2-17-6167/41 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 29. august 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-17-6167 Tsiviilasi Swedbank AS hagi kohtutäitur Kristel Maalmani ja Julianus Inkasso OÜ vastu jaotuskava vaidlustamiseks täiteasjas nr 095/2009/8623 Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 27. juuni 2018 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Swedbank AS määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (hageja): Swedbank AS (registrikood 10060701), esindaja Gertu Pillenberg Vastustajad (kostjad): 1. Kohtutäitur Kristel Maalman, esindaja vandeadvokaat Hillar Villers 2. Julianus Inkasso OÜ (registrikood 12838168), esindaja Argo Lilles

RESOLUTSIOON 1. Jätta Swedbank AS määruskaebus Viru Maakohtu 27. juuni 2018 määruse peale läbi vaatamata.

2 Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD 1. Swedbank AS (hageja) esitas 18. aprillil 2017 Viru Maakohtule hagi kohtutäitur Kristel Maalmani (kostja I) vastu. 2. Viru Maakohus kohustas 6. aprilli 2018 otsusega kostjat I koostama uue jaotuskava, milles arvestada, et hageja nõue on eelisõigusnõue. Maakohus jättis menetluskulud kostja I kanda ning mõistis kostjalt I hageja kasuks välja menetluskulu 300 eurot ja viivise menetluskulult alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 3. Hageja esitas 30. mail 2018 taotluse vigade parandamiseks kohtuotsuses. Taotluse kohaselt oli hageja menetluskuluks lisaks maakohtus kantud riigilõivule summas 300 eurot ka apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot. Hageja menetluskulude suuruseks oli seega 600 eurot ning menetluskulude suuruse summa osas on tegemist ilmse ebatäpsusega, mis ei mõjuta otsuse sisu. 4. Kostja I vaidles hageja taotlusele vastu ja asus seisukohale, et puudub alus taotluse rahuldamiseks. Hageja on 28. veebruaril 2018 esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema menetluskuluks 300 eurot. Apellatsioonimenetluses ei ole hageja menetluskulude nimekirja esitanud.

MAAKOHTU LAHEND 5. Viru Maakohus jättis 27. juuni 2018 määrusega taotluse vigade parandamiseks kohtuotsuses rahuldamata. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole menetluskulude summa suuruse puhul tegu ebatäpsuse ega veaga. Hageja esitas 28. veebruaril 2018 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt oli tema menetluskulu 300 eurot. Tartu Ringkonnakohtule hageja menetluskulude nimekirja ei esitanud.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 6. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu 27. juuni 2018 määrus ja rahuldada hageja taotlus vigade parandamiseks kohtuotsuses. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt oli hageja menetluskuluks lisaks maakohtus tasutud riigilõivule summas 300 eurot ka apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 300 eurot. Hageja esitas apellatsioonimenetluses menetluskulud koos apellatsioonkaebusega. Tartu Ringkonnakohus ei palunud hagejal menetluskulude nimekirja esitada, kuna hageja kohtukulu oli selge. Riigilõiv tasutakse kohtule koos taotluse esitamisega ja selle suurus on kohtule juba asja menetlusse võtmisel teada. TsMS § 174 lg-st 1 tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes arvesse menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

3 Menetluskulude suuruse summa puhul on tegemist ilmse ebatäpsuse/arvutusveaga, mis ei mõjuta otsuse sisu. Üheselt on näha, et kohtu tegelik tahe oli kõigi menetluskulude kostja kanda jätmine.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED 7. Kostja I vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt ei ole taotlus TsMS § 447 lg 2 kohaldamisalas, kuna tegu ei ole kirjaega arvutusvea või ilmselge ebatäpsusega. Kui hageja väljamõistetud menetluskulu suurusega ei nõustunud, oleks ta pidanud selle vaidlustamiseks esitama apellatsioonkaebuse. Pelgalt hageja viide selle kohta, et ta on tasunud riigilõivu, ei ole võrdustatud menetluskulude nimekirja esitamisega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata. 9. TsMS § 664 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. TsMS § 664 lg-st 2 tuleneb, et kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata. TsMS § 660 lg 1 järgi võib menetlusosaline maakohtu määruse peale esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 447 lg 4 võimaldab esitada määruskaebuse üksnes otsuse parandamise määruse peale, kuid ei näe ette määruskaebuse esitamise võimalust määruse peale, millega taotlus vigade parandamiseks on jäetud rahuldamata. Seetõttu võttis maakohus määruskaebuse ebaõigesti menetlusse ja see tuleb jätta TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata. 10. Ringkonnakohus lisab täiendavalt, et nõustub kostja I seisukohaga, et hageja taotlus ei ole TsMS § 447 lg 2 kohaldamisalas. Hageja oleks oma õiguste kaitseks pidanud esitama taotluse täiendava otsuse tegemiseks TsMS § 448 alusel või esitama menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamiseks apellatsioonkaebuse. 11. Kuivõrd käesolev määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetavaks määruseks TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes, ei märgita selles määruses menetluskulude jaotust.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks