3-18-1428/31 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

29. august 2018, Tartu

Haldusasja number

3-18-1426 ja 3-18-1428

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus varjupaigataotlejate

Kashifa Mahmood, Hussnain Ali, Atta Ul Ghalib,

Ameer Hazma kinnipidamiseks ja paigutamiseks

Politsei- ja Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 18. juuli 2018. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Hussnain Ali määruskaebus Tartu Halduskohtu 18. juuli

2018. a määrusele haldusasjas nr 3-18-1426

Ameer Hazma määruskaebus Tartu Halduskohtu

18. juuli 2018. a määrusele haldusasjas nr 3-18-1428

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Hussnain Ali

Esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg

Määruskaebuse esitaja Ameer Hazma

Esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Hussnain Ali taotlus arstliku ekspertiisi läbiviimiseks.

2. Jätta rahuldamata Hussnain Ali ja Ameer Hazma taotlus istungi korraldamiseks.

3. Jätta määruskaebused rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 18. juuli 2018. a

määrus Hussnain Ali ja Ameer Hazma osas muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 265 lg 5, § 235 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei ja Piirivalveamet (PPA) pidas 17. juuli 2018 hommikul Eesti Vabariigi Võru

maakonnas Setomaa vallas Ulitina küla lähistel kinni Kashifa Mahmoodi, Hussnain Ali, Atta

Ul Ghalibi, Ameer Hazma ja taotles 18. juulil 2018 Tartu Halduskohtult luba nimetatud isikute

kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse välismaalasele rahvusvahelise

kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p 1, 2, 4 ja 5 alusel.

Taotluses toodud asjaoludel on Hussnain Ali ja Ameer Hazma välismaalased, kellel puuduvad

dokumendid ja kes saabusid Eesti Vabariiki ebaseaduslikult. Isikute esitatud varjupaiga saamise

taotlused on PPA menetluses. Ametlike dokumentideta ja vajadusega põhjalikumalt kontrollida

isikute tausta ja identiteeti ei saa PPA olla veendunud, et isikud on need, kelleks nad ennast

nimetavad. Varjupaigataotlejat võib kinni pidada kui esineb põgenemisohuna käsitletavad

väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-s 68 nimetatud asjaolud. Isikute kinni

pidamine on vajalik kuni isikute tuvastamine ja isikusamasuse kontroll on lõpule viidud. Isikud

esitasid varjupaigataotlused vahetult pärast kinnipidamist ja väitsid, et nende reisimise

sihtpunktiks ei olnud Eesti. PPA-l puuduvad andmed, et isikud oleksid üritanud leida

seaduslikku viisi reisimiseks ning pöördunud mõne Schengeni riigi saatkonna poole viisa või

elamisloa taotlemiseks ja seejärel seaduslikult piiri ületamiseks. Kuigi Hussnain Ali väidab, et

on alaealine, on välimuse põhjal alust arvata, et isik on täisealine.

2. Tartu Halduskohus rahuldas 18. juuli 2018. a määrusega PPA taotlused ja andis muuhulgas

loa Hussnain Ali ja Ameer Hazma kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

alates 18. juulist 2018 kuni kaheks kuuks. 19. juulil 2018 täiendas halduskohus määrust

kirjeldava ja põhjendava osaga.

2.1 Halduskohus leidis, et arvestades PPA taotlustes kirjeldatud asjaolusid on isikute

kinnipidamine põhjendatud. Isikute isikusamasus ja kodakondsus on tuvastatud nende endi

ütluste ja muude tõendite alusel, reisi- ja isikut tõendavad dokumendid neil puuduvad. Kohus

ei ole veendunud, et isikud on need, kelleks nad ennast nimetavad. Isikute riiki sisenemise ning

reisimise asjaolud tekitavad põhjendatud kahtluse, et isikud on tahtlikult või vähemalt raskest

hooletusest tingituna reisidokumentidest loobunud, mis võib omakorda olla kantud soovist

raskendada enda tuvastamist. Veenvad ei ole isikute selgitused, et reisidokumentide puudumine

oli põhjustatud objektiivsest asjaolust.

Hussnain Ali nime ebaselgus võib olla tingitud nime häälduse ja kirjapildi erinevusest, mistõttu

ei saa nõustuda PPA seisukohaga, et Hussnain Ali poolne andmete muutmine seoses oma

nimega õigustab loa andmist.

2.2 Kohtu hinnangul esineb isikute põgenemisoht, kuna isikud ületasid Eesti välispiiri

ebaseaduslikult. Põgenemisohuna käsitletakse seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu

või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. Põgenemisohtu kinnitab ka

isikute eelnev käitumine ning Eestiga majanduslike ja sotsiaalsete sidemete puudumine. Kuna

isikutel puuduvad reisidokumendid, siis on teiste järelevalvemeetmetega raske tagada isikute

kättesaadavust menetluse ajal. Välistada ei saa, et isikud võivad varjupaigamenetluse ajal siiski

edasi liikuda teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse. Seetõttu ei ole kohus veendunud

põgenemisohu puudumises. Asjaolud, et isikud ei ole varasemalt soovinud esitada teistes

riikides taotlust varjupaiga saamiseks ning ei üritanud võtta ise ametivõimudega ühendust, ei

kinnita vähest põgenemisohtu.

2.3 Tõenäoline on asjaolu, et rahvusvahelise kaitse taotlused on esitatud lahkumiskohustuse

edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks, kuna isikud ei ole üritanud leida seaduslikke

viise reisimiseks ega esitanud teistes riikides viibimise ajal rahvusvahelise kaitse taotlust.

Isikud ei ole seni esitanud veenvaid põhjendusi, miks nad rahvusvahelist kaitset vajavad. Nende

ütlused on üldsõnalised ja kirjeldavad üksnes üldist olukorda Pakistanis.

Eeltoodule tuginedes ei ole võimalik tõhusalt kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid,

arvestades PPA taotluste asjaolusid kogumis. Isikute rahvusvahelise kaitse taotluste

menetlemiseks on vajalik tagada isikute küsitlemise võimalus, kättesaadavus ja tõeste asjaolude

väljaselgitamine. Seega on isikute paigutamine kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks

proportsionaalne ja valitud abinõud ei saa pidada ülemääraseks.

2.4 Nõustuda saab PPA hinnanguga, et kuna Hussnain Alil puuduvad dokumendid ja vanus on

määratud tema enda sõnade kohaselt, ei ole välimuse põhjal põhjust arvata, et isik on alaealine.

PPA

käsitleb

Hussnain

Alid

täisealisena

ja

peab

vajalikuks

paigutada

ta

kinnipidamiskeskusesse. Seda taotlust toetas kohtuistungil ka lastekaitse spetsialist. Peaaegu 18

aastase isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse ei ole lubamatu.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

3. Hussnain Ali ja Ameer Hazma esitasid volitatud esindaja kaudu määruskaebuse, milles

paluvad ringkonnakohtul tühistada Tartu Halduskohtu määrus nende osas ja teha uus määrus,

millega jätta PPA taotlus vastavas osas rahuldamata. Määruskaebuse esitajad soovivad asja

lahendamist kohtuistungil.

3.1 Määruskaebuste põhjenduste kohaselt on mõlemad isikud rahvusvahelise kaitse taotlejad,

kellel on VRKS § 10 lg 2 p 2 alusel õigus viibida Eestis kuni rahvusvahelise kaitse taotluse

kohta lõpliku otsuse tegemiseni. Ekslik on seega halduskohtu seisukoht, et isikutel puudub

seaduslik alus Eestis viibida.

3.2 Halduskohus ei ole piisavalt põhjendanud, miks esineb vältimatu vajadus isikute

kinnipidamiseks. Asjaolu, et PPA-l on vaja asjaolusid välja selgitada ja kontrollida isikute

esitatud andmeid, ei ole aluseks isikute kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks. Samuti ei

hinnanud halduskohus Ameer Hazma ütlusi viitega enda poliitilisele tagakiusamisele Pakistanis

ja sellest tulenevale reisidokumendi puudumisele. Kohus ei arvestanud üksikjuhtumil isikutega

seotud olulisi asjaolusid.

3.3 Halduskohus on isiku rahvusvahelise kaitse taotlemise asjaolust vääralt ja põhjendamatult

järeldanud, et taotlus on esitatud lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise

vältimiseks.

3.4 Kohus on välispiiri ebaseadusliku ületamise ja reisidokumentide puudumise tõttu ilma

juhtumi üksikasju kaalumata automaatselt eeldanud, et isikutel esineb põgenemisoht. Isikute

sooviks oli jõuda turvalisse riiki ja põgenemisohtu nende puhul ei esine.

3.5 Kohus ei ole piisavalt ja sisuliselt põhjendanud järelevalvemeetmete kasutamise võimatust.

3.6 Hussnain Ali on nimetanud enda sünniajaks 30. detsembri 2000, mis tähendab, et ta on 17-

aastane. Kohus rikkus põhjendamiskohustust, kuna jättis nimetatud olulise asjaolu arvesse

võtmata. Isiku vanusest sõltuvad kinnipidamise tingimused, mida hetkel ei järgita.

Hussnain Ali taotleb enda vanuse määramiseks arstliku ekspertiisi korraldamist. 17-aastane isik

võib välja näha kui täisealine ning sellise järelduse tegemisel ei saa tugineda põhjendusi

esitamata vaid välimusele.

4. Vastuseks Hussnain Ali ja Ameer Hazma määruskaebusele, leidis PPA, et isikute

kinnipidamine on proportsionaalne ja vajalik ning määruskaebused tuleb jätta rahuldamata.

4.1. Asjas tuvastatud asjaolud kogumis on sellised, mis õigustavad isikute kinnipidamist.

Isikute ütlustest kohtuistungil ei selgunud ühtegi uut menetluses tähtsust omavat asjaolu. Isikute

suhtes esinevad jätkuvalt VRKS § 361 lg 2 p-des 1, 2, 4 ja 5 sätestatud kinnipidamise alused.

4.2. Hussnain Ali sõnul oli tal võimalik taotleda viisat Saksamaale aga ta ei teinud seda ning

pass on kaduma läinud. Ta saabus Eestisse ebaseaduslikult, ületades Vene Föderatsiooni ja

Eesti Vabariigi vahelist ajutist kontrolljoont. Põhjendamatu on väita, et isik saabus otse

territooriumilt, kus tema elu oleks ohus. Puuduvad põhjused, miks Hussnain Ali ei üritanud

leida seaduslikke teid Eestisse ja Euroopa Liitu saabumiseks.

4.3. Hussnain Ali sõnade kohaselt on ta 17 aastane. Välimuse põhjal ei ole alust arvata, et isik

on alaealine. Praeguseks on kinnipidamiskeskuse e-postile saabunud Pakistani Islami Vabariigi

ID kaardi koopia Hussnain Ali nimele ja seal on isiku sünniajaks märgitud 30. detsember 1998.

Asjaolud viitavad, et isik on täisealine ning on menetluse jooksul esitanud valeandmeid.

Eelnevat arvestades ei ole vajadust isikule vanuse määramiseks arstlikku ekspertiisi korraldada.

4.4. Ameer Hazma on tuvastatud tema enda sõnade kohaselt. Isikul puudub välisriigi

reisidokument või muu isikut tõendav dokument. Isik selgitas, et tema passi võttis ära

vastaspartei ja tema sooviks oli välja jõuda Saksamaale, kus on tema isa. Isikul puuduvad

sotsiaalsed ja majanduslikud seosed Eesti Vabariigiga ning elukoht. Isiku ütlused on

vastuolulised, kuna algul nimetas ta end poliitikuks ja seejärel, et tegeleb kodumaal

põllumajandusega ja kariloomade kasvatamisega. Isik saabus Eestisse ebaseaduslikult, ületades

Vene Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi vahelist ajutist kontrolljoont. Isiku kinnipidamine ja

paigutamine kinnipidamiskeskusesse oli vajalik isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse

kontrollimiseks.

4.5. PPA-l on põhjendatud kahtlus, et muud järelevalvemeetmed ei ole nimetatud isikute suhtes

piisavalt tõhusad, kuna need baseeruvad usaldusel. Mõlemal isikul ei ole isikut tõendavat

dokumenti, nad saabusid Eestisse ebaseaduslikult ning neil puuduvad majanduslikud- ja

sotsiaalsed sidemed Eestiga ja elukoht. Isikute eelnev käitumine viitab põgenemise ohule.

Kinnipidamisest

leebem

meede

võib

takistada

isikute

korrektset

tuvastamist

ja

varjupaigataotluse nõuetekohast läbivaatamist.

4.6. Eestisse saabudes ei otsinud isikud kontakti Eesti ametivõimudega. Reisiti koos väidetavalt

läbi mitme riigi, omamata selleks dokumente ja seaduslikku alust. Arvestades reisidokumentide

puudumist, ebaselgust isiku isikusamasuses ja ebaseaduslikku riiki sisenemist on põgenemisoht

piisavalt reaalne. Tõenäoliselt esitati rahvusvahelise kaitse taotlus lahkumiskohustuse

edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Isikud ei üritanud leida seaduslikke viise

reisimiseks ega esitanud teistes riikides viibimise ajal rahvusvahelise kaitse taotlust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebused tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

määrus määruskaebuse esitajate osas muutmata. Tartu Halduskohus on piisaval määral

põhjendanud, miks Hussnain Ali ja Ameer Hazma kinnipidamine on vajalik ja põhjendatud.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS

§ 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Asjaolu, et määruskaebuse esitajad ei nõustu halduskohtu

põhjendustega, ei ole määruse tühistamise aluseks. Ükski määruskaebustes esitatud väidetest ei

anna alust määruskaebuste rahuldamiseks. Vastuseks määruskaebustes väidetule märgib

ringkonnakohus järgmist.

6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5 sätestab, et määruskaebuse

läbivaatamiseks ei ole vaja korraldada kohtuistungit isegi siis, kui see oli nõutav loa andmise

otsustamisel. Viidatud sättele tuginedes ning olles arvamusel, et kohtuistungi korraldamine ei

ole esitatud määruskaebuste lahendamiseks vajalik, jätab ringkonnakohus määruskaebuse

esitajate taotluse kohtuistungi korraldamiseks rahuldamata.

7. Hussnain Ali rõhutab, et ta on alaealine. Halduskohus nõustus PPA hinnanguga, et kuna

Hussnain Alil puuduvad dokumendid ja vanus on määratud tema enda sõnade kohaselt, ei ole

välimuse põhjal põhjust arvata, et isik on alaealine. VRKS § 17 lg-s 4 sätestatust otsustab PPA

rahvusvahelise kaitse taotleja käsitamise alaealisena või täisealisena ning PPA leidis, et isiku

välimuse põhjal ei ole põhjust arvata, et isik on alaealine. PPA on selgitanud, et

kinnipidamiskeskuse e-postile saabus Pakistani Islami Vabariigi ID kaardi koopia Hussnain Ali

nimele ja seal on isiku sünniajaks märgitud 30. detsember 1998. PPA ei pidanud vajalikuks

isiku vanuse määramiseks arstlikku ekspertiisi korraldada. Kuigi praegusel juhul puudub

Hussnain Ali isikut tõendava dokumendi originaal ja tema täpne vanus ei ole korrektselt

dokumentaalselt tuvastatud, jagab ringkonnakohus eeltoodud asjaolusid arvestades PPA

seisukohta, et Hussnain Ali on täisealine ega pea põhjendatuks käesolevas asjas arstliku

ekspertiisi korraldamist Hussnain Ali vanuse määramiseks. Ringkonnakohus jagab ka

halduskohtu seisukohta, mille kohaselt ei ole alaealise isiku kinnipidamine ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamine lubamatu.

8. Määruskaebustes väidetakse, et kuna mõlemad isikud on rahvusvahelise kaitse taotlejad, on

neil VRKS § 10 lg 2 p 2 alusel õigus viibida Eestis kuni rahvusvahelise kaitse taotluse kohta

lõpliku otsuse tegemiseni. Mõlemal isikul on õigus riigis viibida, kuna hetkest, mil isik palub

rahvusvahelist kaitset, on tal seaduslik õigus riigis viibida kuni tema rahvusvahelise kaitse

taotluse suhtes otsuse tegemiseni. Ringkonnakohtu hinnangul on määruskaebuse esitajate

ebaseaduslik saabumine Eesti Vabariiki asjaolusid arvestades väljaspool kahtlust. Seaduslikud

alused Eestisse saabumiseks ja siin viibimiseks on loetletud välismaalaste seaduse

(VMS) § 43 lg-s 1 ning vaidlus puudub selles, et Hussnain Alil ja Ameer Hazmal ei olnud riiki

saabudes ühtegi nimetatud seaduslikest alustest.

9. Määruskaebuse esitajad leiavad, et halduskohus on välispiiri ebaseadusliku ületamise ja

reisidokumentide puudumise tõttu ilma juhtumi üksikasju kaalumata automaatselt eeldanud, et

isikutel esineb põgenemisoht.

9.1. Riigikohus on leidnud, et esmakordse kinnipidamiskeskusse paigutamise taotluse ja antud

loa puhul ei saa kinnipidamise aluseks olevate asjaolude tõendatuse nõuded olla alati nii kõrged

kui võimalike järgnevate taotluste ja lubade puhul, sest esmakordsel loa taotlemisel tuleb sageli

tegutseda, kasutades piiratud aega ning vallates piiratud, puudulikku ja kontrollimata

informatsiooni. Igal juhul on tegemist prognoosotsusega – seda nii kinnipidamise võimaliku

kestvuse kui ka isikust lähtuvate ohtude osas, kui viimasega põhjendatakse kinnipidamist

(RKHKm 29.01.2015, 3-3-1-52-14, p 14). Seega ei ole põgenemisohu hindamisel tegemist

oletustel põhineva otsustusega vaid objektiivsete asjaolude põhjal tehtava hinnangulise

prognoosotsusega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuse esitajad ümber lükanud

halduskohtu seisukohta põgenemise ohu esinemise kohta.

9.2. Halduskohus on õigesti arvesse võtnud isikute riiki saabumise ja siin viibimisega seotud

asjaolusid; muu hulgas seda, et mõlemad isikud saabusid Eesti Vabariiki ebaseaduslikult,

omamata isikut tõendavat või muud reisidokumenti ning nende tegelikuks eesmärgiks oli jõuda

Saksamaale. Määruskaebuse esitajad ei ole esitanud veenvaid põhjendusi, miks nad

rahvusvahelist kaitset vajavad ning miks nad ei esitanud Pakistanist lahkudes teistes riikides

viibimise ajal rahvusvahelise kaitse taotlust. Sellest saab järeldada, et rahvusvahelise kaitse

saamine ei olnud nende esmaseks eesmärgiks pärast Pakistanist lahkumist ja Eestis suure

tõenäosusega esitati varjupaigataotlus lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise

vältimiseks. Määruskaebuse esitajad ei ole seadnud kahtluse alla halduskohtu väite õigsust, et

neil puuduvad seosed Eesti Vabariigiga. Seega on käesoleva juhtumi asjaolud kogumis sellised,

mis annavad aluse arvata, et määruskaebuste esitajate puhul esineb arvestatav põgenemisoht

9.3. Riigikohtu hinnangul ei suuda põgenemisohu tuvastamisel põgenemist eelduslikult tõhusalt

ära hoida majutamiskeskusse paigutamine ning VRKS § 29 lg s 1 sätestatud

järelevalvemeetmete kohaldamine. Põgenemisohu tuvastamisel on kinnipidamiskeskusse

paigutamine proportsionaalne VRKS § 361 mõttes (RKHKm 29.01.2015, 3-3-1-52-14, p 18).

Eeltoodust tulenevalt ei ole vajalik kaaluda VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmete

kohaldamist, kui on tuvastatud kinnipidamiskeskusesse paigutatava isiku puhul põgenemisoht.

Põgenemise ohu korral isiku paigutamine varjupaigataotlejate majutuskeskusesse, kus

järelevalve teostamine ei ole niivõrd tõhus kui kinnipidamiskeskuses, ei tagaks eesmärki, mida

käesoleval juhul taotletakse, s.o vältida isikute põgenemist. Ringkonnakohus asub seisukohale,

et määruskaebuse esitajate kinnipidamine ja paigutamine kinnipidamiskeskusesse on nii kohane

kui ka proportsionaalne meede.

10. VRKS § 361 lg 2 p 4 sätestab, et rahvusvahelise kaitse taotlejat võib vältimatu vajaduse

korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude

väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Seega ei ole asjakohane

määruskaebuse esitaja väide, et asjaolude väljaselgitamine ei ole aluseks tema kinnipidamiseks.

PPA on esitanud taotluse isiku kinnipidamiseks ka VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel ja halduskohus

andis vastava loa, millega ringkonnakohus nõustub.

11. Lähtuvalt eespool toodust jätab Tartu Ringkonnakohus Hussnain Ali ja Ameer Hazma

määruskaebused rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18. juuli 2018. a määruse Hussnain Ali ja

Ameer Hazma osas muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/