3-18-1573/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS k a e b u s e t a g a s t a m i s e k o h t a

Kohtuasja number 3-18-1573 Määruse kuupäev 27.08.2018 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks vormistada kaebajale vabandus eraldi lehtedel. Resolutsioon

1. Tagastada kaebus haldusasjas nr 3-18-1573.

2. Avalikustada jõustunud kohtulahend selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus muutmata kujul.

3. Saata käesolev kohtumäärus Juri Kolesnikovile koos tõlkega vene keelde. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

Juri Kolesnikov on pöördunud Tartu Halduskohtu poole kaebusega 03.08.2018. Kaebaja on soovinud, et vangla õuele oleks paigaldatud varjualused.

Kaebaja on märkinud, et ta on 2015. aastal pöördunud kahel korral vangla poole nõudega, et vangla õuele tuleks paigaldada varjualused, mis kaitseks päikese ja vihma eest. Kaebaja on veendunud, et õues peavad olema varjualused. Tartu Vangla on kahes vastuskirjas (2-3/3288-2 ja 6-24/6334-2) kaebajale vastanud, et vanglal ei ole planeeritud rajada S-hoone jalutusaedadesse varjualuseid ning halduskohtule haldusasjas 3-15-2376 on vangla vastanud, et varjualused on tellitud juba 01.07.2015. J. Kolesnikov märgib, et vangla on talle andnud ekslikku informatsiooni ning on palunud vanglal seda kinnitada ning nõuab vanglalt eksliku informatsiooni andmise eest vabandusi ja kompensatsiooni pakkumist. Kahju hüvitamise taotlus on jäetud rahuldamata 02.11.2017 otsustusega nr 1-13/170-4. Sama haldusaktiga on vangla tunnistanud, et on andnud J. Kolesnikovile eksitavat informatsiooni ning vangla vabandab eelnimetatud vastuskirjades eksitava teabe andmise pärast.

J. Kolesnikov on pöördunud uuesti vangla poole kus nõuab vabanduse vormistamist eraldi lehtedel, mitte koos teise informatsiooniga. Tartu Vangla on J. Kolesnikovile vastanud

28.06.2018 ning jätnud taotluse rahuldamata põhjusel, et kaebaja poolt soovitud viisil ei vormista vangla dokumenti ümber.

J. Kolesnikov on pöördunud 19.07.2018 vaidega vangla poole, milles soovib jätkuvalt liigse infoga koos olnud vabanduse väljatoomist eraldi lehtedel. Tartu Vangla tagastas vaide 30.07.2018 otsustusega nr 1-11/311-2 vaideõiguse puudumise tõttu.

J. Kolesnikov on pöördunud halduskohtu poole kohustamiskaebusega, et vangla koostaks eraldi lehtedel kaebajale vabandused seonduvalt eksitava informatsiooni andmisega. Kaebaja ei nõustu sellega, et vangla on vabanduse ära märkinud 02.11.2017 otsustuses nr 1-13/170-4. Kaebuses on nõutud, et vangla annaks kaebajale kaks eraldi vastust vabandusega.

Kohtu seisukoht

1. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

2. Kohus on seisukohal, et antud asjas kuulub kaebus tagastamisele kaebeõiguse puudumise tõttu.

3. Kohus on mõistnud kaebust sellisena, et kaebaja on soovinud vangla vabandusi vormistatuna eraldi lehtedel ning kaebaja ei ole rahul sellega, et vabandus on vormistatud 02.11.2017 otsustuses nr 1-13/170-4.

4. Kaebaja on leidnud, et teda on solvatud sellega, et talle on antud eksitavat informatsiooni vastustega 2-3/3288-2 ja 6-24/6334-2 ning vangla on vabandanud kaebaja ees 02.11.2017 otsustusega nr 1-13/170-4. Kaebaja sooviks on kohustada vanglat andma eraldi vastused koos vabandustega. Seega ei ole J. Kolesnikov rahul vangla poolt vabanduse vormistamisega ning J. Kolesnikov esitas kohustamisnõude, et vangla vormistaks vabandused eraldi lehel.

5.HKMS § 44 lg 1 sätestab, et isik võib kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. HKMS § 44 lg 1 sätestatu tähendab eelkõige seda, et kaebajal peab olema isiklik puutumus kaevatava haldusakti või toiminguga, mis väljendub tema subjektiivsete õiguste riives. 6.Kohus leiab, et antud juhul puudub J. Kolesnikovil kaebeõigus, kuna kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda vanglalt eraldi vabanduse vormistamist kaebaja poolt soovitud viisil. Vangla on sõnaselgelt tunnistanud oma eksimust, et eksitava teabe edastamine oli tingitud ametnike vahelistest kommunikatsioonihäiretest ja teabe ebapiisavast edasiandmisest ning vabandas eksitava teabe andmise eest vastuskirjades 2-3/3288-2 ja 6-24/6334-2 ja sellega tekkinud ebameeldivuste pärast. 7.Kohus märgib, et eraldi lehele vabanduse vormistamata jätmine ei saa kuidagi kahjustada kaebaja õigusi ega luua talle kahjulikke tagajärgi. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda vangla poolt kaebaja ees vabandamist kaebaja poolt soovitud vormis. 8.HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kuna kohus tuvastas, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda vangla kohustamist vormistada talle eraldi vabandused kaebaja poolt soovitud moel, tagastab kohus kaebuse selle esitajale. Kohtupraktikas on märgitud, et HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebuse tagastamine on võimalik vaid juhul, kui kaebeõiguse puudumine on selge ilma kahtlusteta. Õigusliku olukorra keerukuse või ebaselguse korral tuleb eelistada kaebuse menetlusse võtmist. Kui kaebeõiguse puudumine ei ole ilmselge, tuleb kaebeõigust kontrollida otsuse tegemisel ning kaebeõiguse puudumisel jätta kaebus rahuldamata (RKHKm 25.11.2015, 3-3-1-52-15, p 10; RKHKm 21.05.2014, 3-3-1-26-14, p 9). Antud juhul on kaebeõiguse puudumine ilmselge. Kohus märgib täiendavalt, et vangla on õigesti tagastanud kaebaja vaide vaideõiguse puudumise tõttu 30.07.2018 otsustusega nr 1-11/311-2. 9.Kuna kohus kaebuse tagastab, ei võta kohus seisukohta riigilõivust vabastamise taotluse osas.

10.Kohus märgib oma algatusel, et jõustunud kohtulahend käesolevas asjas kuulub avalikustamisele muutmata kujul selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus, kuni kaebaja ei ole esitanud teistsugust taotlust (HKMS § 175 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks Kohtunik