3-17-2388/12 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Virgo Saarmets ja

Maret Altnurme

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.08.2018, Tallinn

Haldusasja number

3-17-2388

Haldusasi

XX

kaebus

Maksu-

ja

Tolliameti

13.10.2017

vastutusotsuse nr 13-7/00763-12 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – XX, volitatud esindajad Tatjana Kostrõkina

ja Jelena Aru

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Andreas Aas

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 29.03.2018 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

29.03.2018 otsus haldusasjas nr 3-17-2388 muutmata.

2. Mõista Maksu- ja Tolliametilt XX apellatsiooniastme menetluskulude katteks välja 648

(kuussada nelikümmend kaheksa) eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 01.10.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-17-2388

2(7)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Nordfas Grupp OÜ (NG) põhitegevusalaks oli 2015. a-l ehitus- ja viimistlustööde

teostamine. NG ainsaks juhatuse liikmeks perioodil 28.01.2014 kuni 03.05.2017 oli XX.

2. MTA kohustas 05.12.2016 maksuotsusega nr 12.2-3/035438-23, mille lahutamatuks osaks

on MTA 05.10.2016 kontrollakt nr 12.2-3/035438-15, maksustamisperioodide juuli kuni

oktoober 2015 kontrollimise tulemusel NG-d tasuma 65 077,64 eurot käibemaksu ja

20 797,02 eurot tulumaksu, kokku 85 874,66 eurot.

NG ei ole soetanud MTA-le esitatud arvete alusel ehituskaupu Fassaadikeskus Grupp OÜ-lt

(FG), Ovonel Grupp OÜ-lt ja Maligaya OÜ-lt ega ehitusteenuseid K-Capital OÜ-lt ja Amiksa

Ehitus OÜ-lt, vaid on kajastanud nende arvete alusel enda käibemaksuarvestuses alusetult

sisendkäibemaksu.

Lisaks

puudus

NG-l

alus

deklareerida

käibemaksuarvestuses

sisendkäibemaksu Optimera Estonia AS-i arvete ning Everster OÜ-le erinevate müüjate poolt

väljastatud arvete alusel. NG on teinud FG, Optimera Estonia AS-i ning Everster OÜ-le

väljastatud arvete alusel ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid. FG arvete alusel tehtud

väljamaksed tuleb maksustada tulumaksuga käibemaksusumma osas ning Optimera Estonia

AS-i arvete ja Everster OÜ-le väljastatud arvete alusel tehtud väljamaksed kuuluvad

tulumaksuga maksustamisele täies ulatuses.

FG nimel väljastatud arved ei vasta nõuetele (käibemaksuseaduse (KMS) § 37 lg 7 p 2), NG ei

ole tegelikkuses FG arvete alusel kaupu soetanud ning NG teadis seda. FG arvetel näidatud

kauba olemasolu ei ole kahtluse all, kuid tegeliku müüja isik pole tuvastatav. Seetõttu tuleb

kauba müüjaks lugeda tundmatu kolmas isik, kelle puhul ei saa asuda seisukohale, et tegemist

oleks käibemaksukohustuslasega (maksuotsuse p 2.1; kontrollakti p 1.1.1). Seetõttu ei saa

käibemaksu osa arvete summast seostada NG ettevõtlusega ning kauba eest reaalselt makstud

hinnaks tuleb lugeda müügihind ilma käibemaksuta (maksuotsuse p 2.8.2.1; kontrollakti p

1.2.2.1).

3. Nordfas Grupp OÜ tasus MTA 05.12.2016 maksuotsusega määratud summade katteks

32 789,41 eurot ning 53 085,25 eurot jättis tasumata.

4. NG esitas 15.02.2017 Harju Maakohtule pankrotiavalduse ning Harju Maakohtu

17.04.2017 määrusega nr 2-17-2486 lõpetati pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu.

5. MTA kohustas 13.10.2017 vastutusotsusega nr 13-7/00763-12 Nordfas Grupp OÜ

juhatuse liiget XX tasuma solidaarselt Nordfas Grupp OÜ maksuvõlga 53 085,25 eurot.

XX-lt nõutakse MTA 05.12.2016 maksuotsusega NG-le määratud, kuid tasumata jäetud

maksukohustuse tasumist (erijuhtude tulumaks 10 037,75 eurot ning käibemaks 43 0347,50

eurot). Maksuvõla sissenõudmine äriühingu vara arvelt ei ole võimalik. Vastutusmenetluses on

tuvastatud, et NG juhtimisega tegeles ainuisikuliselt XX, mistõttu saab NG rikkumise omistada

temale. Kõik ülekanded ja sularaha väljamaksed NG pangakontolt tegi XX, samuti edastas tema

maksudeklaratsioonide täitmiseks dokumente raamatupidamisteenuse osutajale. XX on

rikkunud talle maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg-st 1 tulenevaid kohustusi. Tema poolt

raamatupidajale edastatud dokumendid ei vastanud tegelikkusele. XX on alusetult

deklareerinud FG, Ovonel Grupp OÜ, Maligaya OÜ, K-Capital OÜ, Amiksa Ehitus OÜ,

3-17-2388

3(7)

Optimera Estonia AS-i arvete ja Everster OÜ-le väljastatud arvete alusel sisendkäibemaksu ning

teinud FG ja Optimera Estonia AS-i arvete ja Everster OÜ-le väljastatud arvete alusel

ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid.

FG arvetel kajastatud ehitusmaterjalid ei liikunud tegelikkuses NG ja FG vahel, sest puuduvad

andmed kauba tellimise, väljastamise, üleandmise-vastuvõtmise ja transpordi kohta ning

objektide lõikes ei ole peetud materjaliarvestust. XX selgitused materjali arvestuse ja

saatelehtede kohta on vastuolulised ega kinnita tehingute toimumist. Hoolimata sellest, et FG

arvetele on tasumise viisiks märgitud pangakontode numbrid, on arvete eest tasutud sularahas,

mis ei ole tavapärane ega eluliselt usutav. Maksuhaldurile esitatud FG kassasissetulekute

kviitungid on täidetud puudulikult ning nendel näidatud sularaha üleandmise kuupäev ei vasta

NG pearaamatus kajastatud kassa konto kannete kuupäevadele. Lisaks ei ühti FG deklareeritud

andmed NG deklareeritud andmetega, maksustamisperioodidel 08.2015 ja 09.2015 ei ole FG

NG-le müüki deklareerinud ning FG-l puudus reaalne majandustegevus. Tehingute

dokumenteerimata jätmine, kaupade eest suures mahus sularahas tasumine, kassaorderite

puudulik täitmine ning materjaliarvestuse puudumine objektide lõikes viitab sellele, et

tehinguid FG-ga tegelikult ei toimunud ning XX oli sellest teadlik.

NG pangakontolt ja kassast on tehtud FG arvete alusel ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid

kokku 38 130,65 eurot. Kuna FG-le tehtud väljamaksete kohta puuduvad nõuetele vastavad

algdokumendid ning tehingu tegelik osapool ei ole tuvastatav, ei ole võimalik seostada

käibemaksu osa arvete summast NG ettevõtlusega. Sellest tulenevalt kuulusid FG arvete alusel

tehtud väljamaksed käibemaksusumma osas deklareerimisele kui NG ettevõtlusega mitteseotud

väljamaksed ja maksustamisele tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 2 p 3 alusel.

XX vastuväited ja tõendid (VA kinnitus, et tema on allkirjastanud FG kassaorderid ning fotod

saatelehtedest ja FG tegevuskohast aadressil Kohila 3, Tallinn) ei lükka maksuhalduri järeldusi

ümber. FG juhatuse liikme VA antud kinnitus kassaorderite allkirjastamise ja tehingute

toimumise kohta ei ole usaldusväärne tõend. Maksuhaldur kontrollis 2015. a märtsis FG

majandustegevust ning tuvastas, et FG on koostanud tegelikku majanduslikku sisu

mitteomavaid arveid selleks, et arvete saajatel tekiks võimalus saada riigilt alusetult tagasi

sisendkäibemaksu. Sellise teenuse kasutajad ei ole heausksed ostjad. Samuti ei tõenda tehingute

toimumist ootamatult leitud FG saatelehtedest tehtud fotokoopiad ega fotod FG lippudega

tegevuskohast. XX selgitused ei ole usutavad.

6. XX esitas 14.11.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 13.10.2017 vastutusotsuse nr

13-7/00763-12 tühistamiseks.

Tehingud NG ning FG ja Optimera Estonia AS-i vahel leidsid aset. Eeltoodu tuvastamisest

piisab vastutusotsuse tühistamiseks, sest nende tehingute eest nõuab maksuhaldur täiendavalt

maksude tasumist 51 068,25 eurot ning kaebaja on heastanud NG-le võimalikult tekitatud kahju

6000 euro ulatuses äriühingule laenu andmisega. Sel põhjusel ei kajasta kaebaja kaebuses teisi

tehinguid.

MTA-l puudus alus piirata FG arvete alusel sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust ning

maksustada FG arvetel näidatud käibemaksusummat tulumaksuga. Kuna MTA ei ole seadnud

kahtluse alla arvete alusel soetatud materjalide seost NG ettevõtlusega, ei ole asjakohane

maksuhalduri etteheide materjaliarvestuse puudumise kohta. Samuti on väär maksuhalduri

seisukoht, et FG-l puudus kontrollitaval perioodil tegevus. FG juhatuse liige VA kinnitas

vastusena kaebaja päringule tehingute toimumist NG-ga. Samuti on OÜ Lenne kinnitanud, et

üüris FG-le Kohila 3, Tallinn aadressil asuvaid ruume ning seal toimus FG äritegevus. Lisaks

on FG ning VA soojustusmaterjalide valdkonnas tuntud. Kuigi FG kustutati 03.10.2017

äriregistrist, käib aadressil Kohila 3 Fassaadikeskuse nime all jätkuvalt tegevus (tõenäoliselt

tegutsetakse nüüd OÜ Fassaadikeskus Ehitus kaudu). Kirjalikud andmed FG-lt kauba tellimise

3-17-2388

4(7)

kohta puuduvad põhjusel, et kaebaja tellis materjale FG tegevuskohas kohapeal siis, kui tekkis

ehitusmaterjalide jaoks vajadus. Kuna FG väljastas kaupa ainult pärast seda, kui arve oli täies

ulatuses tasutud ning pangaülekande tegemiseks oleks kaebaja pidanud minema kas

pangakontorisse või NG kontorisse, oli sularahas tasudes võimalik kaup kätte saada kõige

kiiremini. Makseterminal FG-l puudus ning sularahas tasumise kohta vormistati order. VA on

kinnitanud, et kõikidel orderitel on tema allkiri. Arved eraldivõetult olid esitatud võrdlemisi

väikestes summades (2000, 3000 ja 6000 eurot) ning selliste summade sularahas tasumine ei

ole ehitussektoris enneolematu. Kaebaja ei esitanud maksuhaldurile kontrolli käigus saatelehti,

sest neid ei olnud raamatupidamisdokumentide kaustas. Kuigi kaebaja hinnangul on tegemist

ebavajalike dokumentidega, tegi kaebaja kõik endast oleneva, et need leida, sest maksuhaldur

pidas neid vajalikuks. Kaebaja leidis need enda kodust ning esitas need seejärel kohe

maksuhaldurile. Transpordi kohta ei ole dokumente koostatud põhjusel, et kaup laeti aadressil

Kohila 3 kaebaja sõidukisse ning kaebaja vedas kauba ise objektile.

7. MTA palus jätta kaebus rahuldamata.

Kaebaja ning NG-ga alltöövõtulepingu sõlminud Everster OÜ juhatuse liikmed seletused

objektidele materjali soetamise kohta on vastuolulised. FG ei oma reaalset majandustegevust.

FG ei ole esitanud 2014. ja 2015. a majandusaasta aruandeid ning ta ei ole maksuhaldurile

tõendanud ettevõtlusega tegelemist, mistõttu

kustutati äriühing alates 28.09.2015

käibemaksukohustuslaste registrist. Maksuhaldur on proovinud saada seletusi VA-lt, kuid

viimane on vältinud MTA-ga suhtlemist. See asjaolu koos kõigi maksumenetluses tuvastatud

asjaoludega – tehingute dokumenteerimata jätmine, kaupade eest tasumine suures mahus

sularahas, orderite puudulikult täitmine ning objektide lõikes materjaliarvestuse puudumine –

annab aluse kahelda kaebaja täiendavate selgituste usaldusväärsuses. Asjakohatud on kaebaja

seisukohad seoses NG-le antud laenuga. Tegemist on NG ja kaebaja vahelise eraõigusliku

suhtega, mis ei saa mõjutada kaebaja maksukohustust.

8. Tallinna Halduskohus rahuldas 29.03.2018 otsusega XX kaebuse osaliselt; tühistas MTA

13.10.2017 vastutusotsuse nr 13-7/00763-12 osas, millega kohustatakse XX tasuma NG

maksuvõlga seonduvalt FG arvetel kajastatud tehingutega; jättis ülejäänud osas XX kaebuse

rahuldamata; mõistis MTA-lt XX kasuks välja viimase poolt kantud menetluskulu 1026,75

eurot ning jättis MTA menetluskulud tema enda kanda.

Maksuhaldur ei ole piisavalt analüüsinud XX poolt vastutuskohustuse tuvastamise menetluses

esitatud teavet ja tõendeid ning maksuhalduri järeldus NG ja FG vahel tehingute

mittetoimumise kohta on vastutusotsuses ebapiisavalt põhjendatud. Olukorras, kus

maksuhaldur peab FG arvete alusel väidetavalt soetatud kauba sisendkäibemaksuarvestuses

kajastamist lubamatuks põhjusel, et kauba müüjaks võis olla tundmatu kolmas isik, on

asjakohatu maksuhalduri etteheide selle kohta, et kaebajal puudub materjaliarvestus kauba

objektidel kasutamise kohta. Materjaliarvestus ei saa kinnitada või ümber lükata seda, kas kauba

müüjaks NG-le oli FG. OÜ Lenne kinnitusega, kaebaja esitatud fotodega ning kaebaja ja FG

juhatuse liikme selgitustega on tõendatud, et FG tegutses aadressil Kohila 3. Seega ei saa enam

asuda seisukohale, et FG ei omanud kõnealuste tehingute toimumise ajal reaalset

majandustegevust. Vastutuskohustuse tuvastamise menetluses puudus alus jätta arvestamata FG

juhatuse liikme kinnitusega tehingute toimumise kohta. Maksuhaldur ei ole võtnud seisukohta

kaebaja selgituse osas sularahas tasumise põhjendatuse kohta ega FG juhatuse liikme kinnituse

osas, et sularahaorderitel on tema allkiri. NG esindaja on selgitanud nii sularahas tasumise

vajadust kui ka kauba transpordi korraldamist. Saatelehtede hilisem esitamine ei saa olla

eraldiseisvana piisav, asumaks seisukohale, et kauba võõrandamise tehinguid ei ole NG ja FG

vahel toimunud. Puudused FG kassaorderitel ega NG-ga toimunud tehingute FG

maksudeklaratsioonides kajastamata jätmine ei ole otseselt etteheidetavad kaebajale. Viidatud

vastuolusid, sh kassaorderite ja arvete kuupäevade mittekokkulangemist, ei saa kergekäeliselt

3-17-2388

5(7)

tõlgendada kaebajale ebasoodsalt. Isegi kui maksuotsuse tegemise ajaks kogutud teabe alusel

võis esineda põhjendatud kahtlus NG ja kaebaja maksupettuses osalemise kohta, siis

vastutuskohustuse tuvastamise menetluses esitatud täiendava teabe ja tõendite tulemusena ei

saa pidada sellist järeldust asjaolusid täiendavalt analüüsimata enam põhjendatuks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9. Maksu- ja Tolliamet palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu

29.03.2018 otsus NG ja FG vahelisi tehinguid puudutavas osas.

Asjaolu, et tehingus osalenud isik ehk kaebaja ei oska nimetada ega esitada tõendeid selle kohta,

kus väidetavalt ostetud materjale kasutatakse, võib olla üks tõend kogumis, mis loob

põhjendatud kahtluse maksupettuses osalemise kohta. Halduskohtu otsus on vastuoluline, sest

Optimera Estonia AS-i arvete puhul on halduskohus pidanud sarnaseid põhjendusi

asjakohasteks. Vastustaja ei ole möönnud FG-l reaalse majandustegevuse olemasolu. Kohus on

jätnud tähelepanuta, et äriregistri andmetel tegutses aadressil Kohila 3 veel 5 VA-ga seotud

erinevat äriühingut, sh Fassaadikeskus Ehitus OÜ, kes tegutseb seal alates 16.01.2014 tänaseni.

Seetõttu ei kinnita kauba müüki NG-le kaebaja esitatud fotod, millelt nähtuvad Fassaadikeskuse

logod Kohila 3 aadressil. Samuti ei ole võimalik OÜ Lenne selgituste põhjal üheselt järeldada,

et Kohila 3 ruumides tegutses just FG. FG ei omanud reaalset majandustegevust ning oli

arvevabriku tunnustega äriühing. Maksuhaldur kontrollis 2015. a märtsis FG majandustegevust

ning tuvastas, et FG on koostanud tegelikku majanduslikku sisu mitteomavaid arveid selleks, et

arvete saajatel tekiks võimalus saada riigilt alusetult tagasi sisendkäibemaksu. Sellise teenuse

kasutajad ei ole heausksed ostjad. VA kinnitused tehingute toimumise ning kassaorderite

allkirjastamise kohta ei ole usaldusväärsed tõendid. Nende ütluste usaldusväärsuse paneb

kahtluse alla ka asjaolu, et VA on hoidnud ise MTA-le ütluste andmisest kõrvale. Tehingute

toimumist ei kinnita fotod ootamatult leitud saatelehtedest. Saatelehtedelt ei nähtu kauba

kättesaamise kuupäevi ning arvestades kaebaja varasemaid väiteid sellest, et ta pole pidanud

vajalikuks saatelehti alles hoida, ei ole välistatud, et need on koostatud tagantjärele. Kaebaja

ütluste usaldusväärsust kahandab see, et ta on võtnud omaks majandustehinguid

mittekajastavate arvete kasutamise ning viinud NG-st välja sularaha De Lujo OÜ tegelikkuses

mittetoimunud tehinguid kajastavate arvete alusel. Kaudsete tõendite kogum on praegusel juhul

piisav, et tõendamiskoormus läheks üle kaebajale.

10. XX palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Nii maksu- kui ka vastutusotsuse koostamise menetluses on tuvastatud, et NG soetas

ehitusmaterjale Everster OÜ-le alltöövõtulepingute alusel fassaaditööde teostamiseks.

Maksuhaldur ei ole seadnud kahtluse alla materjalide seost NG ettevõtlusega.

Materjaliarvestuse puudumine saaks selgitada vaid seda, kas kaup oli soetatud ettevõtluse

tarbeks, kuid ei saa kinnitada ega ümber lükata seda, kas kauba müüjaks oli FG. Maksuhalduri

vastav seisukoht saaks olla asjakohane siis, kui kaup ei oleks kõnealuste arvete alusel üldse

liikunud. FG oli kontrollitaval perioodil tegutsev äriühing. Seda tõendab näiteks asjaolu, et

alates 05.05.2014 on ta kaubamärgi FASSAADIKESKUS omanik. OÜ Lenne on kirjalikult

kinnitanud, et Kohila 3 kinnistul asuva hoone üürnikuks oli perioodil 08.09.2014 ‒30.09.2015

FG, kes kasutas nii kontori- kui ka laopindu. Samuti kinnitas OÜ Lenne, et ruume kasutati

reaalselt, seal oli näha tegevust, klientide liikumist ja kaupade ladustamist. Kui MTA oleks

täitnud uurimiskohustust ja külastanud aadressil Kohila 3 asuvaid ruume, siis oleks ta

tõenäoliselt saanud VA kätte ja teda küsitleda. MTA ei ole seda teinud. Maksuhaldur oleks

pidanud tuvastama NG pahausksuse, kuid ei ole seda teinud. NG ja kaebaja heausksuses

kahtlemiseks puudub alus. FG-l olid töötajad, ladu, tegevuskoht, koduleht internetis ning

äriühingu ja tema juhatuse liikme kohta oli internetis piisaval määral informatsiooni, mis

annavad kindluse, et tegemist on fassaaditööde ja soojustusmaterjalide alal tuntud ja kogenud

3-17-2388

6(7)

müüjaga. Maksuhalduril puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et kaebaja teadis FG plaanidest

käivet mitte deklareerida.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. MTA on vaidlustanud halduskohtu otsuse ulatuses, millega kohus tühistas MTA 13.10.2017

vastutusotsuse NG ja FG vahelisi tehinguid puudutavas osas. Seega vaidlevad pooled

apellatsioonimenetluses selle üle, kas MTA on õiguspäraselt kohustanud kaebajat tasuma NG

maksuvõlga, mis koosneb FG arvete alusel deklareeritud sisendkäibemaksust ning FG-le tehtud

väljamaksete käibemaksu summalt arvestatud tulumaksust. Kui NG-le ei oleks selles ulatuses

maksuvõlga tekkinud, oleks alusetu ka selle vastutusotsusega sissenõudmine kaebajalt (MKS §

96 lg 6 p 1).

12. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus on vaidlustatud osas põhjendatud ning

apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus.

13. Halduskohus on põhjendatult leidnud, et vastutusotsuse koostamise menetluses esitatud

täiendavate tõendite ja selgituste valguses ei saa enam asuda kahtlusteta seisukohale, et

kõnealust ehituskaupade liikumist NG ja FG vahel ei toimunud. Vaidlusaluste tehingute kohta

on maksuhaldurile ja kohtule esitatud FG nimel väljastatud orderi kviitungid (tl 18‒20), arved

(tl 73‒85p) ja saatelehed (tl 102‒104p). Samuti nähtub NG pearaamatu väljavõttest arvete eest

tasumine (tl 37‒39p). Saatelehtedel ja arvetel kajastatud kaupade nimekirjad on omavahel

võrreldavad ning nendest saab piisava kindlusega järeldada, et loetletud kaupu ka reaalselt

soetati. Kuigi orderitel näidatud sularaha üleandmise kuupäev ja NG pearaamatus kajastatud

kassa konto kannete kuupäevad ei kattu ning arvetele on tasumise viisiks märgitud

pangaülekandega tasumine ja arvete tasumise tähtaeg, ei ole need asjaolud eeltoodut arvestades

piisavad, et välistada tehingute toimumist. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja

on sularahas tasumise kohta esitanud piisavalt usutavaid selgitusi – aadressil Kohila 3 paiknes

FG kauplus, kuhu kaebaja läks siis, kui tal tekkis kaupade järele vajadus, ning sularahas

tasumine toimus põhjusel, et kaupluses puudus ülekandega või pangakaardiga tasumise

võimalus, kuid kaupa oli võimalik kätte saada üksnes pärast tasumist. Maksuhaldur ei ole

piisavalt selgitanud, miks ta ei pea kaebaja selgitusi usutavaks ning mis põhjusel ei olnud tema

hinnangul selline asjade käik võimalik. Kõiki asjaolusid kogumis hinnates puudub kohtu

hinnangul veenev alus jätta arvestamata ka VA kinnitustega tehingute toimumisest ja sellest, et

tema on allkirjastanud kassa sissetuleku orderid (tl 22, 23p).

14. Halduskohus on põhjendatult leidnud, et maksuhalduri tuginemine materjaliarvestuse

puudumisele ei ole asjakohane olukorras, kus kaebajale ei heideta ette kauba puudumist, vaid

üksnes selle soetamist tundmatult kolmandalt isikult. Halduskohtu otsust ei saa pidada ka

vastuoluliseks, sest Optimera Estonia AS-ga toimunud tehingute asjaolud erinesid FG-ga

toimunud tehingutest (Optimera Estonia AS arvete alusel soetatud kaupa ei saanud seostada NG

ettevõtlusega; vt halduskohtu otsuse p-d 17 ja 18).

15. Kui maksuhaldur asub seisukohale, et ettevõtluses kasutatav kaup oli maksukohustuslasel

olemas, kuid ta on soetanud selle tundmatult kolmandalt isikult, tuleb maksu määramiseks

tuvastada ka ostja pahausksus. Tundmatult isikult kauba saamisel tuleb sisendkäibemaksu

mahaarvamise osas selgitada, kas ostja teadis või pidi teadma, et tehingu teine pool pole tegelik

müüja. „Pidi teadma“ tähendab, et kogutud tõendid ja tuvastatud asjaolud kogumis viitavad

sellisele olukorrale või oleks ostja saanud hoolsuskohustust täites teada, et tegemist pole

tegeliku müüjaga (Riigikohtu 09.05.2013 otsus nr 3-3-1-81-12, p 15). Ringkonnakohus leiab,

et maksuhaldur ei ole piisavalt põhjendanud NG tegevuses pahausksuse olemasolu. Kontrollakti

p-s

1.1.2.4

on

maksuhaldur

selgitanud

NG

pahausksust

asjaoludega,

et

NG

raamatupidamisdokumendid on ebausaldusväärsed, NG pangakontolt sularaha kassasse viimine

ei ole tavapärane ning FG nimelt väljastatud arvete kajastamisega kaasnes maksueelise saamine.

3-17-2388

7(7)

Kohtule ei nähtu aga millestki, et NG-le pidi olema teada, et aadressil Kohila 3 asuvast

kauplusest kaupade soetamisel on tema tehingupartneriks keegi teine kui FG. Nagu

maksuhaldur on ise rõhutanud, on samal aadressil tegutsenud mitmeid äriühinguid sarnase

ärinimega. Maksuhaldur ei ole esile toonud asjaolusid, mis kinnitaks, et NG pidi olema kursis

sellega, et ta ei soeta kaupu FG-lt või et FG ei deklareeri vaidlusaluseid tehinguid

nõuetekohaselt (nt isikute omavaheline tutvus vmt).

16. Eeltoodu põhjal puudub alus apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ning halduskohtu otsuse

muutmiseks.

17. Kaebaja on kandnud halduskohtus menetluskulusid kokku 1850 euro ulatuses, s.o riigilõiv

750 eurot ja õigusteenuse kulud 1100 eurot (arve 201802-1), ning ringkonnakohtus 648 euro

ulatuses (õigusteenuse kulud, arve 201806-1, tl 143). HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab

menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna MTA apellatsioonkaebus jääb rahuldamata,

tuleb kaebaja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud MTA-lt kaebaja kasuks välja

mõista. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja kantud menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud.

Kaebaja volitatud esindaja on osutanud kaebajale õigusteenust 4,5 h ulatuses, mis on kulunud

apellatsioonkaebusega tutvumisele (1,5 h) ning apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele

(3 h). Eelviidatud toiminguid ja nendele kulunud ajakulu saab pidada mõistlikuks ja

põhjendatuks. MTA võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

(digitaalselt allkirjastatud)