3-18-1575/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 24.08.2018, Tallinn Haldusasja number 3-18-1575 Haldusasi

S. G. kaebus Sotsiaalkindlustusameti (SKA) toimingu (Venemaa Föderatsiooni Pensionifondi poolt SKA-le esitatud pensioni määramise formularide ja dokumentide tagastamise) õigusvastasuse tuvastamiseks ning SKA kohustamiseks teha otsus kaebajale Eesti pensioni määramise kohta Menetlustoiming Kaebuse tagastamine Resolutsioon Tagastada kaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. S. G. (sünd xx xx xxxx) esitas 07.08.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse Sotsiaalkindlustusameti (SKA) toimingu (Venemaa Föderatsiooni Pensionifondi poolt SKA-le esitatud pensioni määramise formularide ja dokumentide tagastamise) õigusvastasuse tuvastamiseks ning SKA kohustamiseks teha otsus kaebajale Eesti pensioni määramise kohta. Koos kaebusega esitas kaebaja ka menetlusabi taotluse.

2. Vastusena Tallinna Halduskohtu 16.08.2018 kohtunõudele teatas SKA 21.08.2018, et S. G. avaldus ja lisadokumendid pensioni määramiseks saabusid Venemaa Föderatsiooni Pensionifondilt. Kuivõrd S. G. elab Krimmis ning talle ei kohaldu Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni pensionikindlustust käsitlev koostööleping, jäeti S. G. pensioni määramise taotlus koos lisadokumentidega läbi vaatamata ning tagastati Venemaa Föderatsiooni Pensionifondile. KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus leiab, et kaebus tuleb kaebeõiguse puudumise tõttu tagastada (vrd halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1).

4. Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni pensionikindlustust käsitleva koostöölepingu art 3 kohaselt kohaldatakse lepingut isikutele, kes elavad lepingupoolte territooriumitel ja kes on lepingupoole kodanikud või kodakondsuseta isikud ning kelle suhtes kehtivad või on kehtinud lepingupoolte õigusaktid, millele kohaldatakse lepingu artiklit 2. Nii kaebuses kui menetlusabi taotluses on kaebaja elukohaks märgitud xxxxxxxxx Venemaa Föderatsioon. Nimetatud aadress nähtub ka kohtule saadetud ümbrikult. Seega ei ole vaidlust selles, et kaebaja elab Krimmis.

Kohus selgitab, et Eesti Vabariik ei ole sarnaselt suurema osaga rahvusvahelisest kogukonnast tunnustanud Venemaa Föderatsiooni poolt õigusvastaselt Ukraina Vabariigilt annekteeritud Krimmi Autonoomset Vabariiki Venemaa Föderatsiooni osana.1 Seega ei saa Krimmi poolsaarel elamist pidada elamiseks Venemaa Föderatsiooni territooriumil. Kuivõrd kaebaja kummagi lepingupoole territooriumil ei ela, ei ole ta vastavalt lepingu artiklile 3 lepingu subjektina käsitatav.

5. Olukorras, kus Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni pensionikindlustust käsitlevat koostöölepingut kaebaja suhtes kohaldada ei saa, puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda enda suhtes lepingus sätestatud haldusmenetluse läbiviimist või lepingu alusel pensioni määramist. Subjektiivse õiguse puudumise tõttu pole kaebajal ka kaebeõigust (vrd HKMS § 44 lg 1) ning kaebus tuleb tagastada (HKMS § 121 lg 2 p 1).

6. Kuivõrd kaebus tagastatakse, ei ole menetlusabi taotluse sisuline läbivaatamine vajalik.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Maimann

1 ÜRO Peaassamblee 27.03.2014 resolutsioon 68/262: https://www.securitycouncilreport.org/atf/cf/%7b65BFCF9B- 6D27-4E9C-8CD3-CF6E4FF96FF9%7d/a_res_68_262.pdf vt ka: https://vm.ee/et/krimmi-ja-sevastopoli-ebaseadusliku-annekteerimise-tottu-kehtestatud-piiravad-meetmed ja http://www.consilium.europa.eu/en/policies/sanctions/ukraine-crisis/