2-18-112114/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-18-112114

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Vanemkohtujurist Tiia Bergson Andrea Lega Määruse tegemise aeg ja koht 27.08.2018.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-18-112114 Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi N S vastu võlgnevuse nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, riigilõivu tagastamine, asjas menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: OÜ EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490; asukoht Tartu mnt 16b, 10117 Tallinn); Avaldaja esindaja: Kädi Sacik-Korn (e-post kadi@europark.ee); Võlgnik: N S (isikukood xxxx; asukoht xxxx; e-post xxxx). Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Osaühing EUROPARK ESTONIA ja N S vahel 20.07.2018.a sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

1.1. N. S tasub OÜ-le EUROPARK ESTONIA kokku 450 eurot (nelisada viiskümmend) eurot osamakse kaupa järgmiselt:

1.1.1. 50 eurot hiljemalt 31.08.2018;

1.1.2. 50 eurot hiljemalt 30.09.2018;

1.1.3. 50 eurot hiljemalt 31.10.2018;

1.1.4. 50 eurot hiljemalt 30.11.2018;

1.1.5. 50 eurot hiljemalt 31.12.2018;

1.1.6. 50 eurot hiljemalt 31.01.2019;

1.1.7. 50 eurot hiljemalt 28.02.2019;

1.1.8. 50 eurot hiljemalt 31.03.2019;

1.1.9. 50 eurot hiljemalt 30.04.2019. 1.2.Igakuine punktis 1.1.1 kuni 1.1.9 märgitud osamakse tuleb tasuda OÜ EUROPARK ESTONIA arvelduskontole nr EE942200221039748183 Swedpank AS-s selgitusega ”120TKJ”.

2-18-112114

1.3.Juhul, kui N. S hilineb kahel korral osamakse tasumisega (ei pea olema järjestikused), on OÜ-l EUROPARK ESTONIA õigus nõuda N. S kogu võlgnevuse jäägi korraga tasumist.

2. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega menetlus tsiviilasjas nr 2-18-112114.

3. Tagastada Osaühingule EUROPARK ESTONIA pool tasutud riigilõivu summas 22,50 eurot ning kanda see OÜ EUROPARK ESTONIA arveldusarvele nr EE942200221039748183 Swedpank AS-s selgitusega ”Riigilõivu tagastamine tsiviilasjas nr 2-18-112114 (N S, 120TKJ)”.

4. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale ei või esitada määruskaebust, kuivõrd pooled on selle kokkuleppeliselt välistanud.

MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 8.06.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult N Slt 450 euro põhinõude saamiseks ning menetluskulude hüvitamiseks. 20.06.2018 tegi kohus võlgnikule makseettepaneku ning toimetas e-toimiku süsteemis samal päeval kätte.

2. 20.07.2018 esitasid avaldaja esindaja ja võlgnik kohtule kinnitamiseks kompromisslepingu. Pooled paluvad kohtul TsMS § 430 lg 1 alusel kinnitada kompromiss, lõpetada maksekäsu kiirmenetlus ning tagastada pool tasutud riigilõivust.

3. Pärnu Maakohtu 23.08.2018.a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4. TsMS 486 lg 1 kohaselt jätkab makseettepaneku koostanud kohus asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui võlgnik esitab õigel ajal makseettepanekule vastuväite ning avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada (p 1); samuti kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu (p 3). TsMS § 486 lg 3 kohaselt menetleb kohus kompromissilepingut TsMS § 430 ja 431 sätestatu kohaselt.

5. Kuivõrd Pärnu Maakohus andis asja Harju Maakohtule üle TsMS § 486 lg 1 p 1 alusel, on Harju Maakohtul õigus poolte poolt esitatud kompromissleping kinnitada.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 2 sätestab, et pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte

2-18-112114

vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

7. Kohus asub seisukohale, et kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja asja menetlus lõpetamisele.

8. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

9. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist ei nähtu, et pooltel oleks menetluskulude jaotuse osas kokkulepe, mistõttu jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

10. Hageja palub tagastada tasutud riigilõivust pool. Kohus leiab, et taotlus riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduselt riigilõivu 45 eurot.

11. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivuseaduse (RLS) § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist RLS § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. RLS § 15 lg 1 p 9 järgi tagastatakse tasutud riigilõiv, kui esinevad muud seaduses sätestatud alused.

12. Kohus leiab, et hagejale tuleb tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 22,50 eurot. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda OÜ EUROPARK ESTONIA arveldusarvele nr EE942200221039748183 Swedpank AS-s selgitusega ”Riigilõivu tagastamine tsiviilasjas nr 2-18-112114 (N S, 120TKJ)”.

13. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus välistab poolte soovil määruskaebuse esitamise õiguse.

2-18-112114

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik