1-17-2320/22 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

1-17-2320

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

01. november 2017.a Pärnu Maakohtu Kuninga tn kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-2320 (17267000162) Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Kohtunik Indrek Nummert Evi Goldschmidt Kriminaalasi

Kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne Z.M suhtes Süüdimõistetu Z.M Isikukood: XXX

Elukoht: Jõe 3, Vändra alev, Pärnumaa – kriminaalhoolduse teadmisel; elukoht Turu 1-8, Vändra või Tiigi tn – maja nr ei mäleta, Vändra; elektronpost: ei kasuta; 1 alaealine laps 14.a, koos ei ela RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 145, § 427, KarS § 74 lg 4 kohus m ä ä r a s :

Pöörata kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel täitmisele Pärnu

Maakohtu 06.03.2017 kohtuotsusega Z.M-ile mõistetud karistus 11 (üksteist) kuud ja 28 päeva vangistust. Z.M-i karistusaja algust arvata alates tema kinnipidamiskohta ilmumisest. Z.M ilmuda karistust kandma kinnipidamiskohta kutse peale.

Z.M teatada kriminaalhooldaja kaudu kohtule tema täpne elukoht hiljemalt 02.11.2017.a. Määruse ärakiri edastada kriminaalhooldajale ja süüdimõistetule.

1-17-2320 Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

Pärnu Maakohtu 06.03.2017 otsusega tunnistati Z.M süüdi KarS § 424 järgi ning mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati Z.M 05.03.2017. a kuni 06.03.2017. a eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 2 päeva karistusaja hulka ning loeti temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täitmisele ei pööratud, juhul kui Z.M ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle kooskõlas KarS §-ga 75 lg 1 p 1-6 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrati katseajaks kohustus mitte tarvitada alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrati kohustuseks osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis.

Kriminaalhooldusametnik esitas 10.10.2017 kohtule erakorralise ettekande, milles teavitas kohut sellest, et Z.M on rikkunud alkoholitarvitamise keeldu ning eiranud sotsiaalprogrammis osalemise kohustust. Z.M , kellele on Pärnu Maakohtu 06.03.2017 otsusega määratud lisakohustus mitte tarvitada alkoholi, on katseaja jooksul tuvastatud alkoholi pruukimine kahel korral. Esmakordselt tuvastati joove 14.07.2017 toimunud reidi käigus, kui isiku joobe suuruseks on 0,110mg/l kohta. Isikule tehti kirjalik hoiatus. 22.09.2017 toimunud reidi käigus tuvastati isikul taas alkoholijoove 1.026 mg/l kohta. Joobe tuvastamiseks kasutati mõõteriista AlcoVisor Mercury 10200442. Isik viibis joobe tuvastamisel tema elukohas. Samuti ei täida isik kohtuotsusega määratud kohustust läbida sotsiaalprogramm. 07.09.2017 läbis isik eelvestluse, mille tulemusel arvati ta sotsiaalprogrammi ``Jõud Muutuda`` gruppi.

Talle selgitati grupi reegleid, samuti seda, et esmakohtumiselt puudumisel on programm katkestatud. 06.10.2017 helistas Z.M 20 minutit enne programmi algust ametnikule ja andis teada, et on murdnud eelmisel päeval ATV-ga sõites juhtunud õnnetuses mitu luud. Küsimusele, kas on olemas arstitõend, vastas, et ta ei ole arsti poole pöördunud. Kuna isiku hääle järgi jäi mulje, et ta võib olla joobes, küsis ametnik tema asukohta, et selgitada välja isiku seisukord, isik katkestas kõne ja lülitas telefoni välja. Sellise käitumisega on isik rikkunud kohustust osaleda sotsiaalprogrammis. Hooldusalune Z.M kirjutas seletuskirjas, et tarbis alkoholi koos oma sõbraga, kes oli just müünud kinnistu ja sel puhul välja tegi. Z.M ei suutnud alkoholi pruukimisest keelduda. Sotsiaalprogrammis mitte osalemist selgitab sellega, et oli eelmisel päeval murdnud luud. Tõendeid selle kohta esitanud ei ole. Z.M-i võeti kriminaalhoolduses arvele 27.03.2017. Alates sellest ajast on talle koostatud

2 kirjalikku hoiatust - esimene registreerimistele mitteilmumise tõttu ja teine ülaltoodud juhtumis kirjeldatud alkoholipruukimise tõttu.

1-17-2320 Vestlustel peale viimast alkoholijoobe tuvastamist lubas isik kindlasti minna alkoholiravile ja alustada koheselt programmis Jõud Muutuda osalemist, mis on suunatud sõltuvusprobleemidest vabanemisele. Programmi kohtumisele ei ilmunud. Katseaja jooksul on isik loobunud töökohast osaühingus Paikre ja jäänud ilma ka kindlast elukohast, kuna eramaja, milles ta elas, müüdi. Hetkel elab isik tuttava juures saunahoones. Kindlat tööd ei oma. Kriminaalhooldaja palub pöörata isikule määratud karistus täitmisele. Kogu katseaja jooksul on isik jätkanud alkoholi kuritarvitamist, talle on tehtud kirjalik hoiatus ja korduvalt selgitatud karistuse kandmisest tulenevaid tagajärgi, kui ta alkoholist ei hoidu. Ka peale viimase rikkumise tuvastamist andis ametnik talle võimaluse alustada raviga ja osaleda sotsiaalprogrammis - Z.M seda võimalust ei kasutanud. Käesoleval ajal ei ole kriminaalhooldusel vahendeis tema käitumise mõjutamiseks. Alkoholi kuritarvitamist jätkates on isiku poolt uur kuriteo toimepanemise oht oluliselt suurem.

24.10.2017 kohtuistungile Z.M ei ilmunud. Istungisekretär helistas talle istungile kutsumiseks 9. oktoobril 2017. Samuti märkis istungil kriminaalhooldaja, et kohtuistungi toimumise ajast oli tal Z.M-iga juttu ja ta oli teadlik sellest. 23.10.2017 helistas istungisekretär uuesti Z.M-ile istungi aja meelde tuletamiseks, kuid ta vastas, et ta ei tule, sest tal ei ole raha ja kolmapäeval läheb Tallinna Wismarisse (istung oleks aga teisipäeval). Kriminaalhooldaja taotles istungi edasi lükkamist.

01.11.2017.a kohtuistungil küsitles kohus süüdimõistetut, kes soovis veel üht võimalus. Kriminaalhooldaja taotles karistuse täitmisele pööramist. Kohtu seisukoht

Kohus leidis, et kriminaalhooldaja taotlus Z.M-ile mõistetud karistuse täitmise pööramiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KarS § 74 lg 4 kohaselt kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata karistuse täitmisele. Kohus tuvastab, et süüdimõistetu on katseajal kahel korral rikkunud 14.07.2017 ja 22.09.2017 alkoholi tarvitamise keeldu ja seda ta ka tunnistab. Pärast 14ndat sai ta ka hoiatuse, kuid eiras seda veelkordselt. Lisaks on rikkunud ta kohustust osaleda sotsiaalprogrammis. Nimelt 07.09.2017 läbis isik eelvestluse, mille tulemusel arvati ta sotsiaalprogrammi ``Jõud Muutuda`` gruppi. Talle selgitati grupi reegleid, samuti seda, et esmakohtumiselt puudumisel on programm katkestatud. 06.10.2017 helistas Z.M 20 minutit enne programmi algust ametnikule ja andis teada, et on murdnud eelmisel päeval ATV-ga sõites juhtunud õnnetuses mitu luud. Kohus tuvastab, et isikul ei ole esitada arstitõendit ning asjaolu, et puudub ravikindlustatus ei ole argument, sest vältimatu abi on kõigile kodanikele tasuta. Igale täiskasvanud Eesti Vabariigis kodanikule peaks olema üldteada, et ravikindlustuseta inimesele on EV-s tagatud vältimatu arstiabi – kiirabiteenus, vigastuste esmane diagnoosimine ja ravi jne http://www.epey.ee/index.php?page=218 .

1-17-2320 Kohus tuvastab, et Z.M ei ilmunud mõjuva põhjuseta kohtuistungile ka 24.11.2017.a, ta oli istungist teadlik ja raha puudumine ilmumiseks ei ole mõjuv põhjus. Isik, kes on vabastatud vangistustest tingimisi ei saa nõuda, et selle vastutuleku eest veel finantse riigi poolt jagatakse. Kohtuistungil märkis ta, et siiski ei läinud ta Wismarisse, sest tal polnud raha.

Kohus leiab, et arvestades Z.M-i rikkumiste mahtu, põhjendusi ja õigustusi nendeks, puudub perspektiiv, et Z.M saaks vabaduses olles end muutuda ja kohandada end kriminaalhooldusnõuete täitmiseks, mistõttu tuleb vältimatult karistus täitmisele pöörata. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Nummert kohtunik