3-18-1614/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-18-1614 Määruse kuupäev 24.08.2018 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi xxx kaebus Tartu Vangla ja Justiitsministeeriumi tegevuse peale Resolutsioon 1. Tagastada xxx kaebus. 2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. 3. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus kuulutada menetlus haldusasjas nr 3-18-1614 kinniseks. 4. Asendada avaldatavas kohtumääruses andmesubjekti nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud ja kohtu seisukoht

1. Xxx esitas Tartu Halduskohtule 12.08.2018 kaebuse Tartu Vangla ja Justiitsministeeriumi vastu. Kaebuse kohaselt piirati alates 10.08.2018 kõikidel kinnipeetavatel õigust helistada kinnipidamisasutuses kaebaja ettevõttele kuuluvatele numbritele. Kaebaja leiab, et piiratud on ettevõtlusvabadust ning vastustaja tekitab kaebajale varalist kahju. Kaebaja taotleb piirangu tühistamist. Lisaks vastustajate tegevuse õigusvastasuse tuvastamist hilisema kahju hüvitamise kaebuse või heastamisnõude esitamise eesmärgil ning vältimaks samalaadseid olukordi tulevikus. Kaebuses sisaldub ka esialgse õiguskaitse taotlus piirangute lõpetamiseks.

2. Kohus leiab, et Xxx kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik- õiguslikest suhetes tekkinud vaidluste lahendamine. HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt kuulub tagastamisele kaebus, mille lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kohtu hinnangul ei ole kaebuses kirjeldatud vaidlus tekkinud avalik-õiguslikus suhtes. Halduskohtul puudub pädevus lahendada võlasuhtest sh kahju õigusvastasest tekitamisest (võlaõigusseaduse § 1049) tekkinud vaidlusi. Kohus mõistab, et kaebuses toodud asjaoludel võib olla riivatud täisühingu ühe täisosaniku kui kinnipeetava õigusi telefonikõnedele. Seega on kaebaja esindajal kui kinnipeetaval õigus esitada kaebus halduskohtule, järgides vangistusseadusest tulenevat.

3. Eeltoodust tulenevalt kuulub kaebus HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastamisele. HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti seadusega ettenähtud korras kohtusse.

2

4. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis ei ole pooleliolevat menetlust, mistõttu kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav ning jääb läbi vaatamata HKMS § 249 lg 5 alusel.

5. HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 38 lg 1 p-ga 6 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik ärisaladuse või muu sellesarnase saladuse hoidmiseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole saladuse kaitse huvist suurem. Haldusasja nr 3-18-1614 toimikusse liidetud dokumendid ei sisalda kohtu hinnangul andmeid kaebaja ärisaladuse kohta. Kinniseks kuulutamise taotlemisel on kohtul kohustus konkretiseerida, milles seisneb ärisaladus, mida tuleb, kas teise menetlusosalise eest (HKMS § 79 lg 1 p 5) või menetlusvälise isiku eest (HKMS § 89) varjata. Kohtuasja toimikusse ei ole käesoleval juhul lisatud ärisaladust sisaldavaid dokumente. Seega puudub vajadus menetluse kinniseks kuulutada. Kohus selgitab, et menetlusvälise isiku õigus tutvuda toimikuga on reguleeritud HKMS §-s 89 ning on piiratud poolte nõusolekuga või lubatav kohtu loal, kui selleks on põhjendatud huvi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse kuulutada kohtuasja menetlus kinniseks rahuldamata.

6. HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas kohtulahendis andmesubjekti nime tähemärgiga.

/allkirjastatud digitaalselt/