3-18-1578/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Elle Kask Määruse tegemise aeg ja koht 27.08.2018, Tallinn Haldusasja number 3-18-1578 Haldusasi E.A. kaebus uurija Pille Vilu toimingute vaidlustamiseks kriminaalmenetluses nr 18231700941 ja kahju hüvitamiseks. Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON
Legislator headnote
AI generated3-18-1578/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: 3. Edastada kohtumäärus kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kätte toimetamisest. ASJAOLUD 07.08.2018 sai kohus E.A. kaebuse. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja suhtes Politseija Piirivalveameti Lääne-Harju uurija Pille Vilu poolt algatatud kriminaalmenetlus nr xxxxxxxxx KarS § 121 lg 1 järgi kehalises väärkohtlemises. Kaebaja taotleb tema suhtes esitatud kahtlustuse täielikku tühistamist ja kahju hüvitamist.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Elle Kask Määruse tegemise aeg ja koht 27.08.2018, Tallinn Haldusasja number 3-18-1578 Haldusasi E.A. kaebus uurija Pille Vilu toimingute vaidlustamiseks kriminaalmenetluses nr 18231700941 ja kahju hüvitamiseks. Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON
1. Tagastada E.A. kaebus läbivaatamatult.
2. Tagastada E.A.le 04.08.2018 kaebuse eest tasutud riigilõiv 15,00 eurot.
3. Edastada kohtumäärus kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kätte toimetamisest. ASJAOLUD 07.08.2018 sai kohus E.A. kaebuse. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja suhtes Politseija Piirivalveameti Lääne-Harju uurija Pille Vilu poolt algatatud kriminaalmenetlus nr xxxxxxxxx KarS § 121 lg 1 järgi kehalises väärkohtlemises. Kaebaja taotleb tema suhtes esitatud kahtlustuse täielikku tühistamist ja kahju hüvitamist.
KOHTU PÕHJENDUSED Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 kohaselt kohus tagastab kaebuse määrusega, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Käesoleval juhul on seadus ette näinud vaidluse lahendamiseks teistsuguse menetluskorra. E.A. on vaidlustanud kriminaalmenetluses nr 18231700941 talle esitatud kahtlustuse. KrMS 8. peatüki 5. jaos sätestatud § 228 lg 1 kohaselt menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul on õigus enne süüdistusakti koostamist esitada prokuratuurile kaebus uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise.
KrMS § 230 lg 1 kohaselt kui on vaidlustatud uurimisasutuse või prokuratuuri tegevus, millega on rikutud isiku õigusi, ning kui isik ei nõustu kaebuse läbivaadanud Riigiprokuratuuri määrusega on tal õigus esitada kaebus maakohtu eeluurimiskohtunikule, kelle tööpiirkonnas vaidlustatud määrus või menetlustoiming on tehtud. Eelnevast nähtuvalt uurimisasutuse ja prokuratuuri tegevuse seaduslikkuse kontrollimine kriminaalmenetluses toimub KrMS-is sätestatud korras. KrMS-is on sätestatud menetleja tehtud lahendite või toimingute peale edasikaebamise kord.
Edasikaebamise korral tuleb pöörduda kaebusega maakohtusse (KrMS §-d 228-232). Seega kriminaalmenetluses tehtud toiminguid ja lahendeid ei saa vaidlustada halduskohtumenetluses, kuna halduskohus ei ole pädev sekkuma kriminaalmenetlusse ega hindama kriminaalmenetluses menetleja tehtud lahendite või toimingute õiguspärasust. Kaebusest nähtuvalt E.A.le ei ole süüdistust esitatud ega kriminaalasja kohtusse saadetud, seega alustatud kriminaalasja uurimine ei ole veel lõpule jõudnud ning selle tulemus on teadmata (kriminaalmenetluse lõpetamine või süüdistuse esitamine ja kriminaalasja kohtusse saatmine).
Kaebaja taotleb ka kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamist. Kohus selgitab, et süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist reguleerib Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS). SKHS § 14 lg-st 2 nähtuvalt esitatakse kohtueelse kriminaalmenetluse korral kahju hüvitamise taotlus prokuratuurile. SKHS § 16 lg 1 järgi saab prokuratuuri otsuse peale kaevata Riigiprokuratuurile ning § 17 lg 1 järgi saab Riigiprokuratuuri otsuse peale kaevata maakohtule. Kui kriminaalasi on juba kohtu menetluses, tuleb kahju hüvitamise taotlus esitada maakohtule (SKHS § 18 lg 1).
Eeltoodust järeldub, et süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks on ette nähtud teistsugune menetluskord ning halduskohus ei ole pädev selliseid vaidlusi lahendama. Seega tuleb kaebus ka selles osas selle esitajale läbivaatamatult tagastada. Eeltoodust tulenevalt kriminaalmenetluses nr 18231700941 kaebajale esitatud kahtlustuse peale esitatud kaebuse ja seonduva kahjunõude lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, vaid on vaidlustatav KrMS 8. peatüki 5. jao alusel ehk uurimiskaebemenetluse raames, lõppastmes maakohtu eeluurimiskohtuniku juures.
Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kaebaja on 04.08.2018 tasunud kaebuse eest riigilõivu 15,00 eurot. Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 1 p
1 alusel, siis kuulub tasutud riigilõiv 15,00 eurot kaebajale tagastamisele.
/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik