16 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

1

KO H T UM Ä Ä R US Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12.10.2009 Kohtla-Järve kohtumaja Kohtuasja number 1-08-4206 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Olga NÕMMEMEES Prokurör Kristiina ERTE Asja läbivaatamise kuupäev 12.10.2009 Kohtuasi

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse

kriminaalhooldusametnik

Ando

PAJO

24.03.2009

erakorraline ettekanne nr.18491 G.T-le Harju Maakohtu 11.04.2008 otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Süüdimõistetu G.T

sünd. xxx, isikukood xxx, kodakondsuseta,

elukoht xxx Ida-

Virumaa, käesoleval ajal viibib lapsehoolduspuhkusel Kriminaalhoolduametnik Ando PAJO Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talitus RESOLUTSIOON

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse

kriminaalhooldusametnik

Ando

PAJO

24.03.2009 erakorralises ettekandes nr.18491 esitatud taotlus G.T-le

mõistetud

karistuse täitmisele pööramiseks rahuldada. Pöörata G.T-le Harju Maakohtu 11.04.2008 otsusega mõistetud karistus täitmisele ja saata G.T kandma vangistust.

Karistuse kandmise alguseks lugeda G.T Viru Vanglasse saabumise päev.

Käesolevale määrusele on kohtumenetluse poolel õigus

esitada Viru Maakohtule määruskaebus kümne päeva

jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast

2 määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

G.T tunnistati Harju Maakohtu 11.04.2008 otsusega süüdi KarS §424 ja KarS §329 järgi ning karistatuseks mõisteti vangistus 9 kuud, mida vähendati KrMS §238 lg.2 alusel 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti G.T-le 6

kuud vangistust. KarS §65 lg.2 alusel suurendati seda karistust Viru Maakohtu

08.11.2007 otsusega mõistetud ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti

G.T-le 10 kuud vangistust. KarS §68 alusel loeti karistuse hulka

eelvangistuses viibitud aeg 3 kuud 2 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 6 kuud 28 päeva vangistust. KarS §69 lg.1 alusel asendati vangistus 6 kuud 28 päeva üldkasuliku tööga arvestusega 208 päeva x 2 tundi päevas = 416 tundi

tegemise tähtajaga 1 aasta. KarS §75 lg.2 alusel pandi G.T-le lisakohustuseks mitte tarvitada katseajal alkoholi ning KarS §50 lg.1 p.1 alusel võeti lisakaristusena G.T-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus tähtajaga 3 aastat.

Erakorraline ettekanne

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse kriminaalhooldusametnik Ando Pajo esitas 26.03.2009 Viru Maakohtule erakorralise ettekande nr.18491, milles teeb ettepaneku pöörata G.T-le mõistetud karistus täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt asendati G.T-le mõistetud karistus 6 kuud 28 päeva vangistust üldkasuliku tööga 416 tundi tähtajaga 1 aasta. G.T on mõistetud 416 tunnist teinud üldkasulikku tööd ära vaid 88 tundi, tegemata on 328 tundi.

Maakohtu 07.04.2009 istung

Maakohtu istungil seletas süüdimõistetu G.T, et ta teab oma sooritamata tundidest, kuid palub nende tegemine edasi lükata. Jaanuaris 2009 sündis tal poeg, kelle ema lahkus pere juurest ja käesoleval ajal kasvatab ta poega üksi ja on ametlikult lapsehoolduspuhkusel. Üldkasuliku töö tunde on ta nõus tegema soojemal aastaajal, kui on last võimalik vankriga kaasa võtta. Väga külma ilmaga ta last kaasa võtta ei saa, kuid koju pole teda ka kellegagi jätta. Poja emal puuduvad Eestis elamiseks igasugused dokumendid ja kodust lahkus ta veebruari lõpus selleks, et neid vormistada. Kas ta tagasi tuleb, ei oska süüdimõistetu öelda.

Kriminaalhooldusametnik Ando Pajo kinnitas maakohtu istungil, et teab süüdimõistetu

kodusest olukorras ja vastsündinud pojast ning nõustus üldkasuliku töö tegemist edasi lükkama, et G.T oleks võimalik see ära teha suvisel ajal.

Viru Maakohtu 07.04.2009 määrusega anti süüdimõistetule võimalus teha ülejäänud üldkasuliku töö tunnid ära suvel ning lükati asja arutamine edasi 12.10.2009.

3

Maakohtu 12.10.2009 istung

Maakohtu istungil tunnistas süüdimõistetu, et üldkasuliku töö tunde ta ära teinud ei ole, kuna aprillis – mais ei olnud tal last endiselt kellegagi jätta ja kaasavõtmiseks oli veel liiga külm. 24.05.2009 juhtus tal aga trauma – kandluumurd – ja alates sellest

ajast on olnud kipsis, käinud karkudega ja läbinud operatsioone, mistõttu ei ole olnud võimalik mingit tööd teha.

Kriminaalhooldusametnik kinnitas maakohtu istungil, et süüdimõistetu ei ole teinud rohkem üldkasuliku töö tunde, kui oli kirjas erakorralises ettekandes. Lisaks märkis kriminaalhooldusametnik, et aprilli lõpus oli tal kokku lepitud süüdimõistetu poolt üldkasuliku töö tundide tegemine Kohtla-Järve linna sotsiaalmajas, kuid sinna tööle

süüdimõistetu ei ilmunud. Nimetatud kokkulepe oli enne süüdimõistetu trauma tekkimist.

Prokurör leidis maakohtu istungil, et G.T ei ole see isik, kellele on põhjendatud üldkasuliku töö tegemise määramine. Prokurör märkis, et kuigi kohus võimaldas talle veel lisaaega ja lükkas asja lahendamise kevadest sügisesse, ei ole

see andnud tulemusi, mistõttu tuleb G.T-le mõistetud karistus pöörata täitmisele ja saata ta kandma vangistust tähtajaga 5 kuud 14 päeva.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised,

leidis, et erakorralises ettekandes toodud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Vastavalt KarS §69 lg.6 kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi

kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus

kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse

täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega.

Maakohus leiab, et käesolevas asjas on süüdimõistetu hoidunud üldkasulikust tööst kõrvale.

Ülakasuliku töö tegemine 416 tunni ulatuses tähtajaga 1 aasta mõisteti G.T-le Harju Maakohtu 11.04.2008 otsusega (t.l.6 – 8).

Kriminaalhooldus algas 11.04.2008 ja maakohtu otsus registreeriti

kriminaalhooldusosakonnas 29.04.2009 (t.l.2). Süüdimõistetu õigused ja kohustused

karistuse asendamisel üldkasuliku tööga olid G.T-le selgitatud allkirja vastu 06.05.2008 (t.l.10-11).

Ettenähtud aasta jooksul ei ole süüdimõistetu üldkasuliku töö tunde sooritanud.

Seisuga 24.03.2009, kui kriminaalhooldusametnik esitas maakohtule erakorralise ettekande, oli G.T ettenähtud 416-st tunnist sooritanud vaid 88 tundi.

4

Tulenevalt süüdimõistetu olukorrast (21.01.2009 sündinud poeg, keda ta kasvatab

üksinda) ja vastavalt süüdimõistetu taotlusele oli talle antud võimalus teha ära üldkasuliku töö tunnid suvel, kui on võimalik laps lapsevankriga kaasa võtta.

Süüdimõistetule osutatud usaldust G.T ei õigustanud ja antud võimalust ei kasutanud, mistõttu maakohus leiab, et karistus tuleb pöörata täitmisele.

Erakorralise ettekande kohaselt on G.T sooritanud ettenähtud 416-st üldkasuliku töö tunnist ära 88 tundi. Tegemata on seega 328 tundi üldkasulikku tööd, mis KarS §69 lg.6 alusel vastab vangistusele 5 kuud 14 päeva.

Ülaltoodu alusel rahuldab maakohus kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes toodud taotluse.

Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks selgitada süüdimõistetule, et teatud

juhtudel (raske haigus või muud erakordsed asjaolud) on tal õigus taotleda vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamist vastavalt KrMS §415.

Maakohus juhindus määruse tegemisel eeltoodust, KarS §69 lg.6 ning KrMS §432, §383, §384 ja §387.

Anne PALMISTE Kohtunik