Legislator Swiss Legal AI Agent Case Law & Legislation
1-09-15862/4 AI generated

1-09-15862/4 · 1-09-15862/4 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Case Number 1-09-15862/4
Court / Authority
Decision Date
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)

Summary

AI generated

Kriminaalasi nr.1-09-15862 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetlus Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08.oktoobril 2009.a. VALGA kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-15862 Kohtukoosseis Kohtunik Aivar Pellja Kohtuistungi sekretär Kersti Karja Kriminaalasi H.H süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Valdo Gerassimov Süüdistatav H.H elu- või asukoht ja aa...

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full Text of the Judgment · 1-09-15862/4

Kriminaalasi nr.1-09-15862

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetlus

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08.oktoobril 2009.a. VALGA kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-15862 Kohtukoosseis Kohtunik Aivar Pellja Kohtuistungi sekretär Kersti Karja Kriminaalasi H.H süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Valdo Gerassimov Süüdistatav H.H

elu- või asukoht ja aadress: X isikukood või sünniaeg: XXX kodakondsus: X perekonnaseis: X haridus: X emakeel: X töökoht või õppeasutus: X karistatus: Varem kohtulikult karistatud, viimati: 11. 06. 2009.a. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja poolt KarS § 121

järgi ühe kuu vangistusega, millele liideti eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, kokku 1a 3 kuud vangistust, milline asendatud 900 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 24 kuud. tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja :

vandeadvokaat Otto Preem määratud korras

RESOLUTSIOON KrMS §173, §§248-249 ja §318 lg.3 p.4, alusel Kohus

2 (3) o t s u s t a s :

Süüdi tunnistada H.H KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks viis ( 5 ) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust 11.06.2009.a. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o

10 kuu ja 9 päeva vangistuse võrra ning lõplikuks liitkaristuseks H.H-le

mõista üks (1) aasta kolm (3) kuud ja üheksa (9) päeva vangistust.

KarS § 50 lg 1 alusel võtta H.H-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus kaheks (2) aastaks.

Tõkend – „elukohast lahkumise keeld“ H.H suhtes tühistada vangistuse

täitmisele pööramisel. Karistuse kandmise aja algust arvestada alates tema vangistusasutusse ilmumisest KrMS § 414 lg 2 alusel. Kohus selgitab, et kui süüdimõistetut ei ole võetud kohtumenetluse ajaks vahi alla, saadab

kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus süüdimõistetule täitmisplaani järgi koostatud teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.

Välja mõista süüdistatavalt H.H-lt

riigi tuludesse

(Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas kuus tuhat viissada kakskümmend viis (6525.-) krooni.

Välja mõista süüdistatavalt H.H-lt

riigi tuludesse

(Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874) menetluskulu – kaitsja vandeadvokaat Otto Preem osaluse eest kriminaalasja kohtulikust ettevalmistamisest ja menetlemisest summas üks kaheksakümmend (1080.-) krooni (s.h käibemaks 180.- krooni).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest (08.10.2009.a).

Apellatsioon esitatakse Valga kohtumajale kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtuotsusega tutvuda (08.10.2009.a).

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS

15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Valga kohtumajale.

ASJAOLUD

3 (3) Kohus t u v a s t a s :

Kriminaalasjas süüdistatakse H.H selles, et tema, 10. 09. 2009.a. kella 18. 50

ajal X maakonnas X linnas X X maja juures juhtis sõiduautot VW Passat riikliku reg. numbriga XXX XXX seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,42 mg. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,14 lugeda lõplikuks tulemiks 1,28 mg/l. Mõõtmine toimus alkomeetriga Alcotest 7710 MK III EST ARAF – 0020. Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani H.H toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kuriteoga varalist kahju ei tekitatud, tsiviilhagi puudub. Kokkuleppe sisu : Karistuse liik ja määr H.H suhtes : Prokurör nõuab kohtus : KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks viis (5) kuud vangistust. KarS § 65 lg. 2 alusel suurendada mõistetavat karistust 11. 06. 2009.a. Tartu Maakohtu Valga

kohtumaja otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra s.o. 10 kuud ja 9 päeva vangistust ja liitkaristuseks H.H-le mõista üks (1) aasta ja kolm (3) kuud ja 9 päeva vangistust. Tulenevalt Kars § 50 lg 1 võtta H.H-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus kaheks (2) aastaks. Välja mõista H.H-lt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- krooni.

11.06.2009.a. kohtuotsusega määratud 900 tunnist üldkasulikust tööst on H.H sooritanud 281 tundi üldkasulikku tööd.

Menetluse käik :

H.H on end inkrimineeritavas kuriteos täies mahus süüdi tunnistanud ning

andnud üksikasjalisi ütlusi kuriteo toimepanemise asjaolude kohta. Isiku poolt toimepandud kuritegu on kohtueelse uurimise käigus leidnud täielikku tõendamist ka asjas

kogutud muude tõenditega. Seega esinevad kõik KrMS § 239 toodud kokkuleppemenetluse kohaldamise alused.

Süüdistatav H.H

ja tema kaitsja nõustusid kokkuleppemenetluse kohaldamisega.

KrMS §244 ja §245 nõuetest lähtuvalt sõlmis ringkonnaprokurör 08.10.2009.a. lihtmenetluse kokkuleppe.

Süüdistatav H.H kinnitab, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega.

Süüdistatav avaldab kohtule, et on kokkulepet sõlmides väljendanud oma vaba ja tegelikku tahet. Prokurör ja kaitsja jäävad kokkuleppe juurde.

Aivar Pellja Kohtunik 08.10.2009.a