Legislator Case Law & Legislation
3-18-1635/6 AI generated

3-18-1635/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-18-1635/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba käsutamise keelumärke seadmiseks Eesti Vabariik kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu)

Legislator headnote

AI generated

3-18-1635/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba käsutamise keelumärke seadmiseks Eesti Vabariik kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu)

Keywords

AI generated
right to higher insurance cover contract for medical treatment conversion rates for the ECU sale in self-help medical expenses defamation proceedings
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

27. august 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-18-1635

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus E.H.i ja J.V.i suhtes täitmist

tagavate toimingute sooritamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Dagne

Tiits

Isikud, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse –

E.H. (isikukood xxxxxxxxxxx) ja J.V. (isikukood

xxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba

käsutamise keelumärke seadmiseks Eesti Vabariik kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu)

E.H.ile kuuluvale osale OÜ-s SHF (registrikood 10938761) nimiväärtusega 2030 eurot,

OÜ-s Tehas (registrikood 11242835) nimiväärtusega 2556 eurot, FCC OÜ-s (registrikood

12725872) nimiväärtusega 3000 eurot ja OÜ-s FBB (registrikood 11245839)

nimiväärtusega 1040 eurot.

2. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba arestida

E.H.i (isikukood: xxxxxxxxxxx) arvelduskontod Eesti krediidiasutustes kokku 107 768,47

euro ulatuses.

3. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba taotleda

Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) hüpoteegi seadmist J.V.ile

(isikukood xxxxxxxxxxx) kuuluvale kinnistule asukohaga xxxxxxx summas 15 250,95

eurot.

4. Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata

teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetada määrus

kätte E.H.ile ja J.V.ile.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 4,

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas MKS § 1361 lg 1 ja § 130 lg 1 alusel 21.08.2018 Tallinna

Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks, paludes

kohtult luba käsutamise keelumärke seadmiseks Eesti Vabariik kasuks (Maksu- ja Tolliameti

kaudu) E.H.ile kuuluvale osale OÜ-s SHF (registrikood 10938761) nimiväärtusega 2030 eurot,

OÜ-s Tehas (registrikood 11242835) nimiväärtusega 2556 eurot, FCC OÜ-s (registrikood

12725872) nimiväärtusega 3000 eurot ja OÜ-s FBB (registrikood 11245839) nimiväärtusega

1040 eurot; anda luba E.H.i krediidiasutustes olevate pangakontode arestimiseks 107 768,47

euro ulatuses; anda luba kohtuliku hüpoteegi seadmiseks Eesti Vabariik kasuks (Maksu- ja

Tolliameti kaudu) summas 15 250,95 eurot J.V.ile kuuluvale kinnistule asukohaga xxxxxxxxx.

MTA põhjendab oma taotlust järgmiselt:

1.1. Seisuga 15.08.2018 on OÜ FCC Betoonitööd juuli 2007 kuni mai 2018 eest deklareeritud,

kuid tasumata jäetud maksuvõlg 116 394,47 eurot, sh põhivõlg 107 658,60 eurot ja intress

8735,87 eurot (arvestuslik intress). MKS § 85 lg 4 kohaselt on deklaratsiooni esitaja kohustatud

esitama talle teadaolevalt õigeid andmeid ning andmete õigsust kirjalikult kinnitama, mistõttu

eeldab maksuhaldur OÜ FCC Betoonitööd esitatud maksudeklaratsioonidel (vorm KMD ja

TSD) deklareeritud andmete õigsust.

Maksuhaldur alustas 09.02.2018 korraldusega OÜ FCC Betoonitööd suhtes üksikjuhtumi

kontrolli, mis hõlmab käibemaksu ning töötajatele tehtud väljamaksetelt arvestatud ja

kinnipeetud

tulumaksu,

sotsiaalmaksu

ning

kohustusliku

kogumispensioni-

ja

töötuskindlustusmaksete arvestamise, deklareerimise ning tasumise õigsuse kontrolli

maksustamisperioodil juuli-detsember 2017.a. 24.04.2018 esitas OÜ FCC Betoonitööd

parandatud käibedeklaratsiooni (KMD) 2017. aasta juulikuu, augustikuu, novembrikuu,

detsembrikuu kohta ja 22.05.2018 parandatud tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku

kogumispensioni ja töötukindlustusmakse deklaratsiooni (TSD) detsembrikuu kohta.

Maksuhaldur on seisukohal, et OÜ FCC Betoonitööd kinnitas parandatud deklaratsioonide

esitamisega, et kajastas esialgselt esitatud juuli kuni detsember 2017 KMD-del ja TSD-del

valeandmeid. Seega tekkis parandatud deklaratsioonidega OÜl FCC Betoonitööd perioodi juuli

kuni detsember 2017 maksuvõlg, mis on äriühingul tasumata.

14.06.2018 Harju Maakohtu määrusega võeti menetlusse OÜ FCC Betoonitööd avaldus OÜ

FCC Betoonitööd pankroti väljakuulutamiseks ning nimetati pankrotihalduriks Oliver Ennok.

Kohtule esitatud ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puudub võlgnikul vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning pankrotiavalduse menetlus tuleks lõpetada raugemise

tõttu.

1.2. Elektroonilise äriregistri teabesüsteemi andmetel on E.H. (xxxxxxxxxx) alates 25.04.2005

OÜ FCC Betoonitööd juhatuse liige. J.V. (isikukood xxxxxxxxxx) oli perioodil 29.06.2007 –

19.12.2017 OÜ FCC Betoonitööd juhatuse liige.

Nemad vastutavad äriühingu MKS-ist ja teistest seadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste

kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise eest. Vastutusmenetluse tõenäoliseks tulemuseks on

vastutuskohustus.

Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et E.H., olles OÜ FCC Betoonitööd juhatuse

liige tegutses teadlikult eesmärgiga esitada valeandmetega deklaratsioonid ja hoiduda maksude

tasumisest. Maksudest kõrvalehoidumine saab olla vaid süüline tegevus.

Maksuhaldur on analüüsinud FCC Betoonitööd OÜ arvelduskontot Swedbank ASis nr

EE722200221027297950. Swedbank ASi tõendi kohaselt on pangakaardi kasutaja E.H..

Pangakonto analüüsimisel selgus, et ajavahemikus 07.07.2017 kuni 21.05.2018 on OÜ FCC

Betoonitööd pangakontolt võetud välja sularaha summas 268 565 eurot. Maksuhaldurile

09.04.2018 maksukohustuslase suuliste seletuste protokollis on E.H. kinnitanud, et OÜ FCC

Betoonitööd pangakaartide kasutaja oli tema ja tema võttis sularaha välja. Maksuhaldur on

tuvastanud, et väljavõetud sularaha on kantud OÜ FCC Betoonitööd kassasse. Maksuhalduri

küsimusele, et miks on äriühingu arvelduskontolt regulaarselt võetud välja sularaha, mis on

kantud kassasse, vastas E.H., et see oli reserv võimalike väljamaksete tarbeks.

Samas nähtub OÜ FCC Betoonitööd pearaamatu kontolt nr 1410 (arveldused osanikega), et

äriühing on 20.12.2017 tasunud kassast juhatuse liikmele E.H.ile 30 000 eurot ja J.V.ile 20 000

eurot. E.H.i seletuste kohaselt on nimetatud väljamaksete aluseks asjaolu, et tema ja J.V. on

teinud varasemalt kassasse sularaha sissemakse, et anda äriühingule käibevahendeid.

Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et OÜ FCC Betoonitööd on maksnud kassast välja

dividende vahetult enne pankrotiavalduse esitamist (aprillis-mais 2018.a), kokku summas 179

398,49 eurot. OÜ FCC Betoonitööd pearaamatu konto 1010 (Kassa) väljavõttest nähtub, et

kassast on väljamakstud 11.04.2018 E.H.ile 60 000 eurot, selgitus dividendide maksmine,

11.04.2018 J.V.ile 62 719,96 eurot, selgitus dividendide maksmine ja 22.05.2018 R. S.le 56

678,53 eurot, selgitusega dividendid. OÜ FCC Betoonitööd kassast R. S.le dividendide

maksmine tekitas kassas lõppsaldo 0,00 eurot.

Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on OÜ FCC Betoonitööd nimel olnud ARK andmetel

sõidukid, mis on võõrandatud oma juhatuse liikmetele, juhatuse liikme lähikondsele, endisele

juhatuse liikmele ja võlgnikuga seotud äriühingule. Samuti on aruande kohaselt tuvastatav, et

OÜ FCC Betoonitööd on nimetatud sõidukid müünud alla turuhinna, põhjustades sellisel viisil

toimides ettevõttele kahju.

Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et alates juulist 2017 on OÜ FCC Betoonitööd juhatuse

liikmed teadlikult alustanud äriühingu varatuks tegemist. Esialgselt on äriühingu poolt esitatud

perioodi kohta juuli kuni detsember 2017 valeandmetega deklaratsioonid, et hoiduda kõrvale

maksude tasumisest. Hilisemalt parandatud deklaratsioonidega tekkis äriühingule nimetatud

perioodi maksuvõlg, mis on tänaseni tasumata. OÜ FCC Betoonitööd pangakontolt on võetud

välja perioodil 07.07.2017 kuni 21.05.2018, kohati igapäevaselt suures summas sularaha, mis

on kantud äriühingu kassasse, kokku 268 565 eurot. Kassast on tehtud juhatuse liikmetele

väljamakseid (20.12.2017) ja osanikele dividendide makseid (11.04.2018, 22.05.2018)

kogusummas 229 398,49 eurot. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võõrandatud kõik

OÜle FCC Betoonitööd kuuluvad sõidukid 2017.a ja 2018.a oma juhatuse liikmetele, juhatuse

liikme lähikondsele, endisele juhatuse liikmele või võlgnikuga seotud äriühingule. OÜ FCC

Betoonitööd kassast R. S.le dividendide maksmine tekitas kassas lõppsaldo 0.00 eurot seisuga

22.05.2018. 14.06.2018 võeti Harju Maakohtu 14.06.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-

8610 menetlusse OÜ FCC Betoonitööd avaldus pankroti väljakuulutamiseks.

Maksustamisperioodide november 2017 kuni mai 2018 maksudeklaratsioonidel (vorm KMD ja

TSD) deklareeritud, kuid tasumata maksukohustused ja tasumata teise kvartali (edaspidi 2kv)

2018 raskeveokimaks tekkisid ajal, mil E.H. oli äriühingu juhatuse ainuliige. Kui äriühingul on

vaid üks juhatuse liige, vastutab ta äriühingu maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmise

eest ning äriühingu rikkumised on talle omistatavad. E.H., olles alates 20.12.2017

ainuisikuliselt OÜ FCC Betoonitööd seaduslik esindaja, on sel perioodil ainuisikuliselt vastutav

äriühingu MKS-st ning maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste

tähtaegse ja täieliku täitmise eest. Toodud asjaoludel on piisav alus kahtlustada, et E.H. on oma

tegutsemisega teadlikult ja tahtlikult viinud äriühingust raha ja vara välja, jättes täitmata

äriühingu maksukohustused.

Eelnevast tulenevalt on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et E.H. on OÜ FCC

Betoonitööd juhatuse liikmena rikkunud süüliselt MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, mis on

aluseks tema suhtes vastutusotsuse koostamisele MKS § 40 lg 1 ja MKS § 96 lg 1 tähenduses.

Eelpoolmainitust tulenevalt on maksuhaldur seisukohal, et vastutusotsuse koostamisele

suunatud menetluse tõenäoliseks tulemuseks on seadusest tulenev E.H.i solidaarne vastutus OÜ

FCC Betoonitööd poolt perioodil juuli 2017 kuni mai 2018 eest deklareeritud, kuid tasumata

jäetud maksuvõla eest summas 107 658,60 eurot, millele 15.08.2018 seisuga lisandub

arvestuslik intress summas 8735,87 eurot. Seisuga 15.08.2018 E.H.i võimaliku

vastutusotsusega nõutava solidaarvõla suuruseks 116 394,47 eurot, millest põhivõlg on 107

658,60 eurot ja intress 8735,87 eurot.

24.04.2018 esitas OÜ FCC Betoonitööd parandatud käibedeklaratsiooni (KMD) 2017. aasta

juulikuu, augustikuu, novembrikuu, detsembrikuu kohta. Parandatud deklaratsiooniga tekkis

OÜl FCC Betoonitööd maksuvõlg nimetatud perioodi eest. Käibemaksuseaduse § 27 lg 1

kohaselt esitatakse käibedeklaratsioon ja selle lisa maksuhaldurile maksustamisperioodile

järgneva kuu 20. kuupäevaks. 2017. aasta novembrikuu käibedeklaratsiooni esitamise tähtpäev

saabus 20. detsembril. Seega on J.V. solidaarselt vastutav OÜ FCC Betoonitööd perioodi juuli

kuni august 2017 deklareeritud maksuvõla eest.

Perioodi juuli kuni august 2017 deklareeritud käibemaksu võlg on 10 007,21 eurot, millele

lisandub 15.08.2018 seisuga intress 2019,74 eurot, kokku 12 026,95 eurot.

Maksuhaldurile 9.04.2018 antud maksukohustuslase suuliste seletuste protokollis on E.H.

kinnitanud, et J.V. oli juhatuse liige ja tegeles OÜ FCC Betoonitööd juhtimisega. J.V. tegeles

hankijatega. Äriühingu raamatupidamise juhtimisega tegeles E.H.. Siinkohal rõhutab

maksuhaldur, et kui kokkuleppeliselt on juhatus usaldanud äriühingu raamatupidamise

korraldamise ning majandustegevuse juhtimise ühele juhatuse liikmele, siis ei tähenda see seda,

et äriühingu teine juhatuse liige on sellisel juhul osaühingu ja kolmandate isikute ees MKS § 8

lõikest 1 tulenevalt kohustustest vabastatud. Äriühingu juhatuse liige ei ole täitnud oma

seadusest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, kui äriühingu kohustused täitmata jäävad.

Juhatuse liige peab täitma oma kohustusi kõrgendatud hoolsusega, nn korraliku ettevõtja

hoolsusega. Juhatuse liikme kohustus on organiseerida ettevõtte tööd selliselt, et ettevõtja

tegevus vastaks õigusaktides sätestatud nõuetele ja ettekirjutustele ning juhatuse liige peab

olema veendunud selles, et oma tegevusega ei kahjustata kolmandaid isikuid. Nimetatud

meetmete rakendamine on hõlmatud MKS § 8 lõikes 1 sätestatud korraldamiskohustuse

täitmisega ja kujutab endast käibes vajaliku hoole järgimist VÕS § 104 lg 4 mõttes.

Hinnates olemasolevaid tõendeid kogumis on maksuhalduril kahtlus, et J.V. on rikkunud tal

lasuvat hoolsuskohustust ning jätnud olulisel määral täitmata järelevalve kohustuse omamata

ülevaadet enda juhitavas äriühingus toimuvast. Swedbank ASi tõendi kohaselt oli J.V.il

arvelduskonto nr xxxxxxxxxxxx interneti panga ja telefonipanga info ja tehingute juurdepääsu

õigus. Seega oli ta teadlik E.H.i poolt perioodil juuli 2017 – detsember 2017 nimetatud

pangakontolt sularaha väljavõtmisest summas 193 650 eurot. J.V. pidi juhatuse liikmena

veenduma ning tagama, et OÜ FCC Betoonitööd deklaratsioonid on esitatud õigete andmetega

ja maksukohustused saavad tähtaegselt täidetud. Maksuhaldur on seisukohal, et J.V. oli teadlik

E.H.i tegevusest ettevõtte juhtimisel ja osales ise samuti aktiivselt äriühingu majandustegevuses

ja seda ka peale juhatuse liikme kohalt lahkumist 19.12.2017. Nimetatud maksuhalduri

veendumust kinnitab asjaolu, et J.V.ile on tehtud 11.04.2018 dividendide väljamakse summas

62 719,96 eurot ning J.V. on omandanud ettevõttelt alla turuväärtuse ehk äriühingu huve

kahjustades 21.12.2017 sõiduki Hyundai Santa Fe ja 23.04.2018 sõiduki Lexus IS250.

Nimetatud asjaolud kinnitavad, et J.V. on teadlikult jätnud oma kohustused OÜ FCC

Betoonitööd ees täitmata.

Eeltoodust tulenevalt on J.V. oma käitumisega olulisel määral rikkunud OÜ FCC Betoonitööd

juhatuse liikmena tal lasuvat hoolsus-, korraldamis- ja tasumiskohustust perioodil juuli kuni

august 2017 deklareeritud ja tasumata maksuvõla osas. Maksuhaldur on seisukohal, et J.V.

vastutab 2017 juuli-august deklareeritud, kuid tasumata maksukohustuse täitmata jätmise eest.

J.V. on juhatuse liikmena rikkunud MKS § 8 lg-st 1 tulenevat deklareeritud maksude tasumise

kohustust.

Eelnevast tulenevalt on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et J.V. on OÜ FCC

Betoonitööd juhatuse liikmena rikkunud süüliselt MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, mis on

aluseks tema suhtes vastutusotsuse koostamisele MKS § 40 lg 1 ja MKS § 96 lg 1 tähenduses.

Eelpoolmainitust tulenevalt on maksuhaldur seisukohal, et vastutusotsuse koostamisele

suunatud menetluse tõenäoliseks tulemuseks on seadusest tulenev J.V.i solidaarne vastutus OÜ

FCC Betoonitööd poolt perioodil juuli kuni august 2017 deklareeritud, kuid tasumata jäetud

maksuvõla eest summas 10 007,21 eurot, millele 15.08.2018 seisuga lisandub arvestuslik

intress summas 2019,74 eurot.

Seisuga 15.08.2018 J.V.i võimaliku vastutusotsusega nõutava solidaarvõla suuruseks 12 026,95

eurot, millest põhivõlg on 10 007,21 eurot ja intress 2019,74 eurot.

1.3. E.H.i ja J.V.i käitumine äriühingu juhtimisel ja äriühingu kohustuste täitmisel (vt taotluse

p-i 2) iseloomustab maksuhalduri hinnangul nimetatud isikute suhtumist avalik-õiguslikesse

kohustustesse.

Maksuhalduri kättesaadavatest andmetest tulenevalt on nii E.H.i ja J.V.i keskmine sissetulek

2018. aastal olnud 1 200 eurot kuus (periood jaanuar kuni juuni). Maksuhalduri hinnangul ei

ole isikute sissetulekud piisavad vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks, mistõttu

esineb tõenäoliselt vajadus tulevikus vastutusotsuse sundtäitmiseks.

Ülaltoodu alusel ja arvestades maksumenetluse ning võimaliku hilisema kohtumenetluse

pikkust, leiab maksuhaldur, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate

toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete

mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine E.H.i ja J.V.i suhtes olla raskendatud või

muutuda koguni võimatuks. Ühtlasi tagab vastavate meetmete rakendamine selle, et

maksuhalduril on peale isikutele vastutusotsuse väljastamist ka reaalselt võimalik nimetatud

isikutelt kohustuse vabatahtliku mittetäitmise korral maksusummad sundkorras vähemalt

osaliselt sisse nõuda.

1.4. Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud. MKS § 96 lg-s 6 nimetatud

aluseid ei esine. Maksumaksja suhtes on alustatud sissenõudmist ning selle tulemusena ei ole

õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda. Ajutise pankrotihalduri Oliver Ennoki

aruande kohaselt puudub võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks ning seega tuleks

pankrotiavalduse menetlus lõpetada raugemise tõttu. Eeltoodu kohaselt puudub võimalus

maksuvõla sissenõudmiseks äriühingu enda vara arvelt ja seega on MKS § 96 lg-le 5 tuginedes

olemas alus vastutusotsuse koostamiseks. E.H.ile ja J.V.ile tuleb teha vastutusotsus enne OÜ

FCC Betoonitööd registrist kustutamist. Kuna äriühing ei ole registrist kustutatud, ei esine

käesoleval juhul olukord, kus juriidilise isiku õigusvõime oleks lõppenud.

1.5. Täitetoimingu valik E.H.i suhtes.

Maksuhaldur, analüüsinud E.H.i varalist seisu, tuvastas, et kinnistusraamatu elektroonilise

andmebaasi kohaselt ei kuulu E.H.ile ühtegi kinnisasja. Maanteeameti liiklusregistri andmetel

E.H.ile sõidukeid ega väikelaevu ei kuulu. Eesti Väärtpaberikeskuse andmetel on avatud E.H.i

nimele väärtpaberikonto, kuid nimetatud kontodel ei ole väärtpabereid registreeritud.

Äriregistri andmetel on E.H.il osalus neljas äriühingus:

1) OÜ-s SHF (registrikood 10938761) on E.H. üks viiest osanikust alates 1.11.2010

osamaksega

2030

eurot.

Äriühing

on

registreeritud

alates

8.04.2003

käibemaksukohustuslasena. Maksuhaldurile esitatud andmete kohaselt on OÜ SHF viimase

poolaasta käive olnud 37 761,14 eurot. 2017 majandusaasta aruande kohaselt oli puhaskasum

19 449 eurot. Samas on olnud töötajatele viimane töötasu väljamakse 2014. aastal ja hetkel

registreeritud töötajaid ei ole.

2) OÜ-s Tehas (registrikood 11242835) on E.H. ainuke osanik alates 9.03.2018 osamaksega

2556 eurot. Äriühing on registreeritud alates 1.05.2006 käibemaksukohustuslasena.

Maksuhaldurile esitatud andmete kohaselt on OÜ Tehas viimase poolaasta käive olnud 5957,32

eurot. 2017 majandusaasta aruande kohaselt oli ettevõte kahjumis 817 eurot. Ettevõttel

registreeritud töötajaid ei ole.

3) OÜ-s FBB (registrikood 11245839) on E.H. üks viiest osanikust alates 9.09.2010

osamaksega 1040 eurot. Äriühing ei ole 2014. aastast käibemaksukohustuslane ning

maksuhaldurile ei ole esitatud ühtegi deklaratsiooni. Seega maksuhalduril puudub

informatsioon äriühingu tegutsemise kohta.

4) FCC OÜ-s (registrikood 12725872) on E.H. üks kolmest osanikust alates 22.02.2016

osamaksega 3000 eurot. Äriühing on alates 22.02.2016 määratletud 9000 euro suuruse

osamaksega. Äriühing on registreeritud alates 29.02.2016 käibemaksukohustuslasena.

Maksuhaldurile esitatud andmete kohaselt on FCC OÜ viimase poolaasta käive olnud 536 130

eurot ja 2017. aasta käive 2 141 546 eurot. Ettevõte on teinud viimasel poolaastal neljale

töötajale töötasu väljamaksed sh. E.H.ile summas 1200 eurot. 2017. a majandusaasta aruande

kohaselt oli puhaskasum 49 204 eurot, samas moodustavad äriühingu vara nõuded ja

ettemaksed summas 297 963 eurot, raha on 16 eurot.

OÜ FCC Betoonitööd deklareeritud, kuid tasumata maksuvõlg on 15.08.2018 seisuga 107

658,60 eurot, millele lisandub intress 8735,87 eurot, kokku 116 394,47 eurot. Maksuhaldur on

seisukohal, et E.H.i võimaliku vastutusotsusega määratava nõude suuruseks on vähemalt 116

394,47 eurot. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest

tuleneva rahalise kohustuse määramist, võib selle sundtäitmine E.H.i tegevuse tõttu osutuda

oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksuhaldur on seisukohal, et kuna E.H.il ei ole muud

registervara, on põhjendatud seada käsutamise keelumärge E.H.ile kuuluvatele osakutele

nimetatud äriühingutes (MKS § 130 lg 1 p 4).

Maksuhaldurile ei ole teada kui väärtuslikud on E.H.ile kuuluvad osakud, mistõttu on

põhjendatud osakutele keelumärke seadmisel arvestada osaku väärtuseks selle nimiväärtus.

E.H.ile äriühingutes kuuluv osalus on nimiväärtusega (2030, 2556, 1040, 3000) 8626 eurot.

Samas nimetatud osakutele käsutamise keelu seadmine ei taga reaalselt vastutusotsusega

määratavat vastutuskohustust ja seega peab maksuhaldur põhjendatuks täiendavate abinõude

kohaldamist. Arvestades vastutusmenetluses eeldatavasti sissenõudmisele kuuluva maksuvõla

suurust ja asjaolu, et E.H.il ei ole maksuhaldurile teadaolevalt rohkem registervara, mis tagaks

E.H.i võimaliku vastutusotsusega määratavat vastutuskohustust, siis leiab maksuhaldur, et on

põhjendatud täiendavalt E.H.i pangakontode arestimine (116 394,47 - 8626) 107 768,47 euro

ulatuses (MKS § 130 lg 1 p 3).

MKS § 131 lg 3 kohaselt ei kuulu füüsilise isiku maksuvõla sissenõudmisel või tema

pangakonto arestimisel igakuisele arestimisele ühe kuupalga alammäära suurune summa

võlgniku ja iga tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta. Töölepingu seaduse § 29 lg-st 5 ja

töötasu alammäära kehtestamise määruse §-st 1 tulenevalt ei kuulu E.H.i pangakontode

arestimisel igakuiselt arestimisele vähemalt 500 eurot, seda eeldusel, et isikul puuduvad

ülalpeetavad. Maksuhaldurile teadaolevalt E.H.il ülalpeetavaid perekonnaliikmeid ei ole.

1.6. Täitetoimingu valik J.V.i suhtes.

Maksuhaldur, analüüsinud J.V.i varalist seisu, tuvastas, et Eesti Väärtpaberikeskuse andmetel

ei ole avatud J.V.i nimele väärtpaberikontot.

Maanteeameti liiklusregistri kohaselt kuuluvad J.V.ile järgmised sõidukid:

1) Sõiduauto Lexus IS 250, reg.nr xxxxxx(ehitusaasta 2008, mootori võimsus 150kw,

bensiinimootor, kere tüüp sedaan). Auto24.ee automüügiportaalis on sellise sõiduki

turuhinnaks 7400-9300 eurot. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt omandas J.V. nimetatud

sõiduki OÜlt FCC Betoonitööd 23.04.2018 hinnaga 4 500 eurot.

2) Sõiduauto Hyundai Santa Fe, reg.nr xxxxxx (ehitusaasta 2010, mootori võimsus 145kw,

diisel, kere tüüp universaal). Auto24.ee automüügiportaalis on sellise sõiduki turuhinnaks ca

10 000 eurot. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt omandas J.V. nimetatud sõiduki OÜlt

FCC Betoonitööd 21.12.2017 hinnaga 4560 eurot.

3) Mopeed Yamaha Aerox, reg.nr xxxx (ehitusaasta 2009, mootori võimsus 2kw, bensiin).

4) Mootorratas Jawa 360/350, reg.nr xxxx (ehitusaasta 1973, mootori võimsus 13kw, bensiin).

Auto24.ee müügiportaalis on sellise mootorratta turuhinnaks ca 1800 eurot.

Seega on J.V.ile kuuluvate mootorsõidukite võimalikuks kajastatud väärtuseks ligi 10 860

eurot. Maksuhalduri hinnangul ei pruugi toodud väärtus kattuda sõidukite tegeliku

turuväärtusega, kuna sõidukite turuväärtus ajas langeb ja nende täpne seisukord ja varustustase

pole teada. Juhul kui sõiduautod registerpandi katteks läbi täitemenetluse realiseerida, siis

tekivad täiendavad kulud kohtutäituri tasude näol, mistõttu sõidukite võõrandamisest saadav

raha on väike. Samuti on täitemenetluse raames sõidukite realiseerimine väga raskendatud.

Siinjuures maksuhaldur märgib, et arvestatavatel juhtudel järgneb vastutusotsuse väljastamisele

ka kohtuvaidlus, mis omakorda pikendab isiku vastu sundtäitmise menetluse algatamist, mis

langetab sõidukite väärtust ajas veelgi. Arvestades, et J.V.ilt võimaliku vastutusotsusega sisse

nõutava OÜ FCC Betoonitööd maksuvõla suuruseks on 15.08.2018 seisuga 12 026,95 eurot

(põhivõlg 10 007,21 eurot, intress 2019,74 eurot) ja asjaolu, et jooksva intressi arvelt nõue

suureneb, ei pea maksuhaldur otstarbekaks keelumärke seadmist J.V.i sõidukitele.

Äriregistri andmetel on J.V.il osalus kolmes äriühingus:

1) OÜ-s SHF (registrikood 10938761) on J.V. üks viiest osanikust alates 1.11.2010 osamaksega

700 eurot. Äriühing on registreeritud alates 8.04.2003 käibemaksukohustuslasena.

Maksuhaldurile esitatud andmete kohaselt on OÜ SHF viimase poolaasta käive olnud 37 761,14

eurot. 2017 majandusaasta aruande kohaselt oli puhaskasum 19 449 eurot. Samas on olnud

töötajatele viimane töötasu väljamakse 2014. aastal ja hetkel registreeritud töötajaid ei ole.

2) OÜ-s FBB (registrikood 11245839) on J.V. üks viiest osanikust alates 9.09.2010 osamaksega

390 eurot. Äriühing ei ole 2014. aastast käibemaksukohustuslane ning maksuhaldurile ei ole

esitatud ühtegi deklaratsiooni. Seega maksuhalduril puudub informatsioon äriühingu

tegutsemise kohta.

3) FCC OÜ-s (registrikood 12725872) on J.V. üks kolmest osanikust alates 22.02.2016

osamaksega 3000 eurot. Äriühing on alates 22.02.2016 määratletud 9000 euro suuruse

osamaksega. Äriühing on registreeritud alates 29.02.2016 käibemaksukohustuslasena.

Maksuhaldurile esitatud andmete kohaselt on FCC OÜ viimase poolaasta käive olnud 536 130

eurot ja 2017. aasta käive 2 141 546 eurot. Ettevõte on teinud viimasel poolaastal neljale

töötajale töötasu väljamaksed sh. J.V.ile summas 1200 eurot.

Maksuhalduril on raske hinnata, kui väärtuslikud on J.V.ile kuuluvad osakud. Ettevõttete

osakute realiseerimine on keeruline ning tegemist ei ole likviidse varaga. Arvestades J.V.ile

kuuluvate osakute nimiväärtust 4 090 eurot, siis ei pea maksuhaldur põhjendatuks taotleda

osakutele keelumärgete seadmist.

Kinnistusraamatu andmetel kuulub J.V.ile kinnistu nr xxxxxx, katastritunnusega nr xxxxxxx,

asukohaga xxxxxxx. Kinnistu näol on tegemist elamumaaga pindalaga 1694 m2. Maa-ameti

tehingute andmebaasi hinnastatistika päringu kohaselt võib sarnase kinnistu väärtuseks olla ca

283 605 eurot, võttes aluseks viimase aasta Harju maakonnas, Viimisi vallas toimunud elamuga

kinnistute tehingute keskmise hinna (167,42 EUR/m2). Nimetatud kinnistul on kehtivad

hüpoteegid kogusummas 132 272,53 eurot.

Arvestades, et J.V.ilt võimaliku vastutusotsusega sisse nõutava OÜ FCC Betoonitööd

maksuvõla suuruseks on vähemalt 12 026,95 eurot (põhivõlg 10 007,21 eurot, intress 2019,74

eurot), millele lisandub jooksev intress ning maksuhaldur ei pea otstarbekaks eelloetletud

põhjendustel J.V.ile kuuluvatele sõidukitele ja osakutele käsutamise keelumärget seada, on

maksuhalduri hinnangul põhjendatud hüpoteegi seadmine täitmist tagava toiminguna Janno

Vehamnile kuuluvale kinnistule registriosa nr-ga xxxxxx.

Maksuhaldur on seisukohal, et MKS § 130 lg-s 1 loetletud täitetoimingutest on hüpoteegi

seadmine J.V.ile kuuluvale kinnistule kõige sobivam meede. Seda põhjusel, et hüpoteegi

seadmine ei takista isikule kuuluva kinnistu kasutamist ega käsutamist ja käsutamise

keelumärke seadmine sõidukitele või osakutele on samas isikut piiravam abinõu. Maksuhaldur

peab vajalikuks hüpoteegi seadmist J.V.ile kuuluvale kinnistule selliselt, et oleks tagatud OÜ

FCC Betoonitööd sisse nõutav maksuvõlg summas 12 026,95 eurot ja eeldatavad

sundtäitmiskulud.

Kuivõrd MKS ei anna maksuhaldurile pädevust pöörata sissenõuet kinnisasjadele, saab kinnistu

sundmüük toimuda üksnes kohtutäituri vahendusel ning võimalike täitekulude suuruse

hindamisel tuleb lähtuda kohtutäituri tasu määradest ja võimalikest lisatasudest, samuti

muudest täitekuludest. Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 37 lg-le 1 on täitekulud

kohtutäituri tasu ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse

alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused. TMS § 38 tulenevalt kannab täitekulud

võlgnik. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 29 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri tasu koosneda

menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Menetluse

alustamise tasu on KTS § 34 lg 2 p 4 kohaselt üle 5000 euro suuruse nõude puhul 60 eurot.

KTS § 35 lg 1 kohaselt on kohtutäituri põhitasu sissenõudelt summas 12 026,95 eurot 960 eurot.

KTS § 32 lg 3 tulenevalt lisandub kohtutäituri tasule käibemaks, seega lisandub nii menetluse

alustamise tasule (60 eurot) kui ka kohtutäituri tasule (960 eurot) 20% käibemaks (204 eurot),

moodustades kokku kulu koos käibemaksuga 1224 eurot.

Täitetoimingu lisatasu puhul võib kinnisasja puhul arvestada võimaliku lisatasuga

enampakkumise korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest, mis on KTS § 45 lg 1

kohaselt kuni 3% vara müügihinnast, kuid mitte rohkem kui 2000 eurot. Käesolevas taotluses

on kohtuliku hüpoteegiga koormatava kinnistu hinnanguliseks turuväärtuseks 283 605 eurot,

millest 3% on 8508,15 eurot. Seega on lisatasu suurus 2000 eurot. Kokku moodustavad

sundtäitmiskulud 3224 eurot (1224 + 2000) ehk 26,9% nõude suurusest.

Eeltoodust tulenevalt peab maksuhaldur vajalikuks hüpoteegi seadmist summas 15 250,95 eurot

(12 026,95 + 3224).

1.7. MKS § 136¹ lg 3 kohaselt lõpetab maksuhaldur E.H.i ja J.V.i vastu suunatud

täitetoimingud hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu

on ära langenud või kui nimetatud isikud on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3, § 121

kohaselt. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks

maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS

§ 122). Kui E.H. ja/või J.V. soovivad tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi

väärtuseks E.H.il 116 394,47 eurot ja J.V.il 12 026,95 eurot.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

2. HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu

tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks

selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja

otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või

seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult

kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase

seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna

antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks

loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil,

otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

3. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud

kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle

sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks,

võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks,

et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on mh õigus pöörata

sissenõue rahalisele õigusele käesoleva seadusega ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega

sätestatud korras, samuti arestida muud varalised õigused, millele ei saa sissenõuet pöörata

käesoleva lõike punkti 3 alusel, samuti taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke

kandmist õiguste kohta peetavasse registrisse (MKS § 130 lg 1 p 3 ja 4) ning taotleda

kinnisasjale hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni

kohaselt ja käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist muusse vararegistrisse

puudutatud isiku nõusolekuta (MKS § 130 lg 1 p d 1 ja 2).

4. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas

menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, ning

teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude

või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda

oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas

käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus

oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on mõeldav pärast sellise

otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. Lisaks märgitule tuleb vastavalt Riigikohtu üldkogu

27.11.2012 määrusele haldusasjas nr 3-3-1-15-12 (p 50) hinnata, kas esineb kasvõi üks MKS

§ 96 lg-s 6 nimetatud alustest, mis välistaks vastutusotsuse tegemise; kas isik, kellele

vastutusotsust teha soovitakse, vastutab seaduse alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja

kohustuste täitmise eest; ega maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud; ega

juriidilise isiku, kelle maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha, õigusvõime ei ole

lõppenud; andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud.

5. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus,

millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2)

võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille

esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või

täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab

valitud toimingu tegemist vajalikuks.

6. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab

MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud.

6.1. Riigikohus märkis 14.05.2013 määruses haldusasjas nr 3-3-1-7-13 (p 9), et vastutusotsuse

näol on MKS § 96 lg 1 järgi tegemist maksuhalduri haldusaktiga, mis tehakse maksuvõla

sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes vastutab seaduse alusel maksumaksja või maksu

kinnipidaja kohustuste täitmise eest. Selliseks kolmandaks isikuks on mh ka juriidilise isiku

juhatuse liige, sest tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 34 lg 1 järgi on juriidilise isiku

seaduslikuks esindajaks juhatus või seda asendav organ. MKS § 8 lg 1 järgi on juriidilise isiku

seaduslikul esindajal kohustus tagada esindatava maksuseadustest tulenevate rahaliste ja

mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine. Selle kohustuse rikkumise korral

tahtlikult või raskest hooletusest vastutab seaduslik esindaja MKS § 40 lg 1 järgi rikkumise

tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.

6.2. Taotlusest nähtuvalt algatas maksuhaldur halduskohtule esitatud taotlusega E.H.i ja J.V.i

suhtes maksumenetluse, mille eesmärk on MKS § 40 ja § 96 kohase vastutusotsuse koostamine.

Riigikohus pidas võimalikuks, et maksuhalduri poolt taotluse esitamine on esimene

menetlustoiming vastutusmenetluses (vt Riigikohtu 02.06.2017 määrus haldusasjas nr 3-3-1-

17-17, p 12).

Taotluses on märgitud, et maksuhaldur alustas 09.02.2018 korraldusega OÜ FCC Betoonitööd

suhtes üksikjuhtumi kontrolli, mis hõlmab käibemaksu ning töötajatele tehtud väljamaksetelt

arvestatud ja kinnipeetud tulumaksu, sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni- ja

töötuskindlustusmaksete arvestamise, deklareerimise ning tasumise õigsuse kontrolli

maksustamisperioodil juuli-detsember 2017.a. 24.04.2018 esitas OÜ FCC Betoonitööd

parandatud käibedeklaratsiooni (KMD) 2017. aasta juulikuu, augustikuu, novembrikuu,

detsembrikuu kohta ja 22.05.2018 parandatud tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku

kogumispensioni ja töötukindlustusmakse deklaratsiooni (TSD) detsembrikuu kohta. Sellest

tulenevalt on OÜ-l FCC Betoonitööd deklareeritud, kuid tasumata maksuvõlg 15.08.2018

seisuga 107 658,60 eurot, millele lisandub intress 8735,87 eurot, so kokku 116,394,47

eurot. FCC Betoonitööd maksuvõlg on tekkinud maksustamisperioodide 07.2017 kuni 05.2018

maksudeklaratsioonidel (vorm TSD ja KMD) deklareeritud, kuid tasumata jäetud

maksusummadest ning nimetatud maksusummadelt arvestatud intressist. Tegemist on kehtiva

maksuvõlaga.

Elektroonilise äriregistri teabesüsteemi andmetel on E.H. (xxxxxxxxxxx) alates 25.04.2005 OÜ

FCC Betoonitööd juhatuse liige. J.V. (isikukood xxxxxxxxxx) oli perioodil 29.06.2007 –

19.12.2017 OÜ FCC Betoonitööd juhatuse liige.

Taotlusest nähtub, et OÜ FCC Betoonitööd poolt perioodi juuli 2017 kuni mai 2018 eest

deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksuvõla tekkimise ajal oli E.H. äriühingu juhatuse liige,

sh alates 20.12.2017 ainuisikuline juhatuse liige. E.H.i solidaarne vastutus OÜ FCC

Betoonitööd poolt perioodil juuli 2017 kuni mai 2018 eest deklareeritud, kuid tasumata jäetud

maksuvõla eest, on summas 107 658,60 eurot, millele 15.08.2018 seisuga lisandub arvestuslik

intress summas 8735,87 eurot. J.V. on solidaarselt vastutav OÜ FCC Betoonitööd perioodi juuli

kuni august 2017 deklareeritud maksuvõla eest. Perioodi juuli kuni august 2017 deklareeritud

käibemaksu võlg on 10 007,21 eurot, millele lisandub 15.08.2018 seisuga intress 2019,74 eurot,

kokku 12 026,95 eurot.

Kohus jagab maksuhalduri seisukohta selles, et OÜ FCC Betoonitööd kinnitas parandatud

deklaratsioonide esitamisega, et kajastas esialgselt esitatud KMD-del ja TSD-del valeandmeid.

Seega tekkis parandatud deklaratsioonidega OÜl FCC Betoonitööd perioodi juuli 2017 kuni

mai 2018 maksuvõlg, mis on äriühingul tasumata. Põhjendatud on kohtu arvates maksuhalduri

seisukoht ka selles, et juhatuse liikmed tegutsesid teadlikult eesmärgiga esitada valeandmetega

deklaratsioone, et hoiduda maksude tasumisest. Samuti on maksuhaldur toonud välja

põhjendatud kahtluse, et alates juulist 2017 on OÜ FCC Betoonitööd juhatuse liikmed teadlikult

alustanud äriühingu varatuks tegemist (vt lisad ajutise pankrotihalduri aruanne ja pangakontode

väljavõtted). Dokumentaalselt on tõendatud, et äriühingu pangakontolt on välja võetud sularaha

summas 268 565 eurot, makstud kassast välja E.H.ile 30 000 eurot ja J.V.ile 20 000 eurot,

makstud kassast välja dividende vahetult enne pankrotiavalduse esitamist kokku summas

179 398,49 eurot, võõrandatud äriühingule kuuluvad sõidukid alla turuhinna oma

lähikondsetele ja seotud isikutele. Nimetatud tegevusi saab pidada vaid tahtlikuks. Seega on

vastutusmenetluse tõenäoliseks tulemuseks isikutele vastutusotsuse koostamine.

Eeltoodud kohtule teadaolevatel asjaoludel võib äriühingu juhatuse liiget E.H.it ja endist

juhatuse liiget J.V.i pidada maksukohustuse täitmata jätmise eest vastutavateks isikuteks.

Nimetatud isikud on eelduslikult rikkunud MKS §-s 8 sätestatud kohustusi ja vastutavad

seetõttu maksuvõla tekkimise eest, millele lisandub intress. Nimetatud isikud võivad

solidaarselt vastutada äriühingu maksukohustuse eest eelpool ning taotluses välja toodud

ulatuses.

Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et vastutusotsuse tegemine oleks

välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude

või kohustuse määramine.

6.3 Taotluses on välja toodud, et nii E.H.i kui ka J.V.i 2018 aasta keskmine kuusissetulek (ca

1200 eurot) on ebapiisav vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks ja tõenäoliselt

esineb vajadus tulevikus vastutusotsuse sundtäitmiseks. Kohus peab võimalikuks, arvestades

E.H.i ja J.V.i käitumist äriühingu juhatuse liikmetena maksumaksja kohustuse täitmata jätmisel,

et isikud võivad hakata enda suhtes algatatud vastutusotsuse menetlusest teadasaamisel oma

vara võõrandama. Sellisel juhul võib tekkida olukord, kus vastutusotsuse tegemisel ei ole selle

sundtäitmine enam võimalik. Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda

maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute

sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist vastutusotsusega.

6.4. MKS § 96 lg 5 teise lause kohaselt võib sama seaduse §-des 38–40 nimetatud isikutele teha

vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud

sissenõudmist MKS § 130 lg 1 p-s 3 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud

kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja

kuulutatud pankrot. MKS § 96 lg 5 seab piirangu vastutusotsuse tegemisele, aga mitte

vastutusmenetluse algatamisele ja täitmist tagavate toimingute sooritamisele vastutusotsuse

adressaadi suhtes (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2013 määrus haldusasjas nr 3-13-455).

Maksuhaldur ei tugine taotluse esitamisel asjaolule, et OÜ-lt FCC Betoonitööd pole õnnestunud

kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või et äriühingu suhtes on välja kuulutatud pankrot, küll

on maksuhaldur taotluses ära näidanud, et 14.06.2018 Harju Maakohtu määrusega võeti

menetlusse OÜ FCC Betoonitööd avaldus OÜ FCC Betoonitööd pankroti väljakuulutamiseks

ning nimetati pankrotihalduriks Oliver Ennok. Kohtule esitatud ajutise pankrotihalduri aruande

kohaselt puudub võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks ning pankrotiavalduse

menetlus tuleks lõpetada raugemise tõttu.

6.5. Käesoleval juhul ei esine taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt MKS § 96

lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemise. Maksuvõlg on tekkinud, seda

pole kustutatud, selle sissenõudmine pole aegunud ja ka maksusumma määramise

aegumistähtaeg pole möödunud (MKS § 98 lg 1). Äriühingu õigusvõime ei ole lõppenud.

6.6. Kohus peab täitetoimingu valikuid E.H.i suhtes põhjendatuks.

Arvestades, et E.H.il puudub muu registervara, on talle kuuluvatele osakutele OÜ-s SHF, OÜ-

s Tehas, OÜ-s FBB ja FCC OÜ-s keelumärke seadmine nende nimiväärtuses (2030, 2556, 1040

ja 3000 so kokku 8626 eurot) põhjendatud. Samas ei taga nimetatud osakutele käsutamise keelu

seadmine reaalselt vastutusotsusega määratavat maksukohustust. Sellest tulenevalt ning

arvestades maksuvõla suurust ja seda, et E.H.il ei ole rohkem teadaolevalt registervara, on

põhjendatud täiendavalt ka E.H.i pangakontode arestimine summas 107 768,47 eurot

(116 394,47-8626).

Kohus möönab, et pangakonto arestimine on üks maksukohustuslast enim koormavaid

täitetoiminguid ning see mõjutab oluliselt inimese elukorraldust. Samas juhul, kui puuduvad

muud võimalused maksukohustuse täitmise tagamiseks, ei saa pangakonto arestimist pidada

ebaproportsionaalseks. Pangakontodel asuv raha on hetkel sisuliselt ainus vara, millega isik

saaks täita potentsiaalselt määratava maksukohustuse. Isiku puhul, kelle suhtes on põhjendatud

kahtlus, et ta on käitunud maksuõigussuhtes pahauskselt, ei ole alust eeldada, et ta tagab

vastutusotsuse menetluse ajaks enda maksujõulisuse (analoogset seisukohta on väljendanud

Tallinna Ringkonnakohus haldusasjas nr 3-16-2074 tehtud 17.11.2016 määruse p-s 10 ja

haldusasjas nr 3-17-1932 tehtud 10.10.2017 määruse p-s 11).

Pangakonto aresti intensiivsust leevendab asjaolu, et füüsilise isiku pangakonto arestimisel ei

kuulu maksuhalduri poolt igakuisele arestimisele ühe kuupalga alammäära suurune summa

võlgniku ja iga tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta (MKS § 131 lg 3). Kontode arestist

vabastamiseks saab isik esitada MTA-le arestitud summale vastava tagatise (MKS § 1361 lg

3). Kohus selgitab, et maksuhalduriga koostööd tehes ning tagatist esitades saab isik

pangakontod aresti alt vabaks. Lisaks ei välista maksukorralduse seadus arestitud

pangakontodelt maksuhalduri nõusolekul väljamaksete tegemist (MKS § 131 lg 4).

6.7. Kohus peab põhjendatuks täitetoimingu valikuid ka J.V.i suhtes.

Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) kinnistusraamatusse kohtuliku hüpoteegi seadmine J.V.ile

(isikukood xxxxxxxxxxx) kuuluvale kinnistule asukohaga xxzxxxx summas 12026,95 eurot

+3224 eurot täitekulud so kokku 15 250,95 eurot, on nõude suurust arvestades põhjendatud

ega riiva J.V.i õigusi ebaproportsionaalselt vaatamata sellele, et isikule kuuluvad ka osakud

OÜ-s SHF, OÜ-s FBB ja FCC OÜ-s ning kaks sõiduautot ning mopeed ja mootorratas.

Kohus nõustub taotlejaga ja märgib, et sõidukite näol on tegemist kasutatud sõidukitega, millest

tulenevalt tuleb arvestada asjaoluga, et nende turuväärtus pidevalt väheneb. Lisaks tuleb arvesse

võtta, et liiklusregistri kanne on informatiivne, mistõttu ei ole tõsikindlalt teada, kas sõiduki

omanik on taotluse koostamise hetkel endiselt sama. Kohus nõustub ka sellega, et

(väike)ettevõtete osakute täpset väärtust on raske hinnata ja märgib, et ettevõttete

vähemusosakute realiseerimine on sageli võrdlemisi keeruline ning tegemist ei ole väga

likviidse varaga. Arvestades J.V.ile kuuluvate osakute nimiväärtust 4 090 eurot, nõustub kohus

maksuhalduriga ka selles, et antud juhul ei ole põhjendad taotleda osakutele keelumärgete

seadmist. Hüpoteegi seadmine J.V.ile kuuluvale kinnistule on kõige sobivam meede, kuivõrd

see ei takista isikule kuuluva kinnistu kasutamist ega käsutamist. Käsutamise keelumärke

seadmine sõidukitele või osakutele on isikut piiravam abinõu.

6.8. Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud isiku suhtes, kui isik esitab

maksuhaldurile MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 ja § 122 kohase tagatise ning valitud tagatise väärtus

peab katma nii võimaliku maksunõude kui ka sundtäitmise kulud. Kui isikud soovivad

tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks vastavalt E.H.il 116 394,47

eurot ja J.V.il 12 026,95 eurot.

7. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades taotleja põhjendusi, maksumenetluse ja võimaliku

kohtumenetluse pikkust, nõustub kohus taotlejaga, et on vajalik, proportsionaalne ja

põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse

määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla

raskendatud või muutuda võimatuks. Kohus leiab, et taotlus on selles toodud asjaoludel

põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv

Kohtunik