4-18-1779/16 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

(Võru kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht

28. august

2018, Võru Väärteoasja number 4-18-1779 Väärteoasja nimetus

Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna taotlus R D . -le määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaja pikendamiseks Kohtunik Erkki Hirsnik

Süüdlane

R. .

D Isikukood elukoht ; XXX xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxx-xxxxxxxx

Asja vorm läbivaatamise kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Pikendada karistusseadustiku (KarS) l Tartu Maakohtu 30. aprilli 2018

§ 69 lg 6 aluse määrusega R. le D- määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaega kahe kuu võrra.

2. R. le ja kriminaalhooldajale. D- Määrus saata

Edasikaebamise kord Määruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

PÕHIOSA

Asjaolud

1. Tartu Maakohtu 30. aprilli 2018 määrusega asendati R. le määratud rahatrahvid D-

29 päevase arestiga, mis omakorda asendati üldkasuliku tööga (ÜKT)

29 tundi. tegemise ÜKT

tähtajaks määrati 3 määruse jõustumisest. kuud

2. 27. augustil 2018 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond Tartu Maakohtu Võru kohtumajale erakorralise ettekandena pealkirjastatud taotluse . -le R D määratud ÜKT tegemise tähtaja pikendamiseks. Sellest taotlusest ilmneb järgnev info. R D . broneeriti

ÜKT tegema Rõuge Vallavalitsuse Mõniste teeninduspiirkonda. Ta tegi mai ära -d s ja juunis

kokku 19 tundi - samuti puhkas tööd. Juulis lahkus ÜKT juhendaja Liisi Kurvits töölt, kriminaalhooldusametnik .

10 tundi - R D . Seetõttu ei saanud järgi jäänud ÜKT d ära teha. Küll aga soovib R D . seda tööd teha. Sellest lähtuvalt palub kriminaalhooldaja juhinduvalt

KarS

- 6 pikendada .

R D § 69 lg ÜKT tegemise tähtaega kahe kuu võrra. st

2 (2)

3. Eelkirjeldatud taotlusele on lisatud ka R. taotlus, milles süüdlane palub ÜKT D tegemise aega pikendada.

Kohtu seisukoht

4. Kriminaalhooldusametnik on pealkirjastanud taotluse valesti. Tegemist ei ole erakorralise ettekandega. Erakorralise ettekande instituuti tunneb kriminaalmenetlus: vt kriminaalmenetluse seadustiku § 427 lg 3 ja kriminaalhooldusseaduse § 31. Praegu on aga tegemist väärteomenetlusega. Väärteomenetluses on ÜKT täitmisega seonduv reguleeritud

väärteomenetluse seadustiku ( § VTMS) -des 2071, 2101, 2102, 2103 ja 2104. Kriminaalhooldaja poolset kohtult millegi palumist nimetatakse nendes normides taotluseks: vt VTMS § 2101 lg 1 ja § 2103 lg 1. Seetõttu juhib kohus kriminaalhooldaja tähelepanu sellele, et järgmisel korral peaks niisugune taotlus olemagi pealkirjastatud taotlusena, mitte erakorralise ettekandena.

5. Esmapilgul paistab, et väärteomenetluse seadustik ei võimalda esitada taotlust ÜKT tegemise tähtaja pikendamiseks. Seda seetõttu, et see taotlus võiks paikneda vaid VTMS §-des 2101 ja § 2103, aga neis normides on toodud teistsuguse sisuga taotlused. Siiski ei saa mööda vaadata sellest, et KarS § 69 lg 6, mis kõneleb kohtu õigusest pikendada ÜKT tegemise tähtaega, ei tee vahet, kas ÜKT on määratud kriminaal või väärteomenetluses. Et ka väärteomenetluses peab - ÜKT tegemise tähtaja pikendamine võimalik olema, saab väita ka seadust teleoloogiliselt ja süstemaatiliselt tõlgendades: kui ÜKT tegemise tähtaja pikendamine on lubatud väärtegudest märksa suurema ebaõigussisuga kuritegudele reageerides, peab see seda enam olema võimalik väärteomenetluses. See tähendab seda, et VTMS § 210 tuleb tõlgendada nii, et see annab kriminaalhooldajale õiguse esitada kohtule ÜKT tegemise tähtaja pikendamise taotlus.

6. Eeltoodust johtuvalt peab kohus otsustama, kas R. ÜKT tegemise tähtaega D pikendada või mitte. Tähtaja pikendamine tuleb kõne alla eeskätt juhul, kui süüdlane ei ole seni käitunud täiesti mittekooperatiivselt ja on alust eeldada, et ta teeb lisatähtaja jooksul töö ära. R.D puhul asi nii ongi. Tal on ca 2/3 tööst tehtud ja viimane kolmandik jäi tal tegemata temast mitteolenevatel põhjustel. R. on ise kinnitanud, et ta soovib järgi jäänud töö ära D

teha. Seetõttu pikendab kohus R. töö tegemise tähtaega kahe kuu võrra. Et 30. aprilli D 2018 määrus jõustus 15. mail 2018 (vt VTMS § 193 lg 1 ja § 199 lg 2), sai selles määruses antud kolme kuuline tähtaeg täis 15. augustil 2018. See tähendab seda, et kahe kuuline lisatähtaeg lõpeb 15. oktoobril 2018.

/allkirjastatud digitaalselt/ Erkki Hirsnik kohtunik