2-18-9068/11 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-18-9068 Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tn Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 27.august 2018, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasi A. L. hagi Ž. M.i vastu abielu lahutamiseks

Tsiviilasja hind 3500 € Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A. L. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx- xx, xxxxx, e-post xxx) Hageja lepinguline esindaja Jelena Smorodina (e-post: Jelena.smorodina@mail.ee) Kostja: Ž. M. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx xxx, xxxx) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Paul Järve (e-post: paul@jolab.ee) Kohtuistung 23.08.2018; osalesid A. L., J. Smorodina ja Ž. M. RESOLUTSIOON 1. Rahuldada A. L. hagi Ž. M.i vastu abielu lahutamiseks. 2. Lahutada A. L.’i (isikukood xxxxxxxxxxx) ja Ž. M.’i (isikukood xxxxxxxxxxx) abielu, mis registreeriti xx xx xxxx Pärnu Maavalitsuses. 3. Menetluskulud jäävad iga kulu kandnud menetlusosalise enda kanda. Jätta menetluskulude suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGEJA NÕUE

Tsiviilasi nr 2-18-9068

2 A. L. esitas 12.06.2018 Pärnu Maakohtule hagiavalduse Ž. M.i vastu abielu lahutamiseks. Hageja palub abielu lahutada, menetluskulud jätta poolte endi kanda. KOSTJA VASTUS Kohus võimaldas kostjal hagile vastata suuliselt kohtuistungil, kuid kostja esitas 14.08.2018 oma vastuse ka kirjalikult. Kostja lahutusega ei nõustu. Hagiavaldus on lakooniline, abielu lahutamist tingivaid asjaolusid ei ole välja toodud. Kostja järeldab sellest, et tegemist on hageja kergekäelise, järelemõtlematu sammuga. Hageja on analoogselt toiminud ka varem, oli kostja juurest ära pool aastat ja pöördus siis tagasi. Ka nüüd ei soovi kostja abielule läheneda kergekäeliselt, kostja soovib perekonda säilitada. Juhul, kui lahutus siiski osutub vajalikuks, tuleb koos lahutusega lahendada ka abikaasade ühisvara küsimused. Kostja ei ole valmis selleks, et kiirelt lahutada ja jätta kõik muud küsimused kõrvale. Kostja ei ole kindel, et mõningase aja möödudes hageja ise ei kahetse, et soovis lahutada. Kostja palub anda pooltele maksimaalne, s.o kuni kuuekuulise leppimisaja ja mitte rahuldada hagi. KOHTUISTUNG 23.08.2018 istungil hageja jäi abielulahutuse nõude juurde. Hageja täiendavalt põhistas abielu lahutamise vajadust. Kohtuistungil antud selgituste kohaselt hageja ja kostja abielu registreeriti xx xx xxxx Pärnu Maavalitsuses. Alates xx xx xxxx on abielu lõppenud, hageja asus elama eraldi. Ühiseid lapsi abikaasadel ei ole. Hageja leiab, et abielu taastamine ja kooselu jätkamine enam võimalik ei ole ning hageja täiendavat aega leppimiseks ei soovi. Hageja on üritanud kostjat veenda abielu lahutama vastastikkusel kokkuleppel perekonnaseisuasutuses, kuid kostja sellega ei nõustunud. Hagejal on uus elukaaslane, kes on lapseootel, oletatav sünnitustähtaeg xx xx xxxx Hageja soovib uue elukaaslasega enne lapse sündi abielluda. Kostja vaidles hagiavaldusel vastu ja taotles määrata leppimisaega. Kostja kinnitas poolte kooselu lõppemise fakti ja aega. Kostja ei olnud teadlik, et hagejal on uus elukaaslane, kellega hageja saab lapse. Kostja leidis, et leppimine hagejaga on jätkuvalt võimalik, lapsega meest kinni ei hoia. Kostja väidetel on pooled lahusoldud xx kuu jooksul suhelnud, kostja on käinud hageja töö juures abikaasade leppimist arutamas. KOHTU PÕHJENDUSED 1. Kohus, tutvunud kostja kirjaliku vastusega ja kuulanud pooled kohtuistungil isiklikult ära, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 2. Hageja taotleb lahutada poolte abielu, mis registreeriti xx xx xxxx.a Pärnu Maavalitsuses. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 2 alusel abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 3 kohaselt kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. 3. Hageja leiab, et abielulised suhted on pöördumatult lõppenud, hageja kooselu taastamist võimalikuks ei pea ega soovi seda. Kostja vaidles lahutusele vastu ja avaldas soovi leppida. Kohtu ette toodud asjaoludest nähtuvalt elavad abikaasad praeguseks ligi aasta lahus. Hageja on tõendanud, et tema uus elukaaslane on lapseootel. Hageja leppimist võimalikuks ei pea, vaid soovib enne lapse sündi oma uue elukaaslasega abielluda. Sellistel asjaoludel lahutuse edasilükkamine ja leppimisaja andmine mingit tulemust ei annaks, sest kohus ei saa kohustada hagejat vastu tahtmist kostjaga leppima. Kostja on välja toonud, et pooled on juba ka korra varem lahku kolinud ja pärast pooleaastast lahuselu proovinud abielu taastada. See ei ole õnnestunud, sest alates xx xx xxxx elavad abikaasad jälle lahus. Kostja väidetel on ta möödunud xx kuu jooksul käinud hageja töökohas hagejaga leppimisest rääkimas, kuid abikaasad ei ole kusagil mujal koos käinud ega suhelnud abikaasadena. Kostja selgituste kohaselt ei tea ta, mida hageja leppimisest arvab, kostja ei ole mõtete lugeja. Kohtu hinnangul lubab see järeldada, et kostja soov hagejaga leppida on ühepoolne, hageja ei ole kostja püüdlustele vastanud ega andnud

Tsiviilasi nr 2-18-9068

3 lootust abielu taastamiseks. Kuna praegu hageja kategooriliselt välistab kostjaga abieluliste suhete taastamise, kooselu jätkamist kostjaga võimalikuks ei pea ega soovi seda vaid plaanib sõlmida abielu ja perekonna luua oma uue elukaaslasega, siis puuduvad kohtul mõistlikud võimalused poolte lepitamiseks. Kohus on hageja ja kostja selgituste põhjal veendunud, et poolte abielu on pöördumatult lõppenud. Abielu lahutamist ei takista kostja soov lahendada koos lahutusega ka ühisvaraga seotud küsimused. Ühisvara jagamiseks ei ole kohtule hagi esitatud. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu. PKS § 66 p 2 kohaselt abielu lõppeb kohtuotsuse jõustumise päeval. 4. Menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Eeltoodu alusel kohus jätab menetluskulud iga kulu kandnud menetlusosalise enda kanda. Kuna hüvitatavad menetluskulud asjas puuduvad, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust ega mõista kulusid pooltelt välja.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp Kohtunik