Legislator Case Law & Legislation
1-09-6212/12 AI generated

1-09-6212/12 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Case Number 1-09-6212/12
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

KrMS § 202 alusel lõpetada kriminaalmenetlus Rxxxx Txxxxxx süüdistuses KarS § 121 järgi. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustada Rxxxx Txxxxxx tasuma menetluskulude katteks riigi tuludesse: 1) paljunduskulu 57 (viiskümmend seitse krooni) 60 senti: 2) postikulu 64 (kuuskümmend neli) krooni.

Legislator headnote

AI generated

1-09-6212/12 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustada Rxxxx Txxxxxx tasuma menetluskulude katteks riigi tuludesse: 1) paljunduskulu 57 (viiskümmend seitse krooni) 60 senti: 2) postikulu 64 (kuuskümmend neli) krooni.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1(3)

Kriminaalasi nr 1-09-6212

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

13 oktoober 2009 a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-6212 (09260100649) Kohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Kriminaalasi Rxxxx Txxxxxxxsüüdistus KarS § 121 järgi Prokurör Anneli Hinto Süüdistatav RxxxxxTxxxxxx

Elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, emakeel-eesti keel, töökoht: xxxxxxxxxxxxxxxx juhataja, varem kriminaalkorras karistatud 3 korral: 1) 18.03.2003.a. Jõgeva Maakohtu poolt KrK § 139 lg2 p1 järgi rahaline karistus 140 päevamäära s.o. 7000 krooni, 2) 07.05.2004.a. Jõgeva Maakohtu poolt KarS § 280 lg1 järgi rahaline karistus 300 päevamäära s.o. 15000 krooni; 3) 28.02.2008.a. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt KarS § 209 lg2 p1,2,3 järgi 2 aastat vangistust, millest koheselt kandmisele mõisteti 2 kuud vangistust, 1 aasta 10 kuud vangistust mõisteti KarS § 73 alusel 3 aastase katseajaga; väärteokorras karistatud, trahvid tasutud, tõkendit ei ole kohaldatud

Kaitsja Vandeadvokaat Ann Saar RESOLUTSIOON

1. KrMS § 202 alusel lõpetada kriminaalmenetlus Rxxxx Txxxxxx süüdistuses KarS § 121 järgi.

2. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustada Rxxxx Txxxxxx tasuma menetluskulude katteks riigi tuludesse: 1) paljunduskulu 57 (viiskümmend seitse krooni) 60 senti: 2) postikulu 64 (kuuskümmend neli) krooni.

2(3)

3. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustada Rxxxx Txxxxxx tasuma Mxxxxx Kxxxxxxxx 50 (viiskümmend) krooni tekitatud kahjude katteks.

4. KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustada Rxxxx Txxxxxx maksma riigituludesse 4500 (neli tuhat viissada)krooni.

5. KrMS § 202 lg 3 alusel määrata RxxxxxTxxxxxxxx sisse nõutud summade tasumise tähtajaks 3 (kolm) kuud, s.o hiljemalt 12. jaanuar 2010.a. Riigi tuludesse makstavad summad tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele 10220034800017 SEB või 221023778606 Swedbank, viitenumber 2800049874.

6. Kui Rxxxx Txxxxx ei täida määratud ajaks KrMS § 202 lg 2 p 1, 2 alusel pandud kohustusi, siis uuendab kohus tulenevalt KrMS § 202 lg 6 prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse.

Edasikaebamise kord.

Tulenevalt KrMS § 385 p 7 ei ole KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise määruse peale õigus määruskaebust esitada.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Rxxxx Txxxxxxx süüdistatakse selles, et tema 16.02.2009.a. kella 21.45 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx hoones lõi isiklikel ajenditel tekkinud tüli käigus ühel korral kannatanu Mxxxxx Kxxxxxxx rusikaga näkku, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusevasemal pool alahuule sisepinnale ca 1 cm pikkuse pindmise haava. Seega, Rxxxx Txxxxxx pannes toime löömisega teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitamise, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil taotles prokurör süüdistatava suhtes menetluse lõpetamist KrMS § 202 lg 1 alusel, kuna isiku süü ei ole suur ja avalik menetlushuvi puudub – tegemist on kahe isiku pikaajalise ärisuhtega, mis lõpuks ei laabunud hästi ja kulmineerus teisiti kui tavaeluks peaks olema. Mõlemad pooled on nüüdseks ka aru saanud, et kriminaalmenetlus nende tsiviilvaidlustele lahendust ei tooks. Menetluse lõpetamisel taotles prokurör KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel süüdistatavalt menetluskulude sisse nõudmist riigi tuludesse ja 50 kr kahju hüvitamist kannatanule. Lisaks tuleb süüdistataval tasuda KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel riigi tuludesse 4500 krooni. KrMS § 202 lg 3 alusel tuleks määrata kohustuste täitmiseks 3-kuuline tähtaeg. Kannatanu istungile ei ilmunud, kuid on teadlik kohtuistungi toimumisest, ei soovi ise istungil osaleda ja on nõus menetluse lõpetamisega. Kaitsja leidis, et esitatud taotlus menetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja arvestades hetke majandussituatsiooni oleks 3-kuuline tähtaeg Rxxxx Txxxxxxxxxpandavate kohustuste tasumise tähtajaks mõistlik. Kaitsja on selgitanud süüdistatavale KrMS § 202 tagajärgi ja palub samuti menetluse lõpetada. Süüdistatav kinnitas, et on esitatud süüdistusest aru saanud ja ei soovi asja edasist menetlemist ning tõendite uurimist kohtuistungil ning soovib samuti asjas menetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel. Rxxxx Txxxxx kinnitas, et on nõus prokuröri poolt esitatud tingimustega ning teadlik, et kohustuste mittetäitmisel menetlus uuendatakse.

Kohus, kaalunud prokuröri taotlust, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et esitatud taotlus menetluse lõpetamiseks on seaduslik, põhjendatud ja otstarbekas. KrMS § 202 sätestatud prokuratuuri taotluse lahendamisel kohtu poolt kohus ei uuri ega hinda asjas kogutud tõendeid KrMS § 312 p 1, 2 eeskujul. Kohus lähtub KrMS § 30 lg 1 sätestatust, et prokuratuur esindab riiklikku süüdistust kohtus. KrMS § 202 lg 1 annab prokurörile kui riikliku süüdistuse esindajale

3(3) õiguse taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks niisamuti nagu KrMS § 301 annab prokurörile õiguse loobuda süüdistusest, mille järel teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. Sellega annab KrMS prokurörile õiguse süüdistust käsutada. Kohus kontrollib, kas prokurör on põhjendanud menetluse lõpetamise tingimuste olemasolu vajalikul määral, et süüdistatav saaks informeeritult otsustada, kas nõustuda või mitte ja kohus otsustada taotluse seaduslikkuse üle. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on neid nõudeid täidetud. Lisaks leiab kohus, et nii juba toimunud kriminaalmenetlus kui ka süüdistatavatele pandavad kohustused on küllaldased, saavutamaks vajalikku erija üldpreventiivset toimet, s.h toimet süüdistatavale. Ka on riigi tuludesse maksmiseks määratavad summad ja tähtaeg selle menetluse ja süüdistatava puhul proportsionaalsed, mistõttu kohus need taotletud ulatuses ka määrab.

Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 126, 202, 206, 268, 383, 385 sätetest.

Kohtunik