4-09-3732/31 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. septembril 2009. a Tartu kohtumajas Väärteoasja number 4-09-3732 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Sekretär Kristi Suvi Tõlk - Väärteoasi Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 662 lg 1 järgi kaebemenetluses Kaebuse esitaja Menetlusaluse isiku Olev Laugi kaitsja vandeadvokaat Marina Valge Vaidlustatud lahend Tartu Linnavalitsuse 26.02.2009. a kiirmenetluse otsus nr 20091889 Menetlusalune isik Olev Lauk, isikukood: 35304162759; elukoht: xxx; töökoht: xxx Kaitsja Vandeadvokaat Marina Valge Kohtuväline menetleja Tartu Linnavalitsus, esindaja Tartu LV Linnakantselei menetlusteenistuse juhataja Marek Ranne RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 132 p 3, kohus otsustas:

1. Kaebus rahuldada osaliselt. 2. Tühistada Tartu Linnavalitsuse 26.02.2009. a kiirmenetluse otsus nr 20091889, millega karistati Olev Lauki kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 662 lg 1 järgi rahatrahviga 10 trahviühikut (600 krooni) ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel.

2 3. Õigusabikulud jätta menetlusaluse isiku Olev Laugi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus loobuda kassatsioonimenetlusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooni esitamisel on kohtuotsus tervikuna kohtumenetluse pooltele kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis 9. oktoobril 2009. a alates kella 14.00-st.

Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Asjaolud ja menetluse käik

Tartu Linnavalitsuse 26.02.2009. a kiirmenetluse otsusega nr 20091889 karistati Olev Lauki kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 662 lg 1 järgi rahatrahviga 10 trahviühikut s.o. 600 krooni selle eest, et tema 11.02.2009. a kell 14.56 Tartus xxx kinnistu omanikuna jättis oma kinnistu puhastuslala (kõnniteel) tegemata libedustõrje. Sellega eiras Olev Lauk Tartu Linnavolikogu 19.09.2002. a määruse nr 120 ”Koormise kehtestamine heakorra eeskirja täitmiseks” p-s 2.3 ettenähtud kohustust.

12.03.2009. a esitas Olev Laugi kaitsja vandeadvokaat Marina Valge Tartu Maakohtule kaebuse, milles palub Tartu Linnavalitsuse 26.02.2009. a kiirmenetluse otsuse nr 20091889 tühistada ja Olev Laugi suhtes väärteomenetluse lõpetada väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) 29 lg 1 p 1 alusel s.o. teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Kaebuse esitaja leiab, et kiirmenetluse läbiviimine ei olnud põhjendatud, kuna antud asjas ei ole väärteo toimepanemise asjaolud selged. Vaidlus käib selle üle, kas nimetatud puhastusala peab hooldama kaebaja või on see linna kohustus. See ala, mis kunagi oli xxx osa, eraldati Tartu linna kommunaalosakonna kasutusse Turu tänava pikenduse väljaehitamiseks Tartu Linna RSN TK otsusega nr 6/29.01.1987. a. Tartu Linnavalitsus ei ole vastanud Olev Laugi küsimusele, kellele kinnistu xxx ja Turu tänava sõidutee vaheline maa-ala kuulub või kes seda haldab. Kaebaja leiab, et tema ei pea seda maa-ala hooldama ja ei nõustu seetõttu väärteootsusega. Tartu xxx kinnistule kuuluvast puhastusalast ei ole mingit märget Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistris.

Kohtuistungil jäid menetlusalune isik Olev Lauk ja tema kaitsja esitatud kaebuse juurde. Kaitsja leidis veel, et Tartu Linnavolikogu 19.09.2002. a määrus nr 120 ei ole õiguspärane ja on vastuolus teeseaduse (TeeS) §-ga 13, mis sätestab tee kaitsevööndi laiuse ning teedeja sideministri määrusega nr 59 „Tee ja tee kaitsevööndi kasutamise ja kaitsmise nõuded”, mille kohaselt tee kaitsevööndi peab korras hoidma maa omanik. xxx krundiga piirnev ala on tee kaitsevööndi ala, mille peab korras hoidma Tartu linn, kes on oma kohustused pannud mitteõiguspäraselt kinnistu omanikule.

3 Kohtuvälise menetleja Tartu Linnavalitsuse esindaja Marek Ranne leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud ja väärteomenetlus on läbi viidud menetlusnorme rikkumata, kuid nõustus väärteomenetluse lõpetamisega otstarbekuse kaalutlusel.

II Tõendid ja kohtu põhjendused

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maavõi linnakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohus, ära kuulanud menetlusaluse isiku, tema kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja, vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et Olev Laugi kaitsja kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et Olev Lauk ei ole xxx krundiga piirneval kõnniteel libedustõrjet teinud. Olev Lauk on seda ise tunnistanud, samuti tõendab 11.02.2009. a paikvaatluse akt koos fotodega (tl 22-23), et 11.02.2009. a oli xxx kinnistuga piirnev kõnnitee jäine.

Tartu Linna RSN Täitevkomitee kommunaalmajanduse osakonna 26.02.1988. a kirjast (tl 31) O. Laugile nähtub, et täitevkomitee otsusega nr 255, 08.07.1980. a määrati elamu Vaba 51 lammutamisele seoses Turu tänava ehitamisega, kuid vastavalt 1982. a tööprojektile jääb Vaba 51 krundist tee alla ainult väike osa, mistõttu täitevkomitee otsusega nr 6, 29.01.1986. a võeti ära Turu tänava ehitamiseks kommunaalosakonnale eraldatud maast 0,29 ha suurune tükk koos elamu ja kõrvalhoonetega ja anti Tartu Metsatööstuskoondisele.

Kohus leiab, et antud juhul ei ole vaidluse objektiks see, kas Olev Lauk on xxx krundiga piirneva puhastusala omanik. Tartu linn ei ole seda kordagi käesoleva menetluse raames väitnud, küsimus on selles, kas xxx kinnistu omanikul Olev Laugil on kohustus tema krundiga piirnevat Turu tänava poolset kõnniteed puhastada või mitte. Selline kohustus tuleneb Tartu Linnavolikogu 19. septembri 2002. a määrusega nr 120 kehtestatud aktist „Koormise kehtestamine heakorra eeskirja täitmiseks”, mille punkt 1 sätestab, et füüsiline ja juriidiline isik (edaspidi koormise täitja) on kohustatud tagama heakorra puhastusalal. Puhastusala defineeritakse järgmiselt: see on füüsilise või juriidilise isiku omandis või valduses oleva kinnistu või muu territooriumiga külgneva sõidutee ja vastava territooriumi vahel olev kõnnitee ja haljasala ja/või muu ala. Puhastusala piirneb kinnistu või muu territooriumi piiri, kinnistu või muu territooriumi piiriga risti tõmmatavate mõtteliste joonte ja sõidutee piiriga. Seega on territoorium, ka kõnnitee see osa, mis piirneb ühelt poolt Turu tänava ja teiselt poolt Olev Laugi kinnistuga (vt skeem tl 10) puhastusala, mille korrashoidmise kohustuse on Tartu linn volikogu määruse nr 120 punktiga 2 pannud koormise täitjale, antud juhul kinnistu xxx omanikule Olev Laugile. Selle määruse punkt 2.3 kohaselt on koormise täitja kohustatud koristama kõnniteel lume ja lahtise jää kuni teekatteni (v.a lumevalli alla jääv ala), tõrjuma libeduse. Selline rikkumine on Olev Laugile süüks arvatud ja selle kohustuse on Olev Lauk jätnud täitmata.

4 TeeS § 13 lg 1 sätestab, et tee kaitseks, teehoiu korraldamiseks, liiklusohutuse tagamiseks ning teelt lähtuvate keskkonnakahjulike ja inimesele ohtlike mõjude vähendamiseks rajatakse tee äärde kaitsevöönd. Lõike 5 kohaselt on tänava kaitsevööndi laius teemaa piirist kuni 10 meetrit. Kaitsevööndit võib laiendada kuni 50 meetrini, kui see on ette nähtud planeerimisseaduse kohases planeeringus. TeeS § 36 lg 2 kohaselt on tee kaitsevööndi maa omanik kohustatud kaitsevööndis hoidma korras teemaaga külgneva kaitsevööndi maa-ala ja sellel paikneva rajatise ning kõrvaldama või lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või muu liiklusele ohtliku rajatise. Ta peab võimaldama paigaldada teega külgnevale kaitsevööndi kinnistule talihooldeks ajutisi lumetõkkeid, rajada lumevalle ja kraave tuisklume tõkestamiseks ning paisata lund väljapoole teemaad, kui nimetatud tegevus ei takista juurdepääsu tema elukohale ja varale. Sama kohustus täpselt samas sõnastuses on sätestatud ka alamalseisvas õigusaktis - Teedeja sideministri 28. septembri 1999. a määrusega nr 59 kehtestatud „Tee ja tee kaitsevööndi kasutamise ja kaitsmise nõuded“ punktis 29. Kohus nõustub kaitsjaga, et Tartus Turu tänava ja xxx krundi vahelist ala saab vaadelda teekaitsevööndina, mille korrashoidmise kohustus on üldjuhul selle omanikul, antud juhul Tartu linnal. Tartu Linnavolikogu 19. septembri 2002. a määrus nr 120 „Koormise kehtestamine heakorra eeskirja täitmiseks”, on vastu võetud KOKS § 6 lõike 1 ja § 36 lõike 3, TeeS § 25 lõike 7 ning Tartu linna põhimääruse § 44 lõike 1 alusel. KOKS § 6 sätestab omavalitsusüksuse ülesanded ja pädevuse, mille lõike 1 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesandeks muuhulgas ka korraldada antud vallas või linnas valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. KOKS § 36 lg 2 kohaselt on volikogu määrusega õigus kehtestada füüsilistele või juriidilistele isikutele koormisi kohustuslike tööde tegemiseks valla või linna territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks ning sama paragrahvi lg 3 kohaselt võib koormise kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. TeeS § 25 lg 7 sätestab samuti, et linnas, alevis ja alevikus on teega külgneva territooriumi kasutaja kohustatud tegema heakorratöid sõidutee ja vastava territooriumi vahel oleval kõnniteel. Kohus leiab eeltoodu alusel, et Tartu Linnavolikogu määrusega nr 120 kehtestatud koormised ei ole vastuolus teeseaduse sätetega ning kohalikul omavalitsusel on õigus delegeerida teega külgneva territooriumi hooldustöid teistele isikutele.

Kohus on seisukohal, et Olev Lauk on rikkunud Tartu Linnavolikogu 19.09.2002. a määruse nr 120 ”Koormise kehtestamine heakorra eeskirja täitmiseks” p 2.3 kohustust ja pannud sellega toime KOKS § 662 lg-s 1 ette nähtud väärteo.

Kohus leiab, et Olev Lauk on talle süüks arvatud väärteo toime pannud tahtlikult. Linnapuhastusteenistuse spetsialist Hele Kallion on saatnud Olev Laugile meelespea, milles selgitab, et ta on igapäevaselt kohustatud hoolitsema puhastusala korrashoiu eest (tl 24). Olev Lauk on meelespea kätte saanud, mida kinnitab tema 21.01.2009. a kiri Tartu

5 Linnavalitsusele. 30.01.2009. a kirjas (tl 6) on Tartu Linnavalitsuse Linnamajanduse osakond selgitanud, milline on Olev Laugi hooldada olev puhastusala ja hoiatanud, et selle korrastamata jätmine võib kaasa tuua karistuse. Vaatamata sellele oli 11.02.2009. a Tartus Vaba 51 kinnistuga piirneval kõnniteel libedustõrje tegemata.

Olev Laugi väärteoasja on menetletud kiirmenetluses. VTMS § 55 lg 1 kohaselt võib kohtuväline menetleja kohaldada kiirmenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on teatatud tema õigused ja kohustused, mis on ette nähtud käesoleva seadustiku §-s 19; selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata ja võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning kui isik nõustub kiirmenetlusega.

Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole rikkunud menetlusnorme, valides kiirmenetluse. Olev Lauk on menetlusaluse isikuna üle kuulatud 26.02.2009. a (tl 32). Ülekuulamise protokollist nähtub, et Olev Lauk on tutvunud VTMS §-s 19 sätestatud õigustega ja andnud oma allkirja selle kohta, et ta on nõustunud kiirmenetlusega. Kiirmenetluse otsusest nähtub, et talle on tutvustatud VTMS § 55 lg 1 p 2,3 nõudeid. Asjaolu, et menetlusalune isik end rikkumises süüdi ei tunnista, ei tähenda, et väärteo toimepanemise asjaolud ei ole selged ja see ei välista kiirmenetluse läbiviimist, kui ta on sellise menetlusliigiga ise nõustunud. Antud juhul on täidetud kõik VTMS § 55 lg-s 1 sätestatud nõuded kiirmenetluse läbiviimiseks ning ei esine selle kohaldamist välistavaid asjaolusid, mis on ära toodud VTMS § 55 lg-s 2.

Kohus tuvastas, et Olev Laugile KOKS § 662 lg 1 järgi omistatav tegu oli koosseisupärane, õigusvastane ja süüline (KarS § 2 lg 2), mistõttu puuduvad alused menetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Kohtuväline menetleja on nõustunud menetluse lõpetamisega otstarbekuse kaalutlusel. Kohus leiab, et antud asjas puudub avalik menetlushuvi ja Olev Laugi süü ei ole suur, mistõttu tuleb menetlus väärteoasjas lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel. Olev Laugi süüd vähendab asjaolu, et tema kinnistuga piirnev puhastusala on väga suur, mistõttu antud juhul võib Tartu Linnavolikogu 19.09.2002. a määrusega nr 120 kehtestatud koormise täitmine olla isikule ebamõistlikult koormav.

III Menetluskulud

Kaebuse esitaja taotleb VTMS § 23 alusel kaitsjale makstud tasu hüvitamist 5340 krooni ulatuses. VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse menetlusalusele isikule tema valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu juhul, kui väärteomenetlus lõpetatakse VTMS § 29 lg 1 p-des 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel. Kohus lõpetas menetluse Olev Laugi kaitsja kaebuse lausel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, seega puudub alus menetluskulude hüvitamiseks.

Ingeri Tamm Kohtunik