2-18-1102/37 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. august 2018 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-1102

Tsiviilasi

S Pi ja R Pi hagi R Pi vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

Hagihind 4 500 eurot (2 250 + 2 250)

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja 1 S P (isikukood xxxx)

Hageja 2 R P (isikukood xxxx)

Hagejate seaduslik esindaja M P (isikukood xxxx)

Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Senny

Pello (e-post senny.pello@concordia.ee)

Kostja R P (isikukood xxxx)

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Äili Rodi

(e-post menetlus@mmab.ee)

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 15.06.2018, edasi poolte nõusolekul

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Välja mõista R Pilt S Pi kasuks igakuine elatis 250 eurot kuus muutuva suurusena

pooles Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras alates 23.01.2018 kuni S

Pi täisealiseks saamiseni, so kuni xxxx.

3. Välja mõista R Pilt R Pi kasuks igakuine elatis 250 eurot kuus muutuva suurusena

pooles Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras alates 23.01.2018 kuni R

Pi täisealiseks saamiseni, so kuni xxx.

4. Välja mõista R Pilt S Pi kasuks elatise maksmata jätmisega tekkinud kahju

tagasiulatuvalt perioodi 01.12.2017 kuni 22.01.2018 eest ühekordse summana 54,97

eurot.

5. Välja mõista R Pilt R Pi kasuks elatise maksmata jätmisega tekkinud kahju

tagasiulatuvalt perioodi 01.12.2017 kuni 22.01.2018 eest ühekordse summana 54,97

eurot.

6. Kostja poolt kohtumenetluse kestel hagejatele makstud elatise summad kuuluvad

väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele.

7. Elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette, so iga järgmise kuu elatis tuleb tasuda

hiljemalt sellele eelneva kuu 5. kuupäeval. Igakuine elatis tuleb tasuda hagejate

seadusliku esindaja M Pi arvelduskontole.

8. Rahuldada hagejate taotlus 15.06.2018 toimunud kohtuistungi protokolli

parandamiseks.

9. Parandada 15.06.2018 toimunud kohtuistungi protokoll ja asendada protokollis lk 2

M Pi lause „See on eramu, asub xxxx“ lausega „See on eramu, asub xxxx“.

10. Jätta menetluskulud kostja R Pi kanda.

11. Määrata menetluskulude rahaline suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse

jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagejad paluvad 23.01.2018 kohtule esitatud hagiavalduses enda ülalpidamiseks kostjalt

välja mõista kummalegi hagejale igakuine elatis pooles Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammääras, mis kuulub tasumisele kalendrikuu eest ette hiljemalt iga kuu 5.

kuupäeval, alates 23.01.2018 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Hagejad paluvad mõista

kostjalt tagasiulatuvalt 01.12.2017 kuni 22.01.2018 enda ülalpidamiseks välja elatise

võlgnevus summas 54,97 eurot kummalegi hagejale. Samuti paluvad hagejad määrata, et

kostjalt välja mõistetud elatis ja elatise võlgnevus tuleb kostjal tasuda hagejate seadusliku

esindaja M Pi arvelduskontole. Menetluskulud paluvad hagejad jätta täielikult kostja kanda.

2. Hagejad elavad koos oma emaga kostjast eraldi alates vanemate lahku minemisest 2015.

aasta detsembrist. Hagejate vanemad leppisid kokku, et kostja tasub lastele elatist vähemalt

seaduses sätestatud alammääras. Varasemalt ja peale eraldi elama asumist tasus kostja elatist

lastele 500 eurot kuus. 2017. aastast arvates on kostja asunud lastele tasutavast

miinimumelatisest tegema mahaarvamisi seoses sellega, et lapsed viibivad üle nädala

nädalavahetusel suhtlemiseks kostja juures. Kostja kasutab tööandja sõiduautot, millega

seoses tal hagejatele teadaolevalt hüvitamise kohustust ei ole. Lisaks sellele on ilmselgelt

mahaarvestatav summa ebaproportsionaalne ega lähtu võimalikest tegelikest kuludest. 2017.

aasta detsembri kuus arvestas kostja omal algatusel ja hagejate emaga kokku leppimata laste

miinimumelatisest maha 74,46 eurot ja tasus elatist 18.12.2017 395,54 eurot. 2018. aasta

detsembri kuus arvestas kostja järjekordselt omal algatusel ja hagejate emaga kokku

leppimata laste miinimumelatisest maha 50 eurot ja tasus elatist 16.01.2018 450 eurot.

3. Hagejad leiavad 03.04.2018 menetlusdokumendis vastuseks kostja seisukohale ja kohtu

poolt 20.03.2018 kohtumäärusega täidetud selgitamiskohustusele, et hagejad ei nõustu kostja

vastuses esitatud väitega, et ta annab lastele ülalpidamist vahetult ja see on arvestatava

suurusega, mistõttu on kostja õigustatult miinimumelatisest teinud mahaarvamisi. Tegelikkus

on see, et kostja võtab lapsi siis, kui kostja soovib. Regulaarne ja kindel suhtlemiskord,

millega saaks arvestada, puudub ning isegi kui suhtlemiskord oleks kokku lepitud, siis ei ole

kindlust, et kostja seda täidaks, rääkimata sellest, et tegemist on suhteliselt minimaalse

suhtlemiskorraga, mis ei ole varasema kohtupraktika kohaselt miinimumelatise kohustust

mõjutanud. Laste ema leiab, et laste poolt ühistranspordi kasutamine, et kostja juurde minna,

on õigustatud ja vajalik mitte ainult seetõttu, et selliselt on kulud oluliselt väiksemad, vaid ka

seetõttu, et kostja poolt lastele järgi tulles ja koju tuues korraldab kostja pidevalt erinevaid

probleeme. Kostja ei ole tõendeid transpordikulude osas esitanud ja tugineb Riigi õigusabi

korrale, kuna kostja tegelikult ise laste transpordikulusid ei kanna. Kostja kasutab laste

transportimiseks tööandja sõiduautot.

4. Lisaks sellele ei nõustu hagejad 20.03.2018 kohtumääruse seisukohaga, et suhtlemiskorraga

seonduvad transpordikulud on ülalpidamiskulud. Kostja ei ole ka selgitanud, millised on need

väidetavad kulud, mida kostja laste ülalpidamiseks teeb. Hagejad leiavad, et olukorras, kus

lapsed ei veeda kostja juures olulist osa ajast ning seda, millal kostja lapsi võtab või mitte ei

ole võimalik ette näha, ei ole võimalik kostja poolt eluasemekulude kandmist arvestada, sest

sel ajal ei lange mingil määral ära laste ema poolt tehtavad kulud laste eluaseme tagamiseks.

Kostja umbmäärane ja paljasõnaline väide, et laste kulud ei ole 555 eurot kuus ning laste ema

teeb lastele kulutusi üksnes kostja tasutava elatise ja riiklike toetuste mahus, on silmakirjalik

ja väär. Niisamuti on arusaamatu, millele tuginevalt on võimalik mastaabisääst, kui lapsed on

erinevas vanuses – 13 ja 9 aastat – ja erinevast soost – tüdruk ja poiss - ning täiesti erinevate

kuludega.

5. Hageja 1 S P igakuised kulud on: eluasemekulud 165,87 eurot; kommunaalkulud 40 eurot;

telefoni arve 10 eurot; telefoni järelmaks 28,4 eurot; arvuti järelmaks 12,5 eurot; trenn 45

eurot; esinemisriided 2 korda aastas 5 eurot; bussikulud kuus trennis käimiseks 25 eurot;

riided (jalanõud jne) 50 eurot; kooli ekskursioonid ja klassirahad ja kingirahad jne 10 eurot;

internet ja tv 7,5 eurot; taskuraha söömiseks kooli ajal 25 eurot; hügieen + juuksur 25 eurot;

voodipesud ja muu vajalik varustus peale riiete 15 eurot; toit ja muud (pesupulber, wc paber

jne jne) 140 eurot; muud kulud (sõprade sünnipäevad jne) 30 eurot; koolitarbed

(proportsionaalselt aasta peale) 10 eurot; tantsulaagrid + workshopid 35 eurot ning ravimid ja

kaitsekreemid/arsti visiiditasud jne 7 eurot. Kokku on hageja 1 igakuised kulud 686,27 eurot.

Hageja 2 R P igakuised kulud on: eluasemekulud 165,87 eurot; kommunaalkulud 40 eurot;

telefoniarve 18 eurot; riided (jalanõud jne) 50 eurot; muud kulud (sõprade sünnipäevad jne

uud kulud (sõprade sünnipäevad jne 35 eurot; kooli ekskursioonid ja klassirahad ja kingirahad

jne 13 eurot; internet ja tv 7,5 eurot; taskuraha kooli ajal 15 eurot; koolitoit 7 eurot; voodipesu

ja muu vajalik peale riiete 15 eurot, juuksur 10 eurot; toit ja muu (pesupulber, WC paber,

hambapasta jne) 140 eurot; ujumine 30 eurot; koolitarbed (proportsionaalselt aasta peale) 15

eurot; ravimid ja kaitsekreemid/arsti visiiditasud jne 7 eurot; treeningvahendid: suusad, rattad

jne 25 eurot. Kokku on hageja 2 igakuised kulud 593,37 eurot.

6. Eeltoodud kulutuste osas ei ole arvestatud transpordikulusid kooli, trenni, hambaarstile või

arsti juurde ega meelelahutuse kulusid, samuti reisimisega seonduvaid kulusid, mistõttu on

laste tegelikud kulud veel suuremad. Samuti lisandub sügisest Rel trennikulu, kuna

treeningute osalemine on kooli nõue ja fikseeritud ka arenguvestlusel. Lastele

miinimummääras elatise tasumine on eeldus, millest saab mahaarvamisi teha üksnes mõjuval

põhjusel ning kostja ei ole kohtule ühtegi mõjuvat põhjust hagejate hinnangul esitanud. Kostja

poolt viidatud RAKE 2013 uuring on selgelt vananenud.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

7. Kostja 20.02.2018 kohtule esitatud vastuses hagejate nõudeid õigeks ei võta. Kostja palub

kohtult juhul kui ei saavutata asjas kompromissi elatise suuruse küsimuses, vähendada kostjalt

hagejate kasuks väljamõistetavat elatise määra PKS § 102 alusel alla PKS § 101 lg 1

sätestatud määra ja mitte mõista kostjalt hagejate kasuks kummalegi rohkem elatist kui 67 %

PKS § 101 lg 1 sätestatud määrast. Kostja palub ka jätta rahuldamata hagejate taotlus elatise

väljamõistmiseks tagantjärele perioodil 01.12.2017 kuni 22.01.2018 kummalegi hagejale

54,97 eurot, kokku summas 109,94 eurot. Menetluskulud palub kostja panna täielikult

hagejate kanda.

8. Kostja annab hagejatele ülalpidamist vahetult, mis on arvestatava suurusega ja seetõttu on

olnud tema poolt tehtud kulutuste maha arvestamine elatise maksmisel rahas igati õigustatud.

Hagejate ja kostja elukohtade vahemaa on ca 18 km. Hagejad kohtuvad kostjaga regulaarselt

üle kahe nädala nädalavahetustel, mil lapsed viibivad 2 päeva kaupa isa juures. Kostja on

kohustatud lastega kohtumiseks sõitma autoga hagejate koju ja tooma nad enda juurde, samuti

nad uuesti koju tagasi viima. Iga nädalavahetus tuleb kostjal hagejate enda juurde

toimetamiseks läbida see vahemaa 4 korda, mis kahel korral kuus teeb aga 8 korda. 8x 18=

144 km. Hagejate ema on keeldunud laste transportimisest ja selleks vajalike kulude

kandmisest ning väidab, et kui kostja soovib lastega suhelda, siis viigu ja toogu lapsi ja katku

kõik sõiduga seonduvad kulud täiendavalt laste elatisele. Kostja on seisukohal, et laste

transpordiga seonduvad kulud tuleb kanda laste ülalpidamiseks arvestatavate vahendite arvelt.

Teiseks veedavad lapsed kostja juures igakuiselt 4 päeva (13 % kuust) ja kostja teeb nende

ülalpidamiseks vahetuid kulutusi. Hagejate ema ülalpidamiskohustus on samuti PK § 101 lg 1

alusel määratletav rahaliselt. Hagejate ülalpidamiseks maksab riik ka lastetoetust 55 eurot

lapse kohta. Hagejate ülalpidamiseks peaks hagiavalduse nõude kohaselt kuluma 250 + 250 +

55 = 555 eurot kuus ühele hagejale, kahele hagejale kokku 1 110 eurot kuus. Hagejad ei väida

hagiavalduses, et nende ema panustab hagejate ülalpidamiseks omapoolselt vähem kui 500

eurot kuus. 555 eurot kuus ühe lapse ülalpidamiseks on kostja arvates palju ja faktiliselt seda

kulu hagejate ema ka ei tee.

9. Kohtupraktikas arvestatav Tartu Ülikooli sotsiaalteadusuuringute keskus RAKE poolt

2013. aasta novembris koostatud lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika uuendamine

ja analüüsi kohaselt ühe täiskasvanu ja kahe lapsega leibkonnas on lapse ülalpidamiskulud

keskmiselt 304 eurot kuus. Ühe lapse kohta arvestatuna vähenevad lapse ülalpidamiskulud nii

kahe kui kolmelapselistes leibkondades. See on seletatav mastaabisäästu kaudu – teise ja

kolmanda lase puhul (eeldusel, et tegu ei ole mitmikega) on noorematel lastel võimalik

kasutada vanemate laste mänguasja, osaliselt ka riideid jne. Samuti vähenevad

mitmelapselistes leibkondades oluliselt elamispinnaga seotud kulutused ühe lapse kohta.

Kinnitust on leidnud ka mastaabisääst toidule kuluva summa osas - suuremates leibkondades

ühele leibkonnaliikmele kuluv summa kahaneb. Vanuse järgi laste keskmine ülalpidamine

kuus vanuses 7-10 aastat on 194 eurot kuus, vanuses 11-13 aga 220 eurot. Esitades kostja

vastu elatise nõude miinimum määras, nõuavad hagejad kostjalt tegelikult suurema elatise

andmist kui miinimum määras, sest kostja annab hagejatele ülalpidamist lisaks rahas

makstavale ka vahetu ülalpidamisena ajal, mil hagejad viibivad kostja juures.

10. Kostja taotleb arvestada mõjuvate põhjustena miinimumelatisest väiksema elatise

väljamõistmiseks hagejate kasuks järgmisi asjaolusid: lapsed elavad ühes kuus vähemalt 13,3

% kostja juures ja kostja kannab samas proportsioonis vahetult nende ülalpidamiskulud.

Kostja kulutab igal juhul käesoleval ajal hagejate enda juurde transportimiseks kuus ca 43,2

eurot, mis moodustab ühe lapse kohta 21,6 eurot ning 8,64 % ühe lapse igakuisest

elatisenõudest kostja vastu. Hagejate igakuised vajadused saavad kaetud kummalgi 55 euro

ulatuses riikliku lastetoetuse arvelt, millest ½ ehk 27,5 eurot omakorda moodustab 11 %

kostja vastu esitatud elatisnõudest. Tegelikkuses on hagejate igakuised vajadused kaetud 13,3

% + 8,64 % + 11 % = 32,94 % ulatuses nii kostja poolt vahetult kui ka riikliku lastetoetuse

arvelt, mistõttu hagejate nõue ei ole vähemalt 33 % ulatuses kummalgi põhjendatud. Lisaks

tavapärasele ülalpidamisele teeb kostja hagejate kasuks ka muid ühekordseid kulutusi, mida ei

ole arvestatud käesolevas vastuses.

11. Kostja leiab 17.04.2018 menetlusdokumendis, et hagejad ei ole põhjendanud, miks nad

hindavad, et kostja peab maksma nende ülalpidamiseks enam kui hagejate ema, kes arvestab

enda kasuks laste igakuise toetuse. Hagejate kulud on suuremad kui elatismiinimum ja neid

kaetakse lisaks vanematele ka riigipoolse lastetoetusega. Hagejad ei ole täitnud enda

tõendamiskohustust. Kostja peab samaväärselt tagama hagejatele ajaks, mil lapsed on

kostjaga, tagama eluaseme, toidu, pesemise, vaba aja veetmise. Kostja teeb samasuguseid

kulutusi hagejatele ajal, mil nad on kostjaga kui hagejate ema, kuid peab maksma kinni ka

hagejate ema kokkuhoitud kulutused. Need kostja kulutused on vahetult laste igapäevaseks

ülalpidamiseks, lisaks teeb kostja kulutusi samuti lastega reisimiseks. Kostja ei nõustu

hagejate väljendatud seisukohaga, et kostja ei kohtu hagejatega regulaarselt, vaid täiesti

juhuslikult.

12. Kostja ei ole nõus, et lapsed peaksid sõitma neid vahemaid ühistranspordiga,

ümberistumistega, asulast, seda eriti pimedal ajal. Laste sundimine läbima neid vahemaid

ühistranspordiga, toob kaasa suure ajakulu, minimaalne aeg 1 h . Ei ole turvaline lubada xxxx

ja xxxx - aasta vanused lapsed seiklema üksinda õhtusel ajal ühistranspordiga ema ja isa vahet

trajektooril xxxx- xxxx Lastetoetuse mahaarvamist kostja täidetavast kohustusest põhjendab

kostja täiendavalt sellega, et lastetoetus on toetus vanematele laste ülalpidamiseks ja mitte

üksnes selle vanema poolsete kulude kandmiseks, kelle juures lapsed elavad, vaid ka teise

vanema kantavate kulude kandmiseks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

13. Kohus, hinnanud kõiki kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis, leiab, et

hagiavaldus on põhjendatud ja tuleb täielikult rahuldada. Kohus lahendab esmalt poolte poolt

esitatud ja kohtu poolt lahendamata taotluse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442

lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja

veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused.

Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita.

14. Hagejad esitasid 19.06.2018 kohtule taotluse 15.06.2018 kohtuistungi protokolli

parandamiseks. Kostjal ei ole vastuväiteid protokolli parandamiseks. Hageja esitas protokolli

parandamise

taotluse

õigeaegselt,

so

kolme

tööpäeva

jooksul

alates

protokolli

allkirjastamisest. TsMS § 53 lg 2 sätestab, et menetlusosalisel on õigus tutvuda protokolliga ja

esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli

allkirjastamisest. Kohus teavitab menetlusosalisi protokolli allkirjastamise ajast ja edastab

protokolli neile elektrooniliselt viivitamata pärast allkirjastamist, kui menetlusosalised on

kohtule teatavaks teinud oma elektronposti aadressi. TsMS § 53 lg 4 sätestab, et käesoleva

paragrahvi lõikes 2 nimetatud protokolli parandamise taotlusega nõustumise korral teeb kohus

protokollis parandused. Vastuväited, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või

lisatakse protokollile.

15. Kohus leiab, et hageja taotlus protokolli parandamiseks on põhjendatud ja tuleb

rahuldada. TsMS §-s 50 on sätestatud protokolli kohustuslik sisu. Vastavalt TsMS § 50 lg-le 1

peab protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või

võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Hageja osundatud lause on menetlustoimingu

seisukohalt oluline, mistõttu kohus rahuldab taotluse ja parandab protokolli. Kohus asendab

protokollis hagejate ema M Pi lause „See on eramu, asub xxxx“ lausega „See on eramu, asub

xxxx“.

16. Tulenevalt TsMS § 5 lg 2 on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta

oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. PKS § 96

alusel on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja

alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

PKS § 100 lg 1 järgi ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi

elatis). Igakuine elatis lapsele ei tohi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud

töötasu alammäärast (PKS § 101 lg 1), mis on 2018. aastal 250 eurot kuus. Elatise ulatuse

kindlaksmääramisel arvestatakse lapse vajadusi ja tavapärast elulaadi (PKS § 99) ning

vanemate varalist seisundit (PKS § 102 ja § 105 lg 3). Elatise väljamõistmisel alla PKS § 101

lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et elatise vähendamiseks on PKS § 102 lg-s 2

sätestatud mõjuv põhjus (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17). Mõjuva

põhjuse olemasolu peab seejuures tõendama kohustatud vanem (Riigikohtu otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-124-15, p 15).

17. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise

maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 96 ja § 97 p 1 järgi

peab vanem alaealist last ülal pidama. Kohtule esitatud sünnitunnistustega on tõendamist

leidnud, et M Pil ja R Pil on ühised alaealised lapsed S P (hageja 1), sündinud xxxx ja R P

(hageja 2) sündinud xxxx (tl 7). Vaidlust ei ole selles, et kostja ei ela hagejatega koos. Pooled

vaidlevad elatise suuruse üle. Kohus on pooltele 20.03.2018 määrusega selgitanud

menetluslikku olukorda ning poolte tõendamiskohustust (tl 20-21.

18. Hagejad nõuavad kostjalt miinimumelatise tasumist. Kostja on menetluses esitanud

vastuväite, et lapsed viibivad osa ajast isa juures ning sel ajal kannab laste isa laste vajaduste

rahuldamiseks kulusid. Riigikohus on märkinud, et asjaolu, et lahusolev vanem kannab ajal,

mil laps on tema juures, kulud lapsele vahetult, tuleb arvestada aga ka juhul, kui lapsel ei ole

vahelduvat elukohta või kui laps ei viibi olulist osa ajast lahuselava vanema juures ( vt

Riigikohtu otsus nr 3-2-1-165-13, p 12 ning määrus nr 3-2-1-177-16, p 11). Samuti on

Riigikohus märkinud, et kui elatise nõue esitatakse küll miinimumsuuruses, kuid eeldusel, et

laps elab osa aega kohustatud vanema juures, ei ole tegemist tavapärase miinimumelatise

nõudega ning sellise nõude puhul tuleb kohtul juhtida menetlusosaliste tähelepanu vajadusele

tõendada lapse ülalpidamiskulude suurus (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-56-15, p 12). Kohus

leiab, et kostja ei ole tõendanud oma väidet, et lapsed viibivad mingi osa ajast tema juures ja

ta kannab sel ajal laste ülalpidamiskulud. Samuti ei ole kostja tõendanud, et ta oleks kandnud

mingi osa laste kuludest.

19. Kohtu hinnangul tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud

vajadusest tagamaks lapse arenguks piisavad vahendid. Hageja 1 on välja toonud enda

vajaduste suuruseks 686,27 eurot ning hageja 2 on märkinud igakuiste kulude suuruseks

593,37 eurot. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole vaja tuvastada laste igakuiste

vajaduste suurust. Hagejate nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise suuruse

alammääras. Kohus on seisukohal, et sellises määras elatise väljamõistmine tagab alaealiste

lasteülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda.

Riigikohus on selgitanud, miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise

nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see

lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt

Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks

kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär

ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud

miinimumsuuruses (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-160-12, p 17). Samuti ei saa antud

juhul kohaldada mastaabisäästu. Kohus nõustub hagejate esindaja seisukohaga, et

mastaabisääst ei ole võimalik, kuna lapsed on erinevas vanuses 13 ja 9 ning erinevast soost.

Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejatel vajalik käesoleval juhul tõendada oma igakuiseid

vajadusi ning tulenevalt PKS § 101 lg-st 1 ei tohi alaealisele väljamõistetav elatis olla

väiksem seadusega sätestatud miinimummäärast.

20. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta

ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane

vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.

Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid

vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla

PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2

kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause

järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise

väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

21. Järgnevalt teeb kohus selgeks hagejate vanemate varalise seisundi, sh kostja võimalused

elatist tasuda. Riigikohus on asunud seisukohale, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui

ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse

ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu

vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida

sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei

ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 24. oktoobri 2012 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Seejuures tuleb vanemate varaline seisund tuvastada

võimalikult täpselt.

22. 15.06.2018 toimunud kohtuistungil kohustas kohus pooli esitama tõendid oma varalise

seisundi kohta ning hoiatas neid, et andmete esitamata jätmisel, võib kohus teha järelpärimisi.

Kohus leidis, et pooled ei esitanud piisavalt andmeid oma sissetulekute ja varalise seisundi

kohta ning tegi ise päringud Maksu- ja Tolliametile ning krediidiasutustele. Hagejate

seaduslikule esindajale kuulub ½ kaasomandist kinnisasjast asukohaga xxxx (tl 7), mis on

pere eluasemeks. Samuti kuulub hagejate emale sõiduauto. Hagejate seaduslikule esindajale

makstakse iga kuu peretoetust alates jaanuarist 2018 110 eurot kuus. Maksu- ja Tolliameti

tõendi kohaselt on hagejate seadusliku esindaja viimase kuue kuu keskmiseks bruto tulu

suuruseks 2 216,25 eurot kuus (tl 133). Kostjale kuulub järelhaagis (tl 71) ning kinnisasi

asukohaga xxxx (tl 70). Kostja bruto sissetulekuks viimase kuue kuu jooksul on 2 583,33

eurot kuus. Nii hagejate seaduslikule esindajale kui ka kostjale kuuluvad LHV Pensionifondi

L osakud (tl 127).

23. Riigikohus on selgitanud, et kui vanemal on sissetulekuid, mis võimaldavad tal maksta

lastele elatist enese tavalist ülalpidamist kahjustamata, ei ole alust mõista elatist välja alla

PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära. Kostja on menetluses tuginenud sellele, et elatise

suuruse määramisel tuleb arvestada ka, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike

toetustega. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-174-16 leidnud, et kohus saab asjaolu, et osa lapse

vajadustest võib olla kaetud riiklike peretoetustega, arvesse võtta üksnes juhul, kui

menetlusosaline sellele tugineb. Kostja on oma vastuses tuginenud asjaolule, et hagejate

igakuised vajaduse saavad kaetud kummalgi 55 euro ulatuses riikliku lastetoetuse arvel.

Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus

koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on

tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-

35-17, p 28.2). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-174-16 märkinud, et PKS-i sätetest ei tulene,

nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist

üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on RPTS § 5 alusel õigus saada

lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1

sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka

sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende

tegelikust vajadusest.

24. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et elatise vähendamiseks alla miinimumi peretoetuse

arvelt ei ole käesoleval juhul põhjendatud. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei esine

asjas erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse elatise vähendamiseks alla miinimummäära.

Kostjal on hagejate ülalpidamise andmiseks piisav sissetulek. Kohtu hinnangul on leidnud

tõendamist, et kostja sissetulek võimaldab kostjal tasuda hagejatele igakuist elatist PKS-i §

101 lg 1 ettenähtud määras. Seega kuulub rahuldamisele hagejate nõue, mille kohaselt

hagejad paluvad kostjalt välja mõista alates 23.01.2018 igakuine elatis pooles Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras. Elatis tuleb tasuda hagejate ema arveldusarvele

kalendrikuu eest ette hiljemalt iga kuu 5. kuupäevaks.

25. Järgmisena võtab kohus seisukoha hagejate nõude osas välja mõista tagasiulatuvalt elatise

osas perioodi 01.12.2017 kuni 22.01.2018 eest summas 54,97 eurot kummalegi hagejale. PKS

§ 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata

jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi

kohtule esitamist. Riigikohus on selgitanud, et PKS § 108 mõte on kaitsta ka ülalpidamiseks

kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei

täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku

tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata

jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada

nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-35-16, p 19 ja 20). Kohus

tuvastas eelneval, et kostjal on kohustus maksta hagejatele igakuist elatist PKS § 101 lg-s 1

sätestatud miinimummääras. Kohtule esitatud e-kirjadega on tõendamist leidnud, et hagejate

ema on nõudnud kostjalt elatise maksmise kohustuse täitmist miinimummääras ja palunud

mitte kohtumiskorra kulusid miinimumelatisest maha arvata (tl 9-10). Seega on põhjendatud

rahuldada hagejate nõue välja mõista kostjalt tagasiulatuvalt elatis perioodi 01.12.2017 kuni

22.01.2018 eest summas 54,97 eurot kummalegi hagejale.

MENETLUSKULUD

26. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta täielikult kostja kanda.

27. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS §

177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik