3-18-333/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. august 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-18-333

Haldusasi

M.H.i kaebus Eesti Töötukassa 14.12.2017 otsuse nr 7-

8.1/17/1313

ja

24.01.2018

vaideotsuse

nr

tühistamiseks ning avalduse uueks läbivaatamiseks

kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja — M.H.i

Vastustaja — Eesti Töötukassa

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta M.H.i kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 24.09.2018 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

2(8)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M.H.i esitas 17.11.2017 Eesti Töötukassale avalduse ettevõtluse alustamise toetuse

saamiseks. Taotluse kohaselt kavatseb M.H.i asutada hooldustööde teenuseid pakkuva ettevõtte

ning taotles selleks Eesti Töötukassalt 4200 eurot ettevõtte käivitamiskuludeks.

2. Eesti Töötukassa otsustas 14.12.2017 otsusega nr 7-8.1/17/1313 (tl 10) M.H.ile ettevõtluse

alustamise toetust mitte anda. Otsuse põhjenduste kohaselt ei anta ettevõtluse alustamise toetust

isikule, kelle esitatud äriplaan on suure riskiga (tööturuteenuste ja –toetuste seadus (TTTS) §

19 lg 4 p 5). Otsuse kohaselt seisnes äriplaani riskantsus järgnevas:

1) Teeninduse kirjeldus sisuliselt puudub (erinevad etapid, ajakulud, töötaja tööjõudlus jm).

Äriplaanist ei selgu, millised nõuded kehtivad tegevusvaldkonnas. Puudub info, millised

tegevusload, litsentsid ja registreeringud on tegevuse alustamisel vajalikud, palju need

maksavad ja milline on ajakulu nende taotlemisel. Äriplaanis puudub info tarnijatest

(materjalide tarne- ja sisseostutingimused). Eelnevast tulenevalt ei ole võimalik hinnata loodava

ettevõtte teenindamise jõudlust ning esitatud müügiprognooside realistlikkust.

2) Turuanalüüs on sisuliselt puudulik. Lühidalt on kirjeldatud sihtrühmad, kuid ei selgu selle

suurus ning nõudlus pakutavate teenuste järele sihtturgudel.

3) Omahinna arvutuskäik, hinnakujunduse kirjeldus, konkurentsianalüüs ja ettevõtte

käivitamise kava sisuliselt puuduvad.

4) Äriplaanist puudub põhjalik turundusplaan. On nimetatud mõned turundusmeetmed, kuid

puudub täpsem kava nende elluviimiseks ega selgu, millised on turundusega seotud kulud

meetmete ja kuude lõikes. Turundusmeetmetena on välja toodud koduleht, kuid ei selgu, kuidas

on planeeritud kodulehte reklaamida ja klientidele kergesti leitavaks teha (sh Facebook).

Taotlejal on plaanis reklaamida ajalehtedes (Umaleht, Võrumaa Teataja, Lõunaleht, Koit jm),

kuid selgusetuks jääb, millised on nende tingimused ja tasud. Ei selgu kuidas toimub tegevus

ja reklaam sotsiaalmeedias. Taotlejal on plaanis reklaamida samuti foorumites, kuid

selgusetuks jääb, millistes foorumites ning millised on nende tingimused. Kuna äriplaanis

toodud ettevõtte turundustegevus on üldsõnaline ja osaliselt puudulik, ei saa olla kindel, et

kasutatavatest meetmetest piisab klientideni jõudmiseks ning ei ole võimalik hinnata esitatud

reklaamikulude realistlikkust.

5) Koostatud riskianalüüs ei ole ammendav. SWOT analüüsis toodud nõrkused ja ohud on

maandatud osaliselt, mistõttu puudub võimalus hinnata, kas alustava ettevõtte juures on

arvestatud kõikide riskide ilmnemisega.

6) Äriplaanist jääb selgusetuks, milliste andmete alusel on koostatud müügiprognoosid.

Soovitakse koheselt tööle palgata teine töötaja (kolmas töötaja alates maikuust 2018. a), kuid

ei selgu, kas suudetakse alates esimesest tegevuskuust müüa piisavalt teenuseid, et tagada

kõikidele töötajatele püsiv sissetulek. Muuhulgas jääb selgusetuks taotleja ja töötajate

kompetents ja kogemus nimetatud tegevusaladel. Lisaks ei selgu, kas taotlejal on olemas

tunnistused ehitustööde ja korstnapühkija teenuste osutamiseks. Seetõttu pole võimalik hinnata

loodava ettevõtte kasumlikkust ja jätkusuutlikkust.

7) Toetuse eest plaanitakse muuhulgas soetada väikekaubik (2500 eurot), järelhaagis (1200

eurot) ja turunduskulud (500 eurot), kuid ei ole selgitatud ega põhjendatud toetuse eest

soetatavate esemete hinnaklassi ega vajadust ettevõtlusega alustamiseks. Äriplaanis ei ole

kirjeldatud olemasolevaid ressursse ning ei selgu, kas soetavatest vahenditest piisab ettevõtte

alustamiseks.

3(8)

3. M.H.i esitas vaide Eesti Töötukassa 14.12.2017 otsusele nr 7-8.1/17/1313, mille Eesti

Töötukassa jättis 24.01.2018 vaideotsusega nr 197 rahuldamata. Vaideotsuses (tl 6-8) on

lisaks vaidlustatud otsuses toodule esitatud täiendavalt järgnevad põhjendused:

1) Selgusetuks jääb, milline on ettevõtte töötaja tavapärane tööjõudlus ning kuidas

planeeritakse aega erinevate tegevuste vahel, sh igapäevased hooldustööd, ehitus- ja

remonditööd, kodumasinate ja elektroonika hooldus, vahendite hankimine, turundus- ja

müügitöö, ettevõtte juhtimine, ettevõtte raamatupidamine jne. Samuti ei selgu äriplaanist,

kuidas on ettevõttes lahendatud esimestel aastatel võimalikud asendamised, juhul kui ettevõtte

põhitöötaja on puhkusel või haigestub. Puudub teave erinevate tootmis- ja teenindusprotsesside

ajakulu kohta, seega ei saa hinnata, kas plaanitud tööjõuressursiga on müügiprognoosid

saavutatavad. Samuti ei selgu äriplaanist, millised tegevusload, litsentsid ja registreeringud on

äriplaanijärgse tegevuse alustamisel vajalikud, kui palju need maksavad ja milline on ajakulu

nende taotlemisel. Äriplaani p 6.1 kohaselt hakkab loodav ettevõtte osutama ka ehitustööde

teostamise teenust, korstnapühkija teenust ja tegelema puude langetamisega, mis nõuavad

vastava litsentsi või loa olemasolu.

2) Äriplaani p-s 7 on kirjeldatud sihtrühmad, kuid ei selgu selle suurus ning nõudlus pakutavate

teenuste järele sihtturgudel. Vaide esitaja on äriplaani p-s 7 välja toonud järgmist: „Turu

potentsiaal on suur, sest tööjõuliste inimeste suundumine suurematesse linnadesse või

välismaal töötamine jätkub ka edaspidi.“ Samas ei toetu vaide esitaja järeldused äriplaanis

ühelegi uuringule, küsitlusele vms, millest nähtuks pakutava teenuse vastu huvi sihtturul.

Eelnevast tulenevalt puudub kindlus, kas pakutaval teenusel on sihtturgu. Samuti jääb

selgusetuks, kuidas on hinnanud vaide esitaja vaides sihtrühma nõudluse suuruseks turul

kolmandal tegevusaastal 0,5%-1,5% majapidamistest.

3) Äriplaanist puudub täpsem toodete hinnakujundus ning omahinna arvestus ehk ei selgu, kui

suured on kulutused toodetele või teenusele kliendile.

4) Konkurentsi analüüsis on nimetatud loodava ettevõtte mõned konkurendid (sarnast teenust

pakkuvad ettevõtted), kuid välja on toomata loodava ettevõtte ja konkurentide võrdlus koos

nõrkade ja tugevate külgede nimetamisega. Sellest tulenevalt pole võimalik hinnata loodava

ettevõtte positsiooni sihtturul.

5) Finantsprognoosidest on üldistavalt tuletatav ettevõtte käivitamise ajakava koos

käivituskuludega, kuid kulud ja tegevused on äriplaanis põhjalikumalt lahti kirjutamata. Seega

on vaidlustatud otsuses õigesti märgitud, et sisuline ettevõtte käivitamise kava äriplaanist

puudub.

6) Töötukassa jääb vaidlustatud otsuses toodud põhjenduste juurde, mille kohaselt äriplaanist

puudub põhjalik turundusplaan. Koostatud riskianalüüs ei ole ammendav ning vaide esitaja

poolt selles osas vaides esitatud info äriplaanis ei kajastu. Vaidlustatud otsuses on põhjendatult

leitud, et äriplaanist jääb selgusetuks, milliste andmete alusel on koostatud müügiprognoosid

ning seetõttu pole võimalik hinnata loodava ettevõtte kasumlikkust ja jätkusuutlikkust.

7) Äriplaani p-st 13 nähtub toetuse eest planeeritud vahendite soetamise vajadus ja spetsiifika.

Äriplaanis ei ole aga kirjeldatud vaide esitajal juba olemasolevaid ressursse, mistõttu jääb

selgusetuks, kas soetavatest vahenditest piisab äriplaanijärgse tegevuse elluviimiseks.

4. Tallinna Halduskohtule saabus 13.02.2018 M.H.i kaebus. Kohus võttis kaebuse 07.03.2018

määrusega menetlusse Eesti Töötukassa 14.12.2017 otsuse nr 7-8.1/17/1313 ja 24.01.2018

vaideotsuse nr 197 tühistamise ning avalduse uueks läbivaatamiseks kohustamise nõuetes.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4(8)

5. Kaebaja leiab, et Eesti Töötukassa 14.12.2017 otsuses nr 7-8.1/17/1313 ja 24.01.2018

vaideotsuses nr 197 toodud põhjused ei ole asjakohased ega arvesta loodava ettevõtte

spetsiifikat. Samuti ei ole objektiivselt hinnatud äriplaanis ja finantsprognoosides välja toodud

ettevõtluskava. Vaideotsuses ei ole arvestatud vaides esitatud selgitusi ning asjaolude

kirjeldusi. Kuna äriplaan ei ole ilukirjanduslik teos, siis on kaebaja poolt äriplaanis välja toodud

asjakohane informatsioon piisav, realistlik ning toetuskõlbulik. Kaebaja toob lisaks välja, et

Eesti Töötukassa pikendas vaide läbivaatamise tähtaega 28.12.2017, s.o 11 päeva pärast vaide

esitamist (seaduses ettenähtud 10 päeva asemel).

Kaebaja jääb vaides (tl 12-13) esitatud seisukohtade juurde, mis on kokkuvõtvalt alljärgnevad.

1) Kaebaja ei pea õigeks, et äriplaani puudusena on välja toodud teeninduse kirjelduse

puudumine. Teeninduse kirjeldus on äriplaanis väljatoodud p-s 6.1. Erinevaid etappe teenuste

hulka ei kuulu, kuna tegemist on tervikteenustega. Samuti on mõeldamatu hakata ettevõtte

poliitika järgi normeerima äriplaanis ajakulu ning töötaja tööjõudlust. Tegemist on

üksiktegevustega, mille hind sõltub ruutmeetrist, objekti kaugusest, töömahukusest,

vajaminevatest materjalidest jm asjaoludest. Kuna ettevõtte tegevuse hulka ei kuulu

spetsiifiliste teenuste osutamine, siis ei ole ettevõtte tegevuse alustamiseks vajalik

tegevuslubade, litsentside ega registreeringute olemasolu ning seega ei pidanud kaebaja

vajalikuks seda äriplaanis välja tuua. Tarnijate kohta info äriplaanis puudub, kuna tegemist on

tavakaupadega. Sisseostutingimused on ettevõtte tegevuse käigus müüjaga kokkulepitavad, sh

arvestades ostetavaid koguseid ja nomenklatuuri.

2) Turuanalüüs on äriplaanis välja toodud p-s 7. Sihtrühma suurus on täpselt määratletav ainult

statistiliste andmete põhjal (Lõuna-Eestis väidetavalt 25 000 – 35 000 majapidamist), mis ei ole

aluseks sihtrühma määratlemisele. Sihtrühma suurus kujuneb välja müügitöö edukusest.

Ettevõtte kolmanda tegevusaasta lõpuks oleks reaalseks klientide arvuks 0,5%-1,5%. Kuna

ettevõtte ei ole tootmisettevõte, siis sihtrühma suuruse määratlemine ongi algstaadiumis

statistiliste numbritega mängimine, mis ei kajasta reaalset sihtarvu. Kaebaja ei poolda äriplaani

muutmist ilukirjanduslikuks teoseks.

3) Tegemist ei ole tootmisettevõttega, kus on võimalik omahind määratleda toormaterjali,

tootmis- ja personalikulude, kaudsete kulude ning marginaali suhtarvuna. Teenuste omahind

valemis (kaugus km + prognoositav töötundide hulk + materjalid + ettenägematud kulud

protsentuaalses väljenduses = omahind) sõltub komponentidest, mis on pidevalt muutuvas

korrelatsioonis. Müügihind ise on kindel komponent ning ülejäänud komponendid on

muutuvad, k.a marginaal. Samas on müügihind staatiline number, millest lähtub kogu ettevõtte

finantsprognoos. Kaebaja ei pidanud vajalikuks välja tuua ning selgitada ettevõtluse

põhitõdesid ning kogemustel põhinevaid hinnakalkulatsiooni eripärasid.

4) Konkurentsianalüüs on äriplaani p-s 8 välja toodud ning kirjeldusele midagi lisada on raske,

kuna konkreetselt sama tegevusalaga tegutsevaid ja samale sihtgrupile orienteeritud ettevõtteid

Lõuna-Eestis ei ole. On ettevõtteid, mis tegelevad osaliselt samasse tegevusampluaasse

kuuluvate tegevustega, kuid see ei ole nende ettevõtete põhitegevusala.

5) Ettevõtte käivitamise kava on välja toodud äriplaani p-s 12 ja sellele võib ainult lisada, et

olles hobi korras tegelenud samade teenuste pakkumisega, on kaebajal olemas kliendibaas,

kellele saaks koheselt ka teenust pakkuma hakata laialdaselt, kasutades toetust üksnes otseselt

teenuse pakkumiseks vajalike vahendite soetamiseks. Käivitamise kava on sisuliselt lahti

kirjutatud finantsprognoosis kassavoogude esimeste tegutsemiskuude arvuliste näitajatena.

5(8)

6) Turunduskulud eelarveliselt ja kuude lõikes on välja toodud kassavoogudes turustuskulude

all. Otseselt turunduskulud ongi mõeldud reklaamikulude all. Äriplaanist selgub, et koduleht

tuuakse välja nii reklaamkleebiste peal, kaubikul kui ka järelkärul. Samuti on loomulik, et nii

trükimeedias kui ka elektroonilises meedias jookseb koduleht läbi. Kergesti leitavaks aitab

kodulehe teha SEO’d ja selle võimaluste kasutamine. Kassavoogudes on reklaamile ettenähtud

eelarve. Reklaamiks kulutatav summa proportsionaalselt kõigub kuust kuusse. Proportsioonide

muutuse tingib nii hooajalisus, kui ka backfeedi olemus erinevate reklaamiväljundite kaupa.

Seega reklaamikulude jaotus on ettevõtte jaoks väga tähtis seiremeetod. Kaebaja ei pidanud

vajalikuks äriplaani ümber kirjutada turunduse põhitõdesid.

7) Äriplaanis välja toodud riskianalüüsis on kirjeldatud põhiliselt faktorid, mis võivad mõjutada

tavapärast ettevõtte tööd. Kuna tegemist ei ole spetsiifilise ja kitsa suunitlusega tegevusega, siis

riskifaktorid taolise tegevusalaga ettevõttele on suhtelised madalad. Toorme, aktsiisi tõus või

poliitilise ning ülemaailmse majanduse muutus ei mõjuta märkimisväärses osas ettevõtte

tegevussuunda, seega olnuks üleliigne ka neid äriplaani sisse kirjutada. SWOT’is kirjapandud

nõrkuste osas kaebaja osalise maandamise tegurit ei näe. Personali puutuv ohutegur on

maandatav/lahendatav nii madalama kategooria personali koolitamise teel (koolituskulud

arvestatud finantsprognoosis), kui ka ajutise tööjõu kasutamisega. SWOT’is kirjapandud

ohtude näol on tegemist faktoritega, mille maandamine toimub ettevõtte tegevuse käigus.

8) Ettevõtte müügiprognoos baseerub kogemustele, mille kaebaja on saanud, tegeledes

analoogse teenuse pakkumisega. Reaalne müügiprognoos kajastub kassavoogudes. Ka on

arvestatud kassavoogudes personali kulude kasvuga. Kolmanda töötaja kaasamine maikuust on

otseselt seotud hooajalisusega ja pakutava teenuse nõudluse suurenemisega. See on otseselt

kajastatud äriplaanis ja finantsprognoosis. Kaebaja on tegutsenud analoogsel tegevusalal juba

umbes 12 aastat, mistõttu kompetentsi kogemuslikul tasandil arvab kaebaja endal olevat, ka

hindamaks vajalike töötajate kompetentsi. Olemasolevate andmete põhjal on võimalik hinnata

ettevõtte kasumlikkust ja jätkusuutlikkust.

9) Toetuse eest planeeritud vahendite soetamise vajadus ja spetsiifika on äriplaanis kirjeldatud

p-s 13. Loodaval ettevõttel ei ole ressursse, kuid kaebaja on vajadusel suuteline võtma

ettenägematute olukordade puhul omanikulaenu, et tagada ettevõtte jätkusuutlik töö.

6. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.

1) Kaebaja ei ole esitanud kaebuses sisulisi vastuväiteid vaidlustatud otsuses toodud

põhjendustele, vaid tugineb peamiselt vaides toodud seisukohtadele. Vastustaja jääb

vaidlustatud otsuses ning vaideotsuses toodud seisukohtade ja põhjenduste juurde (vt otsuse

punktid 2 ja 3). Vastuses kaebusele on vastustaja põhjendanud äriplaani puuduste osas

täiendavalt järgmist.

Äriplaani p-s 6.1 on välja toodud üksnes erinevate teenindusvormide erinevad etapid, kuid pole

neid kirjeldatud. Pole välja toodud teeninduse ajakava ja tööjõudlust, mistõttu pole võimalik

hinnata, kas kavandatavate tööjõuressurssidega on müügimahud saavutatavad. Ka igal teenusel

on oma hind ja omahinna kujunemist tingivad erinevad faktorid. Omahinna kujunemise aluseid

äriplaanis kirjeldatud ei ole, mida kinnitab ka kaebaja vaides. Seega ei ole võimalik hinnata,

kui suured on kulutused teenusele kliendile ning ühtlasi puudub kindlus, kas kaebaja on

arvestanud kõikide kulutustega omahinna kujunemisel. Konkurentsianalüüsis on välja toomata

loodava ettevõtte ja konkurentide võrdlus koos nõrkade ja tugevate külgede nimetamisega. Nii

konkurent Kena Aed OÜ kui ka Heakord OÜ tegevusalad on äriregistri andmetel samad kaebaja

loodava ettevõttega (s.o maastiku hooldus ja korrashoid). Turunduskulud on kassavoogude

tabelis välja toodud üldsõnaliselt ja kuude lõikes, kuid välja on toomata täpsemad kulud

6(8)

konkreetsete meetmete ja kuude lõikes. Kaebaja poolt vaides esitatud info riskianalüüsi kohta

äriplaanis ei kajastunud, mistõttu ei saanud vastustaja otsuse tegemisel sellega arvestada.

Ainuüksi põhjaliku turundusplaani puudumine annab alust kahelda, kas müügiprognoosid on

sellises mahus saavutatavad, et palgata juba mais 2018 teine töötaja. Äriplaanijärgselt teostab

kaebaja muuhulgas ehitustöid, puude langetamist ning haljastust, kuid jääb selgusetuks, kas

kaebajal on vahendid eelnimetatud tööde teostamiseks endal olemas.

2) Ebaõige on kaebaja seisukoht, et vaide läbivaatamise tähtaja pikendamise teade edastati

tähtaega rikkudes. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 84 lg-s 1 sätestatud 10-päevase

vastamistähtaja kulgemahakkamine on vastustaja hinnangul seotud vaide registreerimisega.

Vaidlus puudub selles, et kaebaja esitas vaide 17.12.2017. Kuivõrd 17.12.2017 oli pühapäev,

siis sai vastustaja kaebaja vaidega tutvuda ja selle registreerida alles esmaspäeval, s.o

18.12.2017. Teate vaide läbivaatamise tähtaja pikendamise kohta sai kaebaja 28.12.2017, s.o

10-ndal päeval ja seega tähtaegselt. Isegi kui vastustaja oleks rikkunud vaide lahendamise

tähtaja pikendamise teate edastamise tähtaega, siis see rikkumine ei saanud antud juhul kaebaja

õigusi iseseisvalt rikkuda. Tegemist ei olnud sellise menetlusnõude rikkumisega, mis võinuks

mõjutada asja otsustamist (HMS § 58).

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus on seisukohal, et esitatud kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus

leiab, et vastustaja on vaidlustatud otsuses ja vaideotsuses põhjendatult leidnud, et kaebaja

äriplaan on suure riskiga. Vastustaja on seda arusaadavalt põhjendanud ning välja toonud

äriplaani puudused. Kuna kaebaja jääb kaebuses juba vaides toodud seisukohtade juurde ning

kohus nõustub vaidlustatud otsuses ja vaideotsuses toodud põhjendustega (kokkuvõtlikult välja

toodud kohtuotsuse punktides 2 ja 3), ei pea kohus vajalikuks neid kõiki üle korrata

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2 alusel.

Vastuseks kaebusele märgib kohus järgmist.

8. TTTS § 19 lg 4 p 5 kohaselt ei anta ettevõtluse alustamise toetust isikule, kelle esitatud

äriplaan on suure riskiga. Eesti Töötukassa jättis 14.12.2017 otsusega M.H.i taotluse

rahuldamata, viidates tema esitatud äriplaani suure riski osas teeninduse kirjelduse,

turuanalüüsi, omahinna arvutuskäigu, hinnakujunduse kirjelduse, konkurentsianalüüsi,

ettevõtte käivitamise kava, põhjaliku turundusplaani ja koostatud riskianalüüsi puudulikkusele.

Samuti jääb vaidlustatud otsuse kohaselt äriplaanist selgusetuks, milliste andmete alusel on

koostatud müügiprognoosid; põhjendatud ei ole toetuse eest soetatavate esemete hinnaklassi

ega vajadust ettevõtlusega alustamiseks ning kirjeldatud pole olemasolevaid ressursse ega

põhjendatud, kas soetatavatest vahenditest piisab ettevõtte alustamiseks.

Vaideotsuses on vastustaja nõustunud kaebajaga, et äriplaani p-st 13 nähtub toetuse eest

planeeritud vahendite soetamise vajadus ja spetsiifika. Ülejäänud osas vastustaja ei ole

kaebajaga nõustunud ning on jäänud vaidlustatud otsuses toodud põhjenduste juurde.

9. Hinnang, kas äriplaan on suure riskiga või mitte, on vastustaja kaalutlusotsus. Selleks tuleb

vastustajal kaaluda kõiki äriplaanis toodud aspekte tervikuna ja koosmõjus, mille tulemusena

peaks vastustaja jõudma järeldusele, kas plaanis seatud eesmärke on selles toodu põhjal

reaalselt võimalik ka ellu viia ning kas selliselt toimiv ettevõte võiks olla jätkusuutlik. Juhul,

kui ettevõtluse alustamise toetuse taotlusele lisatud äriplaanist lähtudes esineb põhjendatud

kahtlus, et toetuse eest loodav ettevõte ei oleks jätkusuutlik ega suudaks tagada toetuse

eesmärkide saavutamist, siis ongi esitatud äriplaan TTTS § 19 lg 4 p 5 tähenduses suure riskiga.

TTTS § 9 lg 1 p 9 ja lg 3 kohaselt peab ettevõtluse alustamise toetuse andmine kui

tööturuteenuse osutamine soodustama isiku töölerakendumist, milline nõue oleks täidetud vaid

7(8)

olukorras, kus esineb piisav alus arvata, et alustatav ettevõtlus oleks perspektiivikas ja tagaks

taotleja tööga kindlustamise.

10. HKMS § 158 lg 3 järgi kontrollib kohus kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud

toimingu õiguspärasust hinnates ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude

kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse

otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust

haldusorgani eest. Seega ei saa kohus ise kaebaja äriplaani hinnata ega kaaluda, kas äriplaanis

esinevad vead toovad kaasa TTTS § 19 lg 4 p-s 5 nimetatud suure riski või mitte. Kohus

kontrollib vaid, kas vastustaja on oma otsust piisavalt põhjendanud ega ole otsuse tegemisel

rikkunud kaalutlusreegleid.

11. M.H.i äriplaanis (tl 19-38) sisalduvate riskide osas on kohus seisukohal, et Eesti Töötukassa

on 14.12.2017 otsuses ja 24.01.2018 vaideotsuses äriplaani igakülgselt ja objektiivselt

hinnanud ning arusaadavalt selgitanud, milles selle suur risk seisneb. Kaebaja on tuginenud

üldsõnalisele seisukohale, et vastustaja on äriplaani hindamisel olnud subjektiivne ning

vaidlusaluses otsuses ja vaideotsuses väljatoodud põhjendused ei ole asjakohased. Kaebaja on

märkinud, et ta ei pidanud vajalikuks äriplaanis välja tuua ja selgitada ettevõtluse ja turunduse

põhitõdesid, kuna ei poolda äriplaani muutmist ilukirjanduslikuks teoseks. Kaebaja arvates on

äriplaanis välja toodud informatsioon piisav ja toetuskõlblik.

Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole vastustaja nõudnud ilmselgelt asjassepuutumatute või

ülemääraste andmete kajastamist äriplaanis. Kui toetust taotlev isik ei pea vajalikuks äriplaanis

välja tuua enda arvates „ilmselget või üleliigset“ informatsiooni, võtab ta ise riski, et tema

äriplaan võib osutuda töötukassa kui ettevõtluse alustamise toetuse andmise üle otsustaja jaoks

puudulikuks ning taotleja võib seetõttu jääda toetusest ilma. Vastustaja saab otsuse tegemisel

lähtuda vaid talle esitatud äriplaanist. Äriplaan peab olema koostatud sellise põhjalikkusega, et

vastustajal tekib selle läbitöötamisel veendumus, et plaan võib tõenäoliselt õnnestuda. Kui

kaebaja ei suuda ära näidata, et tema äriplaan on põhjalikult läbi mõeldud ja teostatav ning tulu

kindel ja järjepidev, siis ei ole avalike vahendite investeerimine tema tegevusse õigustatud.

Kaebaja ülesanne on koostada selline äriplaan, mis veenab kavandatava ettevõtluse

jätkusuutlikkuses ning on esitatud andmete põhjal usutav ja vajadusel kontrollitav.

Kohus leiab, et vastustaja etteheited kaebaja äriplaanile on põhjendatud. Kohtu arvates viitab

kaebaja äriplaani pealiskaudsusele näiteks kasvõi asjaolu, et kaebaja vastuväidete kohaselt ei

kuulu ettevõtte tegevuse hulka spetsiifiliste teenuste osutamine ning seega ei ole kaebaja

hinnangul

ettevõtte

tegevuse

alustamiseks

vajalik

tegevuslubade,

litsentside

ega

registreeringute olemasolu. Samas aga nähtub kaebaja äriplaani p-st 6.1, et loodav ettevõte

hakkab osutama ka ehitustööde teostamise teenust, korstnapühkija teenust ja tegelema puude

langetamisega, mis kõik siiski nõuavad vastava litsentsi või loa olemasolu. Kohus ei hakka

siinkohal üle kordama ega eraldi hindama kõiki vastustaja poolt osundatud puudusi (vt otsuse

p 10). Kohus leiab, et vastustaja on otsuses väljatoodud puudusi piisavalt põhjendanud. Kohus

nõustub, et kaebaja äriplaanis kajastatud liialt üldise või puuduliku informatsiooni pinnalt ei ole

võimalik adekvaatselt hinnata loodava ettevõtte kasumlikkust ja jätkusuutlikust.

12. Täiendavalt lisab kohus, et antud juhul oli kaebaja äriplaan sedavõrd suurte puudustega, et

vastustaja poolt eraldi tähtaja andmine nende kõrvaldamiseks ei oleks olnud põhjendatud (nt

Tallinna Ringkonnakohtu 18.12.2014 otsus asjas nr 3-13-2005, p 10). Kaebajal tulnuks esitada

põhjalikult ümbertöötatud või täiendatud äriplaan, mistõttu ei oleks puuduste kõrvaldamise

nõue olnud eesmärgipärane. Kaebajal aga ei ole keelatud esitada vastustajale uus ettevõtluse

alustamise toetuse avaldus koos ümbertöötatud või täiendatud äriplaaniga, milles oleks

vastustaja esiletoodud puudused kõrvaldatud.

8(8)

13. Veel märgib kohus, et küsimus sellest, kas vastustaja edastas kaebajale teate vaide

lahendamise tähtaja pikendamise kohta hilinemisega, ei ole praegusel juhul asjassepuutuv ega

oma tähendust vaidlustatud otsuse või vaideotsuse õiguspärasuse hindamisel. Vaidlust ei ole,

et kaebaja esitas vastustajale vaide 17.12.2017 ning vastustaja pikendas vaide läbivaatamise

tähtaega 30 päeva võrra. Seega, lugedes vaide esitamise päevaks 17.12.2017, pidi vastustaja

pikendatud tähtaega arvestades vaide lahendama hiljemalt 26.01.2018. Vaideotsus on tehtud

24.01.2018 ja seega on vaie lahendatud seaduses ettenähtud tähtaega (HMS § 84) järgides.

14. Kohus on seisukohal, et vaidlusalused haldusaktid on õiguspärased ja nende tühistamiseks

puudub alus. Eeltoodust tulenevalt jääb kaebus rahuldamata.

15. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus

tehakse kaebaja kahjuks, seega tema menetluskulud jäävad tema enda kanda. Vastustaja ei ole

kohtult menetluskulude hüvitamist taotlenud, seetõttu jäävad tema potentsiaalsed

menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/