1-09-8628/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 – 09 – 8628

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09. oktoober 2009.a, Liivalaia kohtumaja, Tallinn Kriminaalasja number 1 – 09 – 8628 Kohtukoosseis täitmiskohtunik Alari Möldre Taotluse sisu

R.E taotlus temale Harju Maakohtu 04.06.2009.a.

otsusega kriminaalasjas 1 – 09 – 8628 järgi mõistetud karistusest vabastamiseks. Süüdimõistetu

R.E , isikukood xxx, asukoht: Vangla

RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata R.E

taotlus tema

vabastamiseks temale Harju Maakohtu 04.06.2009.a. otsusega kriminaalasjas 1 – 09 – 8628 mõistetud karistuse kandmisest. Määrus väljastada R.E-le.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruse teinud kohtule

määruskaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või teada saama pidi.

Määruse motiivid:

Harju Maakohtu 04.06.2009.a. otsusega kriminaalasjas 1 – 09 – 8628 tunnistati R.E süüdi KarS § 424 järgi ning karistada vangistusega 4 kuud ja 15 päeva..

KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 3 kuud.

KarS § 68 lg 1 alusel loeti kinnipidamine 02.06.2009.a. kuni 04.06.2009.a. s.o. 3 päeva karistuse hulka ning kandmisele kuulus 2 kuud ja 27 päeva vangistust. Vastavalt KarS § 69 lg 1 asendati vangistus üldkasuliku tööga 174 tundi, millise tegemise tähtajaks määrati 1 aasta.

R.E

määrati üldkasuliku töö

tegemise ajaks Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Üldkasuliku töö tegemise ajal oli R.E kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Vastavalt KarS § 50 lg 1 p 1 kohaldati R.E-le lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 1 aastaks.

R.E esitas 05.10.2009.a. kohtule avalduse, milles vabastada teda temale Harju

Maakohtu 04.06.2009.a. otsusega kriminaalasjas 1 – 09 – 8628 mõistetud karistuse kandmisest.

R.E põhjendab esitatud taotlust asjaoluga, et 04.06.2009.a. vastu võetud liiklusseaduse ja karistusseadustiku ning nendega seonduvate seaduste muutmise seadusega ja KarS § 424 uue redaktsiooniga on alates 01.07.2009.a. tema tegevus, mille eest teda Harju Maakohtu 04.06.2009.a. otsusega süüdi mõisteti, dekriminaliseeritud ja näeb ette karistamist väärteokorras.

Kohus tutvunud esitatud taotlusega ja kriminaalasja materjalidega, asub seisukohale, et R.E

taotlus tema vabastamiseks temale Harju Maakohtu 04.06.2009.a. otsusega

kriminaalasjas KarS § 424 järgi mõistetud karistuse kandmisest vabastamiseks tuleb jätta rahuldamata. R.E suhtes Harju Maakohtu poolt 04.06.2009.a. tehtud otsus kriminaalasjas 1 – 09 – 8628 jõustus

05.06.2009.a. 01.07.2009.a muudeti EV Riigikogu poolt liiklusseaduse ja karistusseadustiku ning nendega

seonduvate seaduste muutmise seaduse vastuvõtmisega joobeseisundi tuvastamise regulatsioon konkreetsemaks ja täpsemaks. KarS § 424 järgi oli joobeseisundis mootorsõiduki

juhtimine kriminaalkorras karistatav ka enne 01.07.2009.a ning on karistatav ka pärast

01.07.2009.a. Seadusandja on KarS § 424 muudatuse osas näinud ette rakendussätte muutmise seaduse § 7 lg-s 4, mis kohtu hinnangul laieneb ka liiklusseaduses sätestatud joobeseisundi piirmäärade kehtestamise kohta, sest alates 01.07.2009.a on KarS § 424 sisuks

kindla piirmäära ületamine. Nimetatud piirmäärade loetelu on sätestatud liiklusseaduses.

Riigikohus on oma otsuses nr 3-4-1-19-07 leidnud, et küsimuses, kas viia süüdimõistetu kantav karistus kooskõlla uue leebema karistusseadusega (s.t kas lugeda aktsepteeritavaks PS § 23 lg 4 teises lauses sisalduva põhiõiguse riive), puudub kohtule endal kaalumisvõimalus,

ilma et eelnevalt oleks seadusandja poolt seaduse vastuvõtmisega otsustatud küsimust,

millistes juhtudel, milliste teiste põhiseaduslike väärtuste huvides ning millises ulatuses on

kõnealuse põhiõiguse riive lubatav. Seega kui seadusandja soovib mingis osas piirata kergendava karistusseaduse tagasiulatuva jõu põhimõtte toimet süüdimõistetu suhtes, peab ta

selle võimaluse seaduses ette nägema. Seadusandja on muutmise seaduses konkreetselt

sätestanud, et 01.07.2009.a jõustunud KarS § 424 muudatust ei kohaldata tagasiulatuvalt isikutele, kelle suhtes on kohtuotsus jõustunud enne 01.07.2009.a. Riigikohtu üldkogu leidis, et PS § 12 lg 1 esimese lauses ja § 23 lg 2 teises lause sätestatud põhiõigused ei ole piiramatud ja et reservatsioonita põhiõiguste piiramise legitiimse õigustusena saab arvestada

teisi põhiõigusi või põhiseaduslikke väärtusi. Üldkogu arvates võib kergendava

karistusseaduse tagasiulatuva jõu põhimõttes piiramist õigustada selliste põhiseaduslike

väärtustega nagu ühiskonna õiglustunne, õiguskaitsesüsteemi efektiivne toimimine, karistusotsuse seadusjõud, õiguskindlus ja õigusrahu. Liiklussüüteod kujutavad endast olulist ühiskondlikki probleemi, mis on viimastel aastatel intensiivistunud seoses massiivsete raskete

liiklusrikkumiste toimepanemisega (roolijoodiklus, kiiruse ületamised, rasked

liiklusõnnetused). Ei saa anda ühiskonnale signaali, et riik hakkab liiklusrikkumistesse suhtuma leebemalt kui varem, mis kindlasti kaasneks, kui tuleb hakata läbi vaatama tuhandeid jõustunud kohtulahendiga KarS § 424 asju.

Kohus peab vajalikuks osundada ka Tallinna Ringkonnakohtu 29.09.2009.a. lahendile kriminaalasjas 1 – 09 – 843, milles ringkonnakohus on kinnitanud eelnimetatud seisukohta.

Lähtudes eeltoodust jätab kohus rahuldamata R.E 07.10.2009.a. taotluse tema vabastamiseks temale Harju Maakohtu 04.06.2009.a. otsusega kriminaalasjas 1 – 09 – 8628 mõistetud karistuse kandmisest.

Alari Möldre täitmiskohtunik