4-09-11277/1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-09-11277

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. oktoober 2009. a Tallinn Väärteoasja number 4-09-11277 (2317,09,004423) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik P.I (ik: xxx, elukoht: xxx) Kohtuvälise menetleja esindaja Ivo Tamla RESOLUTSIOON

1. P.I süüdi tunnistada NPALS § 15

1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 7 (seitse) päeva.

2. Määratud arest kuulub ärakandmisele Põhja Politseiprefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6

Tallinnas ning määratud arest peab olema ära kantud hiljemalt 01.12.2009. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole aresti tähtaegselt ära kandnud, kohaldatakse menetlusaluse isiku

suhtes sundtoomist ning aresti täies ulatuses ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku aresti ärakandmisele toimetamisest.

3. P.I-lt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 531 (viissada

kolmkümmend üks) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „P.I, 4-09-11277, joobe tuvastamise tasu“.

4. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu

Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille

kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 12.10.2009.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

01.06.2009 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1102073 selles, et 29.05.2009 kella 09.35 ajal peeti Elektroni 2 maja juures kinni P.I, kes toimetati

Wisamri Haiglasse, kus vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr 1366/268

tuvastati menetlusalusel isikul joove fentanüülist, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et

menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151

ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta.

Väärteoprotokolli on menetlusalune isik märkinud, et samal päeval kell 04.00 tarvitas narkootilist ainet valge hiinlane.

Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi kohus saatis menetlusalusele isikule kutse tema nimetatud aadressil. Kutse võttis vastu ennast menetlusaluse isiku onuks nimetanud V B .

Vastavalt V™S § 41 lg 2 sätetele, kui kutsutavale ei olnud kutset kätte anda, antakse see

temaga koos elavale vähemalt 14-aastasele perekonnaliikmele allkirja vastu teatisel ja märgitakse kätteandmise aeg. Teatisest nähtuvalt on kutse edasi antud allkirja vastu 15.09.2009.

Sellest tulenevalt loeb kohus kutse menetlusalusele isikule kätteantuks. Kutsele on kohus märkinud, et menetlusaluse isiku osalemine väärteoasjas ei ole kohustuslik. Vastavalt V™S § 90 lg 1 sätetele kui menetlusalusele isikule on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ja ta on kutse kätte saanud enne asja arutamist, kuid ta ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist, arutatakse asja menetlusaluse isikuta. Kuivõrd kutse on edasiandmiseks üle antud 27 päeva enne asja arutamist, siis loeb kohus seda ajavahwemikku piisavaks ning kohus peab võimalikuks asja arutada menetlusaluse isiku kohalolekuta.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et isikut on varem karistatud samalaadsete väärtegude eest, ka arestiga. Seetõttu määrata arest 7 päeva, lisaks välja mõista joobe tuvastamise kulu.

Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi, joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti, laboratoorset analüüsi, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemine on

tõendamist leidnud, kuivõrd menetlusalune isik oli tarvitanud arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet, mistõttu on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS § 151 ettenähtud väärteona.

Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on

menetlusalust isikut aastate jooksul karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest

rahatrahvidega, millised on jäetud tasumata, samuti on teda karistatud arestidega. Sellele

vaatamata jätkab menetlusalune isik väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi

karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd määratud rahatrahvid jäetakse tasumata ega ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud. Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd

rahatrahvid ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest.

Seetõttu kohus, juhindudes V™S §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et

menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja

temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses.

Märt Toming kohtunik