3-18-459/26 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. august 2018. a, Tallinn

Haldusasja number

3-18-459

Haldusasi

Kasepõllu OÜ kaebus Põllumajandusameti 02.02.2018

vaideotsuse nr 1-10/4 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja

–

Kasepõllu

OÜ,

volitatud

esindaja

vandeadvokaat Raul Keba, seaduslik esindaja Veikko

Viks

Vastustaja – Põllumajandusamet, volitatud esindajad

Epp Mitt ja Peeter Milvere

Kolmas isik – V.S.

Kaasatud

haldusorgan

–

Luunja

Vallavalitsus,

seaduslik esindaja Aare Anderson

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.09.2018 (HKMS § 181 lg 1).

Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud

apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui

apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada

menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põllumajandusamet

(PMA)

väljastas

Kasepõllu

maaüksusele

(katastritunnus:

43201:002:0038) maaparandusehitise rajamiseks 04.01.2018 ehitusloa nr 14.1-3/232.

3-18-459

2(9)

Ehitusloa andmise aluseks oli Tinter-Projekt OÜ koostatud töö nr 36-17-TP „Tartu maakond,

Luunja vald, Sirgu küla, Kasepõllu kinnistu metsa kuivendamise põhiprojekt“.

2. Luunja Vallavalitsus (VV) teostas Kasepõllu kinnistul 12.01.2018 paikvaatluse, fikseerides

seal suuremahulised raietööd.

3. PMA-s registreeriti 24.01.2018 Kasepõllu kinnistu piirinaabri V.S. vaie 04.01.2018

ehitusloa kehtivuse peatamiseks ja tühistamiseks. Vaide kohaselt võivad ehitusloaga lubatud

tegevused mõjutada tema maa kvaliteeti ja võimalusi tegeleda seal majandustegevusega.

4. PMA peatas oma 25.01.2018 otsusega nr 14.1-3/462-1 ehitusloa kehtivuse. PMA rahuldas

V.S. vaide 02.02.2018 vaideotsusega nr 1-10/4. Vaideotsuse kohaselt on ehitusluba

kooskõlas haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 55 sätestatud vorminõuetega. PMA on jätnud

aga kontrollimata ehitusprojektile antavad kooskõlastused. Nimelt puuduvad sellel Luunja

VV ning piirnevate kinnisasjade omanike, mh kolmanda isiku kooskõlastus. Kooskõlastuste

saamise nõue tuleneb projekteerimistingimustest. Ehitusloas puuduvad põhjendused, miks

kooskõlastuste saamine ehitusloa menetluses polnud enam vajalik. Tegemist on puudusega,

mis mõjutas asja otsustamist. Ka Luunja VV peab ehitusloa väljastamist projektile, millele

pole kooskõlastust antud, lubamatuks.

5. Kasepõllu OÜ esitas 05.03.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse PMA 02.02.2018

vaideotsuse nr 1-10/4 tühistamiseks.

6. Kohus kaasas 02.05.2018 määrusega haldusasja menetlusse kolmanda isiku V.S., kuna

naaberkinnisasja omanikuna võib asjas tehtav kohtuotsus puudutada tema õigusi; samuti

kaasas kohus arvamuse andmiseks menetlusse Luunja VV. Kolmanda isiku kaasamise peale

esitatud määruskaebuse jättis Tallinna Ringkonnakohus 20.06.2018 määrusega rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. Kaebaja leiab, et vaideotsus on nii formaalselt kui materiaalselt õigusvastane.

7.1.

Vastustaja pole vaidlustatud otsuse tegemisel kaebajat ära kuulanud. Kaebaja on

ehitusloa adressaat ja Kasepõllu kinnistu omanik, mis teeb temast omakorda asjast huvitatud

isiku HMS § 82 ja § 83 lg 2 mõistes. Ühtlasi puudutas vaidemenetlus tema õigusi. Kaebajat

vaidemenetlusse ei kaasatud. PMA viivitas vaide edastamisega kaebajale. HMS § 40 lg-st 1

tuleneb haldusorganile kohustus tagada isikule võimalus esitada enne haldusakti andmist ja

vaideotsuse tegemist oma arvamus. Tegemist on olulise menetlusliku veaga, mis toob kaasa

vaideotsuse tühistamise. Kaebaja ära kuulamata jätmise tõttu ei saanud vastustaja teostada

vaideotsuse tegemisel kaalutlusõigust täies ulatuses ega kaaluda kaebaja huvisid. Asjakohane

on Riigikohtu 10.12.2010 otsus haldusasjas nr 3-3-1-71-10 (p-d 17, 20).

7.2.

Vaideotsus on põhjendamata. Kolmas isik palus vaide rahuldada põhjusel, et ta ei ole

ehitusprojekti kooskõlastanud. Piirinaabri kooskõlastuse nõue tulevat kolmanda isiku

hinnangul

projekteerimistingimustest.

Seaduse

kontekstis

tähendab

kooskõlastus

riigiasutustega suhtlemist. Naabri kooskõlastuse näol on tegemist arvamuse küsimusega.

Negatiivne arvamus ei takista menetluse jätkamist. Sellist käsitlust toetab ka ehitusseadustiku

(EhS) § 42 lg 7 p 1. Otsustajaks on kohalik omavalitsus ning naaberkinnisasja omaniku

kaasamine või kaasamata jätmine ei takista ehitusloa väljastamist ega muuda ehitusluba

automaatselt õigusvastaseks. Vastustaja on hinnanud ka Luunja VV kooskõlastuse puudumist,

mida kolmas isik ei ole väitnud. Vastustaja on vaiet seega laiendanud.

7.3.

Vaideotsuses ei ole hinnatud, kas ehitusloa väljastamine kolmanda isiku õigusi

puudutas, kas tegemist on üleliia koormava negatiivse mõjuga, mida ei ole võimalik

leevendada. Kuna kolmanda isiku kinnistu asub kõrgemal kui kaebaja kinnistu, voolavad sealt

sadeveed kaebaja kinnistule ja sealt Emajõkke. Kolmanda isiku kinnistule on ladestatud

3-18-459

3(9)

erinevat prügi, mis reostab keskkonda. Kaebaja on selles osas pöördunud ka kaasatud

haldusorgani poole.

7.4.

Vastustaja, kolmas isik ja kaasatud haldusorgan on eksitavalt rõhutanud, et

projekteerimistingimused väljastati 08.01.2017. Tegelikult väljastati projekteerimistingimused

31.10.2017. Raiet teostati projekteerimistingimuste alusel (metsaseaduse § 4 lg 2 p 4).

7.5.

Projekteerimistööde käigus ei ole ükski osapool seadnud kahtluse alla projekti sisu,

mistõttu jääb arusaamatuks, miks ehitusloa andmise põhimõtted on vahepeal muutunud.

Maaparanduse üle teostati 18.05.2018 järelevalve, mille käigus ja järel ei tuvastatud ühtegi

rikkumist. Metsa raiuti ehitusloa kehtivuse ajal – sellele viitab ka Maa-ameti 27.06.2018 kiri.

Kaasatud haldusorgan on takistanud ja viivitanud DP menetlusega. DP koostamine algatati

25.05.2006. Kaasatud haldusorgan ei täida tänaseni Tartu Ringkonnakohtu otsust haldusasjas

nr 3-15-393. Kaebuse rahuldamata jätmisel tuleb vastustajal hüvitada projekteerimise ja

ekspertiisiga seotud kulud.

8. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud.

8.1.

Vastustaja on kaebaja ära kuulanud. PMA tuvastas vaide läbivaatamisel, et ehitusloa

väljaandmisel ei kontrollitud, kas Luunja VV ja piirinaabrid on ehitusprojekti kooskõlastanud.

Kooskõlastuste nõue tulenes projekteerimistingimustest. Luunja VV kooskõlastuse

puudumine tähendab, et PMA-le polnud teada, et Kasepõllu kinnistu paikneb valla kehtiva

üldplaneeringu (ÜP) kohaselt väärtuslike maastike alal, kus on keelatud metsamaa raadamine

ja lageraie; kohalik omavalitsus menetleb detailplaneeringut (DP), millega soovitakse

kinnistule moodustada elamuala, vähendades ehituskeeluvööndit; metsakuivendusobjekt on

planeeritud Emajõe kaldavööndisse. Puudub seaduslik alus ehituskeeluala vähendamiseks või

suurendamiseks.

8.2.

PMA rahuldas kolmanda isiku vaide, kuna ehitusloa alusel teostati Kasepõllu kinnistul

suuremahulisi raietöid – lageraiet –, mis ei olnud ehitusloa eesmärk. Kaebaja ärakuulamine ja

seletuse küsimine poleks menetluse eesmärki täitnud. HMS § 40 lg 3 p 1 kohaselt võib

haldusmenetluse läbi viia ka menetlusosalist ära kuulamata, kui on vajalik ära hoida

viivitusest tulenevat kahju. Kaebaja ärakuulamine poleks kõrvaldanud juba tehtud

menetlusvigu ning tekkinud keskkonnakahju. Kaebaja välja toodud asjaolud ei saanud asja

otsustamist mõjutada. Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-72-10 pole asjakohane, kuna

selles käsitletakse ärakuulamisõigust distsiplinaarmenetluses, kus menetlusosalise seletused

on olulised õiglase karistuse määramisel. PMA-l pole õigust edastada vaideid kolmandatele

isikutele. Vaideotsus saadeti kaebajale viivitamatult.

8.3.

Riigikohtu otsusest haldusasjas nr 3-3-1-29-12 nähtub, et tühistamata võib jätta ka

põhjendamispuudustega haldusakti, kui on ilmselge, et haldusorgan peaks vaidlustatud

haldusakti uuesti väljastama. Haldusorganil on võimalik tõendada, et haldusaktist välja

jäänud, kuid kohtumenetluses esitatud põhjendustest lähtuti ka haldusakti andmisel (p-d 19–

20). Luunja VV teavitas kaebajat raadamise peatamisest 12.01.2018 kirjaga nr 9-3/63.

Kaebaja ei ole raietööde peatamist vaidlustanud. Kirjast võib järeldada, et kaebaja sai aru,

miks ehitusluba kehtetuks tunnistati. Kaebaja ei avaldanud PMA-le, et Kasepõllu kinnistu

suhtes on algatatud DP koostamine. Seega pidi kaebajale olema mõistetav, et vastustaja

juhindus vaideotsuse tegemisel nendest põhjendustest. Kui vaideotsus tühistatakse, peab PMA

selle uuesti välja andma.

8.4.

Vaideotsus on põhjendatud. Kaebaja ei ole teavitanud DP algatamise koostamisest

eesmärgiga kaaluda Kasepõllu kinnistul elamuala moodustamist. Kooskõlastuse saamisel tuli

lähtuda maaparandusseadusest (MaaParS), mitte EhS-st või HMS-st. MaaParS § 8 lg 3 p 3

kohaselt keeldutakse projekteerimistingimuste andmisest, kui teine haldusorgan taotlust ei

kooskõlasta. Sama paragrahvi lõike 4 punktis 3 sätestatakse kohaliku omavalitsuse asutused,

3-18-459

4(9)

kellega ehitusprojekt tuleb kooskõlastada. KOV ja teiste isikute kooskõlastus on kohustuslik

ning selleta ei saa menetlust jätkata. Kooskõlastuse küsimata jätmine on tekitanud

keskkonnale pöördumatu kahju.

8.5.

MaaParS § 18 kohaselt võib ehitusloa kehtetuks tunnistada, kui taotluses on esitatud

mittetäielikke andmeid. Ei ole eluliselt usutav, et kaebaja pidas ebaoluliseks 2006. a algatatud

DP-d. Kaebaja pidi teadma, et raietööde teostamine DP-ta oli keelatud.

8.6.

PMA pole vaide piire laiendanud. Metsa raadamine on lubatud vaid DP alusel. Sellest

teavitas Luunja VV ka kaebaja juhatuse liikmeid.

9. Kolmas isik V.S. palub jätta kaebus rahuldamata. Vaideotsus vastab HMS §-s 54

sätestatud tunnustele.

9.1.

Kaebaja väited ärakuulamisõiguse rikkumise osas ei ole põhistatud. Kaebaja ei ole

välja toonud, missuguste asjaoludega arvestamata jätmine tõi kaasa ebaõige lahendi.

9.2.

Kaebaja etteheited kooskõlastuse küsimise kohta ei ole täielikud. Kolmas isik tõi

vaides välja erinevad argumendid, miks ta leidis, et ehitusluba on õigusvastane. Esiteks

väljastati ehitusluba enne projekteerimistingimuste andmist. Teiseks leidis PMA, et

ehitusprojekt ei vasta projekteerimistingimustele, kuna seal nõuti projekti kooskõlastamist

piirinaabritega. Kolmanda isikuga ehitusprojekti ei kooskõlastatud. Kooskõlastuse küsimist ei

kummuta see, et EhS ei nõua kõiki kooskõlastusi. Kooskõlastuste nõue oli ette nähtud

projekteerimistingimustes. Kaebaja oleks pidanud vaidlustama projekteerimistingimused, kui

ta selle nõudega ei nõustunud. Kolmas isik ei annaks projektile kooskõlastust, kuna

maaparandustööd kahjustavad tema põllumaad, mida ta kasutab majandustegevuseks.

Kolmandaks, PMA otsus sisaldab olulisi kaalutlusvigu. Ehitusloast ei nähtu selle andmise

alus ning kaalutlused. Seal ei ole kaalutud negatiivseid mõjusid. See ei olnud ka mõistlikult

võimalik, kuna ehitusluba anti välja samal päeval, kui esitati taotlus. Neljandaks,

maaparandust ei saa lubada olukorras, kus kinnistu osas on käimas DP menetlus, mille

eesmärgiks on kaaluda maaüksuse maakasutust.

9.3.

Vaideorgan ei ole seotud vaidega piirides, nagu väidab kaebaja. Haldusorganil tuleb

vaide lahendamiseks koguda tõendeid ning hinnata haldusakti vastavust kõikidele seaduses

sätestatud nõuetele.

10. Kaasatud haldusorgani hinnangul on vaideotsus seaduslik.

Ehitusloal ei olnud kolmanda isiku kooskõlastust, mis annab omakorda aluse selle

tühistamiseks. Kaasatud haldusorgan taotles vaidlustatud otsuse üle teenistusliku järelevalve

algatamist maaeluministrilt. Kaebaja on jätnud projekteerimistingimusi ja ehitusluba taotledes

PMA teavitamata asjas tähtsust omavatest asjaoludest: Kasepõllu kinnistu paikneb väärtuslike

maastike alas, kus kehtiva ÜP kohaselt on keelatud metsamaa raadamine ja lageraie;

Kasepõllu kinnistu asub Emajõe kaldavööndis ning puuduvad alused ehituskeeluala

vähendamiseks ja suurendamiseks; Kasepõllu maaüksusele on algatatud DP koostamine, et

kaaluda sinna elamuala moodustamist, ja seda menetletakse. Projekteerimistingimustes, KeA

03.01.2018 kirjas, ehitusprojektis ja ehitusloas puudub igasugune viide Luunja valla ÜP-le ja

menetluses olevale DP-le. Ehituskeeluvööndi vähendamine projekteerimistingimuste ja

ehitusloaga DP menetlemise ajal ei ole lubatud. Ehitusprojekt ei vasta seaduse nõuetele.

Projektil puudub projekteerimistingimustega ette nähtud kooskõlastus vahetult Kasepõllu

kinnistuga piirnevate kinnisasjade omanikelt.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Kohus on hinnanud esitatud tõendeid, otsustanud, millised asjaolud on tuvastatud ja

milliseid õigusakte tuleb asja lahendamisel kohaldada. Kaebus tuleb jätta rahuldamata.

3-18-459

5(9)

12. Kuna menetlusosaliste seisukohtadest nähtub, et puudub üksmeel sündmuste

kronoloogias, peab kohus esmalt vajalikuks täiendavalt selgitada kaebuse faktilisi asjaolusid.

Asja materjalidest ilmneb, et PMA väljastas Kasepõllu OÜ-le projekteerimistingimused nr

14.1-1/19332

kuivenduse

maaparandusehitise

rajamiseks

Kasepõllu

kinnistule

(katastrinumber 43201:002:0038) Sirgu külas Luunja vallas Tartumaal 31.10.2017, mitte

08.01.2018. Kuupäev 31.10.2017 nähtub nii PMA otsusest projekteerimistingimuste andmise

kohta

(tl

4)

kui

PMA

infosüsteemi

kirjetest

(https://portaal.agri.ee/avalik/#/maaparandus/toimingud).

Otsus

projekteerimistingimuste

andmise kohta registreeriti infosüsteemis korduvalt. Korduv registreerimine oli tingitud PMA

infosüsteemi iseärasustest (vaidlustatud otsuse p 3.2.). See ei tähenda siiski, et

projekteerimistingimused oleks väljastatud 08.01.2018, s.o pärast ehitusloa andmist. Nii ei ole

väited, nagu oleks ehitusluba väljastatud enne projekteerimistingimusi, põhjendatud.

Kaebaja taotles projekteerimistingimuste alusel ehitusluba, mille PMA väljastas 04.01.2018.

Kolmandast isikust piirinaabrile V.S.le kuulub Kasepõllu kinnistuga külgnev Aiandi kinnistu

(katastritunnus: 43201:002:0391). V.S. vaie ehitusloa tühistamiseks registreeriti PMA-s

24.01.2018, mille PMA rahuldas 02.02.2018 vaideotsusega, tunnistades väljastatud ehitusloa

kehtetuks. Kasepõllu OÜ ehitusloa adressaadina vaidlustas vaideotsuse. Kohus pidas

vaideotsuse eraldiseisvat vaidlustamist 09.03.2018 määruses lubatavaks, kuna sellega

võetakse kaebajalt õigus realiseerida ehitusloast tulenevat õigust rajada kuivenduskraave.

Asja materjalidest ei nähtunud, et ehitusloa kehtetuks tunnistamise kohta oleks antud mõni

muu haldusakt (09.03.2018 määruse p 6). Muid haldusmenetluses antud haldusakte pole

menetlusosalised vaidlustanud.

13. Niisiis seisneb vaidlus 02.02.2018 vaideotsuse õiguspärasuses. Kohus selgitab, et sisulise

vaideotsuse näol on tegemist haldusaktiga. Vaideotsusega lahendatakse haldusvälise isiku

nõudeõigus, otsustades isiku(te) õiguste ja kohustuste üle. Selliselt peab vaideotsus vastama

vaideotsusele kui haldusaktile (HMS §-d 54, 86) esitatavatele nõuetele: see peab olema nii

formaalselt kui materiaalselt õiguspärane. Vaideorgan peab vaideotsuses ennekõike

põhjendama, miks ta leiab, et vaidemenetluses vaidlustatud haldusakt on õigusvastane ning

kas tegemist on õigusvastasusega, mis mõjutas asja otsustamist HMS § 58 mõistes. Seejuures

kontrollitakse vaidemenetluses haldusakti õiguspärasust täies ulatuses (HMS § 83 lg 1).

Kaebaja väited vaide piiride ületamise kohta ei ole seega asjakohased. Veelgi enam,

vaidemenetluses kontrollitakse vaide aluseks oleva haldusakti õiguspärasuse kõrval ka selle

otstarbekust. Selliselt on vaideorgani kontroll halduskohtu kontrollist isegi ulatuslikum, kuna

haldusorgan saab vaidemenetluses kontrollida kaalutlusotsuse otstarbekust, mida kohus teha

ei saa (HKMS § 158 lg 3). Kui haldusakti õigusvastasus mõjutas asja otsustamist, tunnistab

haldusorgan

haldusakti

kehtetuks.

Selliselt

on

vaidemenetluse

näol

tegemist

õiguskaitsemenetlusega, kus ei kehti tavapärased haldusakti kehtetuks tunnistamise reeglid.

Haldusorgan ei pea kaaluma, kas tulenevalt HMS §-dest 64–70 esineb argumente

õigusvastase haldusakti kehtima jätmiseks. Vastupidine tõlgendus ei oleks kooskõlas

vaidemenetluse eesmärgiga, muutes selle samaväärseks haldusakti kehtetuks tunnistamise

menetlusega, mida vaidemenetlus ei ole (vt Riigikohtu 28.04.2009 otsus haldusasjas nr 3-3-1-

30-09, p-d 14–15).

14. Vaideotsus on formaalselt õiguspärane, kui selle on andnud pädev haldusorgan (HMS

73), järgitud on menetlusnõudeid (HMS § 83 lg 1), nagu ärakuulamine (HMS § 40, § 83 lg 2),

uurimispõhimõte (HMS § 83 lg 2), menetlustähtajad (HMS § 84), erapooletus (HMS § 10),

selgitamine (HMS §-d 36, 78), avalikkus (HMS §-d 7 ja 37) ja vorminõudeid, nagu haldusakti

kirjalik vorm (HMS § 86 lg 1), selge resolutsioon (HMS §-d 55 lg 1, 86 lg 1),

põhjendamiskohustus (HMS § 86 lg 2). Haldusakti materiaalne õiguspärasus eeldab kooskõla

õigusliku aluse ja õigusaktidega (HMS § 54).

3-18-459

6(9)

14.1. Vaideotsuse on teinud selleks pädev haldusorgan. PMA põhimääruse § 3 lg-st 1

nähtub,

et

amet

on

aruandekohustuslik

valdkonna

eest

vastutava

ministri

ees

(maaeluminister), kes teostab tema tegevuse üle teenistuslikku järelevalvet. HMS § 73 lg 3

kohaselt lahendab sellisel juhul vaiet haldusakti andnud haldusorgan. Seega on vaideotsuse

andnud pädev haldusorgan.

14.2. Kaebaja peamine etteheide seisneb ärakuulamiskohustuse rikkumises. Vastustaja on

seevastu seisukohal, et pole ärakuulamiskohustust rikkunud. Kaebaja jäeti HMS § 40 lg 3 p 1

alusel ära kuulamata, et ära hoida kahju, mis viivitusest tuleneks.

Kohus nõustub kaebajaga, et vastustaja on rikkunud menetlusnõudeid, jättes ta

vaidemenetluses ära kuulamata. Kahtlust ei ole, et vaideotsus puudutab kaebaja õigusi: sellega

tunnistatakse kehtetuks 04.01.2018 ehitusloast tulenev soodustus. Kohustus kaebaja ära

kuulata tuleneb HMS § 83 lg-st 2 ja §-st 40. Kindlasti tuleb vaidemenetluses ära kuulata

isikud, kelle õigusi vaideotsus negatiivselt mõjutab. Vastustaja tunnistas vaideotsusega

kehtetuks kaebajale väljastatud ehitusloa. Seega mõjutas vaideotsus tema õigusi negatiivselt.

Vastustaja seisukoht, et kaebaja jäeti ära kuulamata, vältimaks menetluse viivitusest tulenevat

kahju, ei ole veenev. PMA peatas HMS § 81 alusel 25.01.2018 otsusega nr 14.1-3/462-1

(viidatud 02.02.2018 vaideotsuse p-s 3.8, tl 11) ehitusloa kehtivuse vaidemenetluse ajaks kuni

vaideotsuse tegemiseni. Veelgi enam, Luunja VV teavitas PMA-d 12.01.2018 kirjaga nr 9-

3/63 (viidatud vastustaja 09.04.2018 vastuses, tl 23) raadamistööde peatamisest. Selliselt ei

saanud kaebaja ehitusloast tulenevat õigust realiseerida ega kahju tekitada. Kaebaja jäeti

seega õigusvastaselt ära kuulamata.

14.3. Vaideotsus on kirjalikus vormis. Kohtu hinnangul ei ole aga selge selle resolutsioon.

HMS § 86 lg 1 kohaselt märgitakse vaideotsuses resolutsioon vaide lahendamise kohta.

02.02.2018 vaideotsuse resolutsiooni p-s 1 on kirjas, et rahuldatakse V.S. vaie, kuid selles ei

tehta sisulist otsust vaides esitatud nõude kohta. Kohus leiab, et resolutsioon peab vaide

rahuldamisel vastama vaidemenetluses esitatud nõudele (HMS § 72 lg 1 p 1) ja haldusorgani

HMS §-s 85 sätestatud volitusele. HMS § 85 p 1 kohaselt on haldusorganil vaideotsusega

õigus vaie rahuldada ja tunnistada haldusakt täielikult või osaliselt kehtetuks. Teisisõnu tuleb

vaide rahuldamisel resolutsioonis märkida missugune otsustus vaide esitaja taotluse kohta

tehakse. Resolutsiooni selguse nõue täidab haldusakti täitmise eesmärki, kuna kohustuslik on

ainult haldusakti resolutiivosa. Haldusakti põhjendustel on iseseisev õiguslik tähendus ainult

seaduses sätestatud juhtudel (HMS § 60 lg 2). See, et vaideotsusega tunnistatakse 02.02.2018

ehitusluba kehtetuks, selgub praegu vaideotsuse põhjendustest, mitte resolutsioonist

(vaideotsuse p 4.4.).

14.4. Kohtu hinnangul on vaideotsus piisavalt motiveeritud.

Vaideotsuses peab olema põhjendatud, miks vaideorgan leiab, et haldusakt on õigusvastane

ning kas tegemist on sellise õigusvastasusega, mis tingib haldusakti kehtetuks tunnistamise.

Praegu rahuldas vastustaja vaide, tunnistades 04.01.2018 ehitusloa kehtetuks põhjusel, et

ehitusprojektil puuduvad nõutavad kooskõlastused, s.o Luunja VV ja piirnevate kinnisasjade

omanike, sh V.S. kooskõlastused. Vastustaja leidis, et kooskõlastused mõjutasid asja

otsustamist, kuna talle ei olnud teada tähtsust omavad asjaolud, nagu DP menetlus. Vastustaja

on kohtumenetluses ka täiendavalt põhjendanud asjaolusid, mis talle haldusmenetluses teada

ei olnud, kuid mis asja otsustamist mõjutasid: Kasepõllu kinnistu jäämine Luunja valla ÜP

kohaselt väärtuslike maastike alale, kus metsamaa raadamine ja lageraie on keelatud, kinnistu

jäämine ehituskeeluvööndisse, võimalik piirinaabrite õiguste riive. Kohtu jaoks on veenev, et

vastustaja lähtus nendest põhjendustest ka vaideotsuse tegemisel. Vastustaja viitab 02.02.2018

vaideotsuse p-s 4.3. Luunja VV 29.01.2018 kirjale nr 9-3/131, mis oli talle vaideotsuse

tegemise ajaks teada (tl 70). Selles kirjas on viidatud täiendavatele asjaoludele, mis

3-18-459

7(9)

kooskõlastuse küsimisel oleks vastustajale teatavaks saanud. Samuti nähtub Kasepõllu

kinnistu jäämine ehituskeeluvööndisse Keskkonnaameti (KeA) 03.01.2018 vastusest nr 6-

2/17/13761-2 (tl 74). Seega on vaideotsuses piisavalt põhjendatud, miks haldusorgan peab

04.01.2018 ehitusluba õigusvastaseks.

14.5. Kohus on seisukohal, et haldusakti põhjendused on asjakohased ja kooskõlas kehtiva

õigusega.

Kaebaja on nii vaidemenetluses kui kohtumenetluses välja toonud, et ehitusprojekti

kooskõlastamine viitab arvamuse küsimisele EhS § 42 lg 7 p 1 ja HMS § 16 mõistes, millel ei

ole siduvat iseloomu: negatiivne arvamus ei takista menetluse jätkamist. Selliselt ei saanud

kooskõlastuse puudumine asja otsustamist mõjutada.

MaaParS § 8 lg 4 p 3 kohaselt nähakse projekteerimistingimustes ette riigi- või kohaliku

omavalitsuse asutused või isikud, kellega ehitusprojekt tuleb kooskõlastada. MaaParS § 9 lg 2

p-s

sätestatakse,

et

ehitusprojekt

peab

vastama

maaparandussüsteemi

projekteerimistingimustele. Kui ehitusprojekt projekteerimistingimustele ei vasta, tuleb

ehitusloa andmisest MaaParS § 15 p 1 alusel keelduda.

Vaidlust ei ole, et kooskõlastuse nõue oli sätestatud ka 31.10.2017 projekteerimistingimustes

(tl 5). Projekteerimistingimuste kohaselt tuli kooskõlastused saada Luunja VV-lt, KeA Lõuna

regioonilt ja vahetult töödega piirnevate kinnisasjade omanikelt. Kuigi KeA oli oma

03.01.2018 vastuses nr 6-2/17/13761-2 (tl 74) seisukohal, et tal puudub õiguslik alus

ehitusprojekti kooskõlastada, esitas ta ehitusprojekti kohta seisukoha. Igal juhul ei

kooskõlastanud ehitusprojekti Luunja VV ja piirnevate kinnisasjade omanikud, sh V.S..

Seega puudusid ehitusprojektil vajalikud kooskõlastused ehk ehitusprojekt ei vastanud

projekteerimistingimustele. Samas ei ole ehitusloas põhjendatud, miks on Luunja VV ja

piirinaabrite

kooskõlastustest

loobutud.

Ehitusprojekti

mittevastavus

projekteerimistingimustele on ehitusloa andmisest keeldumise aluseks (MaaParS § 15 p 1).

Tegemist on imperatiivse sättega. Praegu ei ole tähtsust ka sellel, kas kooskõlastuse näol on

tegemist siduva või mittesiduva seisukohaga. Kuna kooskõlastuse küsimine ehitusprojektile

on üks projekteerimistingimustes sätestatud nõuetest ja seda ei täidetud käesolevas asjas

mingil viisil, esines alus ehitusloa andmisest keeldumiseks. Juhinduda ei saa ka EhS § 42 lg-st

9. Vaidlust ei ole, et ehitusloa eelnõu Luunja VV ja piirinaabritele ei edastatud. See ei ole

ehitusloa taotluse ja andmise aegasid arvestades ka võimalik. Ehitusloa taotlus esitati

04.01.2018 ning ehitusluba anti välja samal päeval. Iseküsimus on, kas EhS on selles osas

kohaldatav (MaaParS § 11). Kuna MaaParS § 15 ei tee ehitusloa andmist sõltuvaks

kooskõlastusringi

tulemustest

(erinevalt

MaaParS

§

lg-s

sätestatud

projekteerimistingimustest), on kooskõlastuse ja arvamuse osas EhS kohtu hinnangul

kohaldatav.

Kohus

nõustub

seega

vastustajaga,

et

04.01.2018

ehitusluba

ei

vastanud

projekteerimistingimustele – vastustaja jättis küsimata projekteerimistingimustes nõutavad

kooskõlastused –, mistõttu on see õigusvastane. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et

rikkumine mõjutas asja otsustamist. Kooskõlastuste puudumise tõttu ei olnud vastustajale

teada asjas tähtsust omavad asjaolud, nagu kinnistu suhtes pooleliolev DP menetlus, millega

soovitakse muuta maa sihtotstarvet ja vähendada ehituskeeluvööndit, Kasepõllu kinnistu

jäämine Luunja valla ÜP kohaselt väärtuslike maastike alale, kus metsamaa raadamine ja

lageraie on keelatud, kinnistu jäämine ehituskeeluvööndisse, võimalik piirinaabrite õiguste

riive. Kohus nõustub vastustajaga, et nende asjaolude teadmine oleks haldusmenetluse

tulemust mõjutanud. Nt oleks vastustajale teada olnud, et maaparandussüsteemi rajamiseks

vajalik raie ei ole alal lubatud, kuna Kasepõllu kinnistu asub väärtuslike maastike alal. Veelgi

3-18-459

8(9)

enam, ehitustööde tegemine, sh maaparandussüsteemi rajamine, ehituskeeluvööndisse ei ole

lubatud. Seega mõjutas haldusakti õigusvastasus asja otsustamist.

14.6. Kohus peab veel vajalikuks välja tuua, et ehitusluba haldusaktina on vaidemenetluses

vaidlustatav. MaaParS-st ei tulene vaidemenetlusele erisätteid, mistõttu tuleb juhinduda

HMS-s sätestatud üldregulatsioonist. Asja materjalidest ei nähtu, et vaie oleks tulnud

tagastada mõnel HMS §-s 79 sätestatud alusel. Kohus nõustub vastustajaga, et V.S.l oli HMS

§ 71 lg 1 kohaselt vaideõigus. Sellele on vastustaja vaideotsuses ka viidanud (vaideotsise p 2).

Asjaolul, et vastustaja pole täpsustanud, kuidas 04.01.2018 ehitusluba täpselt kolmanda isiku

õigusi mõjutab, pole tähtsust, kuna piirinaabri õiguste riivet ehitusloa realiseerimisel võib

eeldada. V.S.le kuulub Kasepõllu kinnistuga külgnev Aiandi kinnistu, mida ta kasutab

majandustegevuseks. Kuivenduskraavide rajamisel ei saa tema omandiõiguse riivet välistada.

Nõnda ei ole kaebaja väited selle kohta, et vaideotsuses pole hinnatud, kas ehitusluba

kolmanda isiku õigusi ka tegelikult mõjutab, põhjendatud. Kaebaja ja kolmanda isiku õigusi

vaidemenetluses ei kaaluta. Kohus selgitas eelnevalt, et vaidemenetluses kontrollitakse

vaidlustatud haldustegevuse õiguspärasust ning õigusvastasuse tuvastamisel hinnatakse, kas

sellel oli mõju asja otsustamisele (p 13). Vastanduvaid huvisid kaalutakse haldusakti

kehtetuks tunnistamise menetluses, mis ei ole vaidemenetlusega samaväärne.

15. Kohus leidis eelnevalt, et vaideotsus on formaalselt õigusvastane, kuna kaebaja jäeti

vaidemenetluses ära kuulamata ning vaideotsuse resolutsioon on ebaselge. Kohus rõhutab, et

ärakuulamine tagab, et isikut ei kohelda haldusmenetluses mitte objekti, vaid subjektina, s.o

õiguste kandjana. Selliselt on ärakuulamisõigus üks olulisemaid õigusi haldusmenetluses –

eriti menetlustes, mille tagajärjed puudutavad haldusakti adressaadi kõrval ka kolmandaid

isikuid. Haldusakti resolutsiooni selgus tagab jälle selle täidetavuse.

Kohtu hinnangul ei ole praegu siiski tegemist rikkumistega, mis oleksid mõjutanud asja

otsustamist. HMS §-s 58 sätestatakse, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda

põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta

vorminõuetele, kui rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. On selge, et resolutsiooni

selgus asja otsustamist ei mõjutanud. Kaebaja ei ole ärakuulamiskohustuse rikkumise osas

põhjendanud, missugused asjaolud tal jäid välja toomata, misjärel oleks V.S. vaie jäänud

rahuldamata. Kohus oli eelnevalt seisukohal, et V.S.l oli vaideõigus. Kaebaja kinnistu ja V.S.

kinnistute kõrguste erinevused ei väära kohtu veendumust, et ehitusloa realiseerimine võib

kolmanda isiku õigusi mõjutada. Liiati ei ole vaideotsuses ehitusloa kehtetuks tunnistamine

kaalumisotsus. Kohus leidis eelnevalt ka, et PMA põhjendused vaide rahuldamise kohta olid

asjakohased ja kooskõlas kehtiva õigusega. Nii ei saanud kaebaja ära kuulamata jätmine asja

otsustamist mõjutada.

Kaebaja on viidanud Riigikohtu 10.12.2010 otsusele haldusasjas nr 3-3-1-72-10 (p-d 17 ja

20). Sellest lahendist ei tulene, et ärakuulamiskohustuse täitmata jätmisel tuleks haldusakt igal

juhul tühistada. Ka ei ole praegusel juhul tegemist kaalumisotsusega, kus isiku ärakuulamine

tagab kõigi oluliste huvide väljaselgitamise ja nende kaalumise. Vastustajal tuli

vaidemenetluses kontrollida, kas vaide aluseks olnud haldusakt on õigusvastane. Kui

haldusakti õigusvastasus mõjutas asja otsustamist, siis see kehtetuks tunnistada. Kuna kaebaja

ei ole välja toonud asjaolusid, mis jäid vaideotsuse tegemisel arvestamata, samuti ei nähtu

neid kohtule, ei mõjutanud ärakuulamiskohustuse rikkumine asja otsustamist. Kaebus tuleb

jätta rahuldamata.

16. Kaebaja on oma 13.08.2018 menetlusdokumendis taotlenud projekteerimise ja ekspertiisi

kulude hüvitamist juhul, kui kaebus jääb rahuldamata. Tegemist ei ole taotlusega hüvitada

menetluskulud vähemalt ehitusprojekti ekspertiisi osas, kuna kaebus jäi rahuldamata. Kaebaja

13.08.2018 avaldust on iseenesest võimalik tõlgendada kaebuse muutmise taotlusena ja

3-18-459

9(9)

alternatiivse nõude esitamisena (hüvitamiskaebusega). Kohtu hinnangul ei oleks kaebuse

muutmine siiski lubatud. Hüvitamisnõue ei aita saavutada kaebuse eesmärki – ehitusloa

taastamine. Kaebajal on võimalik pöörduda kahju hüvitamise nõudega riigivastutuse seaduse

alusel kohtusse. Sellise kaebuse edulootusi ei saa pidada suureks. Projekteerimine on

teostatud kehtiva haldusakti (projekteerimistingimuste) alusel ning ehitusprojekti ekspertiisi

tegemist pole kaebajalt nõutud.

17. Kohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et vaidlus ei puuduta DP menetlust. DP

menetlusega seoses on kaebaja kohtusse pöördunud – haldusasjas nr 3-15-393 – ning selles

asjas on jõustunud Tartu Ringkonnakohtu 09.05.2017 otsus, millega viimane jättis muutmata

Tartu Halduskohtu 26.01.2016 otsuse. Viidatud asjas rahuldas halduskohus Kasepõllu OÜ

kaebuse ning kohustas Luunja valda otsustama Kasepõllu maaüksuse DP kehtestamine või

kehtestamata jätmine hiljemalt 01.06.2016 (resolutsiooni p 2) ja mõistis Luunja vallalt

Kasepõllu OÜ kasuks menetluskulud (resolutsiooni p 3). Jõustunud kohtuotsus on

menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse kaebuses esitatud nõue kaebuse

aluseks olevatel asjaoludel. Kohtulahendi täitmine on sätestatud halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) 23. peatükis. HKMS § 248 lg 1 kohaselt võib kohus kohtulahendi

täitmata jätmise eest süüdiolevale menetlusosalisele määrata rahatrahvi kuni 32 000 eurot.

Kui kaebajal on etteheiteid seoses kohtuotsuse täitmisega haldusasjas nr 3-15-393, on tal

õigus pöörduda trahvitaotlusega Tartu Halduskohtusse.

Samuti ei puuduta käesolev vaidlus Aiandi kinnistult lähtuvaid mõjutusi kaebaja kinnisasjale.

Kaebajal on selles osas võimalik pöörduda maakohtusse konkreetse asjaõigusliku nõudega või

kohaliku omavalitsuse poole, mida ta asja materjalide kohaselt on juba teinud.

18. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jättes kaebuse rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta

kaebaja kanda. Vastustaja ja kolmas isik ei ole kohtule esitanud menetluskulusid tõendavaid

dokumente, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste enda kanda

(HKMS § 108 lg-d 1 ja 8 ning § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee