusi

teiste korteriomanike ees ja sellest tulenevat vastutust. (vt nt RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-129-

13: „p 20 /…/ Korteriomanik on KOS § 11 lg 1 p 1 järgi kohustatud hoidma korteriomandi

reaalosa korras ning nii reaalosa kui ka kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille

toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud /…/.

Korteriomanik on KOS § 11 lg 2 järgi kohustatud tagama, et seda järgiks ka tema

perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud. Lisaks peavad

korteriomanikud kaasomanikena AÕS § 72 lg 5 teise lause järgi käituma üksteise suhtes

lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õigusi kahjustamast.

Korteriomanikule võib hea usu põhimõttest tuleneda mh kohustus mitte kahjustada ühisust ja

panustada selle juhtimisse, mille väljendusena võib ta mh olla kohustatud hääletama maja

valitsemiseks vajalike otsuste poolt või nõustuma valitsemiseks vajalike kokkulepetega /…/.

Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada VÕS § 101

lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, kuivõrd need ei lähe vastuollu ühisuse olemusega, mh

nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 alusel ja kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel.

/…/ Kannatanud korteriomanik võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt

korteriomanikult kahju hüvitamist /…/.

Kostja korterist lähtus negatiivne mõju (lõhkenud radiaatorist voolav vesi) A K korterile.

25. 18.04.2018 toimunud kohtuistungil on pooled kinnitanud, et nad ei vaidle selle üle, et

radiaatori on kaasomandi osa ja seega kõigi korteriomanike kaasomandis (vt ka t lk 95 pöördel

ülemine lõik).

Kohus nõustub sellega, see riimub Riigikohtu varasemate seisukohtade ning KOS ja KrtS

tulenevate põhimõtetega, et ehitise osad ja seadmed, mis on vajalikud kõigi korteriomandite

kasutamiseks ning elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid (nt

keskküttetorustikud) on korteriomanike kaasomandis vaatamata sellele, et need läbivad

korteriomandi reaalosa (RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-155-14, p 12). Sarnaselt on Riigikohus

leidnud ka seda, et korteriomandite omanike kaasomandis on korterelamu soojussõlm (RKTKo

tsiviilasjas nr 3-2-1-144-08, p 13) ning vähemalt üldjuhul ka kanalisatsiooni- ja

tarbeveesüsteem (RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p-d 45 ja 48).

26. Kohus on tuvastanud, et kostja ei taganud oma korteriomandi reaalosa kasutamist selliselt,

et sellega ei kahjustataks teisi korteriomanikke. Veeavarii ja vee valgumise A K korterisse

põhjustas radiaatori lõhkemine kostja korteri reaalosal.

Sellega rikkus kostja KrtS § 31 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust hoida korteriomandi reaalosa

korras ning hoiduda seda kasutades tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab

omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Samuti rikkus kostja kohustust kasutada korteriomandi

reaalosa teiste korteriomanike huvisid ja õigusi kahjustamata (KrtS § 30 lg 1 ja 2).

Korteriomaniku kohustuste üheks eesmärgiks on tagada, et korteriomanikule kuuluva korteri

kasutamine ei kahjustaks naaberkortereid.

27. Asja lahendamiseks pole oluline, kas korteriomanikule põhjustatud kahju lähtus teise

korteriomandi reaalosast või kaasomandiosast (vt ka RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 43

ja nr 3-2-1-107-15).

Riigikohtu varasema seisukoha järgi on kaasomanikel KOS § 10 lg-st 1, § 11 lg 1 p-st 1 ja lg-

st 2, § 12 lg-st 3 ja § 15 lg-st 5 ning asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg-st 5 tulenevalt ühine üldine

kohustus tagada, et kaasomandiese oleks sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju

(viidatud otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p-d 47 ja 48). See kohustus hõlmab mh kohustust

kontrollida perioodiliselt elamu küttesüsteemide korrasolekut ning rakendada puuduste

ilmnemisel vajalikke abinõusid ohu või puuduse kõrvaldamiseks (vt ka RKTKo tsiviilasjas nr

3-2-1-116-11, p 23). Kui korteriomanikud jätavad oma kohustused kaasomandieseme

korrashoiu tagamiseks täitmata ja seetõttu tekib mõnele korteriomanikule kahju, võivad kahju

hüvitamise eest vastutada kõik oma kohustusi rikkunud korteriomanikud, kelle rikkumine ei

ole vabandatav.

KOS § 11, 12 ja 15 korreleeruvad vastavalt KrtS § 30 lg 2, 31 lg 1 p 1 ja § 34.

Riigikohus on varasema seisukoha kohaselt leidnud, et kui kohustust on rikkunud mitu

korteriomanikku või kõik korteriomanikud (mh tegevusetusega, jättes elektrisüsteemi

kontrollimata ja selle korrasoleku tagamata), vastutavad kahjustatud korteriomandieseme

omanikule tekitatud kahju hüvitamise eest VÕS § 137 lg 1 järgi solidaarselt kõik

korteriomanikud, kelle rikkumine ei ole vabandatav. Kui tekkinud kahju eest vastutab

kaasomanikuna ka kahjustatud korteri omanik, kuna ka tema rikkus kaasomandi korrashoiu

kohustust, kohaldub korteriomanike solidaarse vastutuse asemel VÕS § 137 lg 2. Selle sätte

järgi jaguneb kahju tekitajate solidaarvastutus omavahelises suhtes kõiki asjaolusid, eelkõige

kohustuse rikkumise raskust või muu käitumise õigusvastasuse laadi ja riski astet, mille eest

iga isik vastutab, arvesse võttes. Muude aluste (nt leping) puudumisel saab AÕS § 75 lg-s 1

ning KrtS 40 lg 1 sätestatut arvestades juhinduda hüvitise jaotamisel korteriomanike

kaasomandi mõtteliste osade suurusest.

Riigikohus on asunud lahendis nr 3-2-1-107-15 seisukohale, et korteriomanike vastutust oma

kohustuste rikkumise eest ei mõjuta iseenesest maja haldava korteriühistu või valitseja võimalik

vastutus oma kohustuste rikkumise eest või muu isiku vastutus. Need isikud võivad vastutada

kahju hüvitamise eest solidaarselt korteriomanikega (vt ka RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13,

p-d 50, 51).

28. Pooled ei vaidle selles, et xxxx elamu on ehitatud 1965 aastal (vt 18.06.2018 istungi

protokoll, t lk 122). Tunnistaja E R selgitas, et tema hooldab seda maja 16 aastat ja selle aja

jooksul ei ole radiaatoreid vahetatud (t lk 129, 18.06.3018 istungi protokoll). Samuti selgitas

tunnistaja, et need radiaatorid on vanad ja ohtlikud ja tuleks välja vahetada, aga see on ühistu

üldkoosoleku, mitte kostja otsustada.

Ühistu juhatuse liige N V 18.06.2018 antud ütlused selle kohta, et malmradiaatorid võivad kesta

kuni 100 aastat ei ole kohtu hinnangul päris asjakohased seetõttu, et malm on küll vastupidav

materjal, kuid küttesüsteeme tuleb hooldada ja kui elamu on 50 aastat vana, siis on tavapärase

arusaama kohaselt vajalik kontrollida ja hinnata, kas radiaatorid vajavad ümbervahetamist.

Tunnistaja santehnik E R on 18.06.2018 istungil selgitanud, et tegelikult on need radiaatorid

ohtlikud ja tuleks kõik välja vahetada. Need ütlused on kohtu hinnangul usutavad, kuna E R on

pikaajalise kogemusega torulukksepp, kes on tegelenud paneelmajade küttesüsteemidega.

Avalikult kättesaadava ja kõigile teadaolevevalt annavad malmradiaatoreid müüvad ja

paigaldavad ettevõtjad tänapäevastele radiaatoritele garantii ca 20 aastat. Kohus peab

ebatõenäoliseks, et radiaatori töökindel kasutusiga oleks sellest mitmeid kordi pikem.

Tunnistajate ütlustest nähtub, et malmradiaatorid on selles elamus alates maja ehitamise aastast,

st alates 1965 (t lk 130 ja 135). Soojussõlm ja torud on vahetatud 90-nendatel ja korteriühistul

on plaanis renoveerida küttesüsteemi, kuna malmradiaatorid ei ole nii energiatõhusad kui

tänapäevased (t lk 135). Tehnosüsteemide järelevalvet teostab hooldusfirma, kuid korteriühistu

ei arvestada amortiseerunud vara üle, mis ei kuulu talle (t lk 135).

29. Eeltoodust järeldub, et küttesüsteemi (s.h korterites asuvate radiaatorite) korrashoiu eest

vastutavad kõik elamu kaasomanikud kui küttesüsteemi kaasomanikud.

Küll aga leiab kohus, et KOS § 13 lg 1 ja 2 ning KrtS § 40 lg 1 ja VÕS § 137 lg 2 alusel ei saa

kostja A K ees vastutada suuremas ulatuses kui on kostja korteri mõttelise osa suuruse osakaal

kahju summasse. Vaid selles ulatuses saab A Kle kuuluv nõue üle minna hagejale (VÕS § 492

lg 1 alusel).

Kohtule esitatud tõendite alusel (t lk 26, kinnistusraamatu väljavõte) on kostjale kuuluva

korteriomandi mõttelise osa suurus 606/26834.

30. Hageja toob esile, et kostja on põhjustanud A Kle kahju summas 1 337,10 eurot (t lk 22-

24), millest hageja on A K omavastutuse osa 200 eurot maha arvanud vastavalt

kindlustuslepingule ning hüvitanud 1 137,10 eurot. Kostja vaidleb kahju olemasolule ja kahju

suurusele vastu.

31. VÕS § 132 lg 3 esimene lause sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis

eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Hageja

hüvitas kindlustatud korteri omanikule selle remondi tõttu tekkinud kulud (kahju) ning et need

kulud kuuluvad VÕS § 132 lg 3 alusel korteriomanikule hüvitatava kahju hulka.

Järgnevalt analüüsib kohus, kas hageja tehtud kulutused krt xxxx remondiks on olnud

põhjendatud ja vajalikud. Kohus nõustub hagejaga, et kahju tõendamisest piisab

hinnapakkumisest (RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-55-11 p 14 ja tsiviilasjas nr 3-2-1-124-11 p 16).

Tunnistaja A K on 18.06.2018 kohtuistungil selgitanud, et tema korter on 61m2 suur ja

kahjustada sai ühe toa, ca 10m2 suuruse lastetoa sein ja osaliselt lagi (t lk 127). Ka A K

kahjuavaldusest t lk 21 nähtub, et kahjustada on saanud tapeet ja lagi (tapeedi all oli vesimull).

Tunnistaja E R on samal istungil selgitanud, et korteris xxxx sai kahjustada tapeedi nurk (t lk

128). Tunnistaja N V ütluste kohaselt oli krt xxxx lastetoas kahjustunud tapeet ehk tapeedil

kollane jälg ning ühes kohas õhumull, mille kuivamisel oli tapeedile korts tekkinud (t lk 134).

Samas nähtub Xxxx OÜ pakkumisest nr 59 (t lk 22), et tapeeti on eemaldatud ja paigaldatud

30,5 m2 ulatuses, pahteldatud on 32m2 ulatuses ning lage värvitud 10,4m2 ulatuses. Tapeeti on

ostetud 6 rulli jne. Kohtule esitatud fotodelt (t lk 39-41) ei ole krt 6 tekkinud kahjustusi võimalik

tuvastada. Fotografeeritud on ühte seina ja lae ning seina ja põranda ühendusnurka.

Tunnistajate ütluste ja kohtu ette toodud materjalide alusel ei ole kohtu arvates

hinnapakkumises toodud ulatuses tehtud kulutused põhjendatud. Kohtul pole alust arvata, et

hinnapakkumises esitatud kalkulatsioon on ebaõige. Kuid kõiki kulutusi selles mahus ei saa

lugeda kahju kõrvaldamise seisukohalt vajalikuks ja põhjendatuks. VÕS § 127 lg-st 1 tuleneva

endise olukorra taastamisest piisanuks ühe seina tapeedi vahetamisest. Hinnapakkumises

esitatud muude materjalide kasutamist ei ole hageja põhjendanud ega selgitanud. Samuti pole

hageja ise kindlaks teinud kahju ulatust ega seda asjakohaselt fikseerinud.

Seega leiab kohus kooskõlas VÕS §-des 139 lg 1 ja 140 sätestatuga, et kahjuhüvitise suurust

tuleb vähendada: küttesüsteemi kaasomanikuna on A K samaväärselt vastutav selle korrasoleku

eest oma mõttelise osa suurusele vastavas osas, kui kostja. Lisaks on kostja esile toonud kahju

suurust kahtluse alla seavad asjaolud ehk kahju kõrvaldamiseks tehtud kulutused ei ole täies

ulatuses olnud põhjendatud.

Arvestades esitatud hinnapakkumist, peab kohus vajalikeks kulutusteks krt xxxx tekkinud kahju

tagajärgede kõrvaldamiseks ja endise olukorra taastamiseks:

-

Laminaatparketi eemaldamist ja paigaldamist, mis on olnud vajalik võimalike

niiskuskahjude kindlaks tegemiseks (48 eurot);

-

Tapeedi eemaldus ja paigaldus 5 m2 ulatuses (14,5 eurot+22,5 eurot);

-

Lae värvimine (60,32 eurot);

-

Tapeet 2 rulli (25 eurot);

-

Pahtel (kohus ei pea 56 kg pahtli soetamist mõistlikuks kuluks), 14 kg (13,75 eurot);

-

Laevärv 5 l (13 eurot);

-

Mööbli ümbertõstmine, transport, ehitusprahi utiliseerimine jms kokku 300 eurot.

Kokku peab kohus põhjendatud kuluks (kahju) 497,07 eurot. Seega kohus vähendab hageja

nõuet kuni summani 497,07 eurot + km = 596,48 eurot.

32. Tuginedes Riigikohtu varasemale praktikale (vt ka RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-133-12), on

hagejal õigus nõuda kahju hüvitamist koos käibemaksuga, sest kahju hüvitamisel ei teki hagejal

maksustavat käivet.

33. Tulenevalt eeltoodust tuvastab kohus, et hagejale on tekkinud kahju summas 596,48 eurot.

34. Kostja leiab, et ta ei vastuta kahju eest. Radiaatori lõhkemine oli õnnetusjuhtum, mida

kostja ega muu isik ei saanud ära hoida. Õnnetusjuhtumi põhjused ei ole teada.

35. Korteriomaniku vastutusest vabastamise eeldused sätestatud VÕS §-s 103. Korteriomanik

vastutab kohustuste rikkumise eest, kui ta ei tõenda, et rikkumine on vabandatav. VÕS § 103

lg 1 viimase lause kohaselt eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.

Käesolevalt on tõendatud, et kahju lähtus kostja kaasomandi reaalosa piirist. Kohus tuvastas

eelnevalt, et kostja rikkus oma kohustusi. Seega oli kostja kohustus tõendada, et tema rikkumine

oli vabandatav.

36. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul leidnud tõendamist, et kostja rikkumine oleks olnud

vabandatav. Kaasomanikel on ühine üldine kohustus tagada, et kaasomandiese oleks sellises

korras, millest ei tekiks kellelegi kahju. See ei ole aga üksnes passiivne kohustus hoiduda

kaasomandieseme kahjustamisest. See kohustus hõlmab ka hoolsuskohustust kontrollida

perioodiliselt elamu tehnosüsteemide korrasolekut, vältimaks mh lekkeid. Korteriomanike

ühine kohustus on tagada, et elamu tehnosüsteemid oleksid korras. Sellest tulenevalt on

korteriomanikud kohustatud kontrollima tehnosüsteemide korrasolekut ning rakendama

puuduste ilmnemisel vajalikke abinõusid ohu või puuduse kõrvaldamiseks, sh andma nõusoleku

selleks vajalike otsuste vastuvõtmiseks või kokkulepete sõlmimiseks ja kulude kandmiseks (3-

2-1-129-13 p 47, vt ka RKTK lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 23).

37. Arvestades, et elamus olevaid radiaatoreid ei ole vahetatud 50 aastat, siis ei ole vabandatav

korteriomanike tegevusetus ja radiaatorite kontrollimata jätmine. Asjaolu, et korteriühistu ei ole

radiaatorite kontrollimist korraldanud, ei välista korteriomanike kohustust seda teha.

38. Küttesüsteemide sh ka radiaatorite kontroll ja sellest tuleneva kahju vältimine on üks

korteriomanike kohustusi (VÕS § 127 lg 2). Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millest saaks

järeldada, et kindlustatud korteri omanikule korteri taastamisest tekkinud kulud ei oleks

hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga VÕS § 127 lg 2 mõttes.

Arvestades eeltoodud asub kohus seisukohale, et hageja põhinõue on põhjendatud 596,48 euro

ulatuses ning kostjale langev osa sellest, mis vastab tema mõttelise osa suurusele (606/26834)

on 2,2 % (606/26834x100). Seega arvestades hagejale langevat osa, so 2,2%, tuleb kostjal

hagejale hüvitada kahju summas 13,12 eurot. Selles osas kuulub nõue rahuldamisele. Muus

osas jääb hageja põhinõue rahuldamata.

Viivisenõue

39. Hageja viivisenõude õiguslik alus on VÕS § 113 lg 1, mille esimese lause kohaselt võib

võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

40. Hageja määras kostjale tähtaja kahju hüvitamiseks kuni 04.01.2018. Kostja hagejale kahju

ei hüvitanud ja järelikult saab hageja nõuda viivist alates 05.01.2018. Hageja nõuab viivist kuni

hagi esitamiseni (hagi esitamise kuupäev on 07.02.2018). Seega nõuab hageja viivist 34 päeva

eest. VÕS § 113 lg 1 kohaselt viivisemäär viidatud perioodi eest oli 8% aastas.

Juhul, kui kohus hageja viivisenõude rahuldaks, kuuluks kostjalt välja mõistmisele viivis 0,098

eurot (8% aastas x34 päeva x põhivõlgnevus 13,12 eurot). Kohtu hinnangul on tegemist

sedavõrd marginaalse summaga, et selle kohtuotsusega välja mõistmine ei ole otstarbekas ja

kohus vähendab viivist selle ajavahemiku eest nullini.

41. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks

selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

42. Kohus leiab, et hageja nõue edasiulatuva viivise väljamõistmiseks alates 08.02.2018 kuni

põhinõude täieliku tasumiseni seaduses sätestatud määras on põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele.

Kohtu täiendavad selgitused

43. TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel jätab kohus otsuse tegemisel arvestamata t lk 56-57 oleva

hageja e-kirjavahetuse kostja kindlustusandjaga (Xxxx AS kahjukäsitleja T P), sest need

käsitlevad õiguslikke hinnanguid kahju hüvitamise aluste osas ega kajasta faktilisi asjaolusid,

millel oleks asja lahendamisel tähtsust.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

44. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus otsuses ka menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel.

45. TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

46. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-d 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks

määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

kohtunik