2-18-9882/19 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-18-9882 1(3)

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Määruse tegemise aeg ja koht 23. august 2018, Jõhvi Tsiviilasja number 2-18-9882 Tsiviilasi Kohtla-Järve Linna avaldus R. B.i surnuks tunnistamiseks Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Kohtla-Järve Linn (Linnavalitsuse kaudu) avaldus (RK 75001017, asukoht Keskallee 19 Kohtla-Järve 30395, epost linnavalitsus@kjlv.ee ) Teadmata kadunud isik: R. B. (IK xxx, rahvastikuregistris andmed puuduvad, arhiivis, endine märgitud elukoht xxx) Avalikku huvi kaitsma õigustatud isik: Siseminister (epost: info@siseministeerium.ee ) RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Kohtla-Järve Linna avaldus. 2. Tunnistada R. B. (IKxxx) surnuks ja lugeda tema surmaajaks 31.12.2012. 3. Avaldada käesolev määrus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 4. Saata määrus menetlusosalistele teadmiseks ning pärast määruse jõustumist 10 päeva jooksul maakonnakeskuse kohalikule omavalitsusele, Jõhvi vallale (johvi@johvi.ee ) isiku surmaandmete kandmiseks rahvastikuregistrisse.

Menetluskulude jaotus

5. Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib avaldaja või isik, kellel on õiguslik huvi surnuks tunnistamise tühistamise või surmaaja muutmise vastu, esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul määruse avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määrus jõustub, kui nimetatud tähtaja jooksul määruskaebust ei esitata

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kohtla-Järve Linn esitas 28.06.2018 Viru Maakohtule avalduse R. B.i surnuks tunnistamiseks. Isik on teadmata kadunud alates 14.07.2011. Politseija Piirivalveamet algatas 15.05.2014 haldusmenetluse nr 1424000100 teadmata kadunud isiku R. B.i asukoha kindlaks tegemiseks.

2-18-9882 2(3) Isiku viibimiskoha ja elusoleku kohta puuduvad igasugused andmed juba üle 6 aasta ning isikut ei leitud. Avaldaja palub tunnistada teadmata kadunud isiku TsÜS § 19 lg 1 alusel surnuks.

2. Viru Maakohtu 29.06.2018 määrusega võeti avaldus menetlusse ja avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded TsMS § 510 lg 1 vastav teade.

3. Kohus tegi päringud isiku kohta riigiasutustele ja ametitele, krediidiasutustele ning teistele isikutele ja asutustele, kellel võiks olla andmeid isiku elusoleku kohta.

4. Siseministeeriumi arvamuse kohaselt on R. B. teadmata kadununa tagaotsitav alates 26.02.2013, toimik nr 1424000100. Juhtumi aluseks oli teave, et 14.07.2011 võeti Kohtla-Järvel garaažiühistute Oru 6 ja Oru 7 juures isikute grupi poolt R. B.ilt ebaseaduslikult vabadus ning tema suhtes pandi toime kehaline väärkohtlemine. Tagaotsimise käigus teostatud toimingutega ei ole õnnestunud saada täiendavat teavet isiku elu ja tegevuse kohta peale viidatud kadumise kuupäeva. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt läbi viidud DNA profiili võrdlusel ei ole seni leitud vasteid tundmatute surnukehade andmetega. Isikul puuduvad kehtivad isikut tõendavad dokumendid ning uut isikut tõendava dokumendi taotlust esitatud ei ole. Eesti rahvastikuregister ei sisalda andmeid isiku elu ja tegevuse kohta pärast tema kadumist. Isiku vanemad on surnud ning tal ei ole lapsi. Siseministeeriumil ei ole vastuväiteid isiku surnuks tunnistamisele.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 3 kohaselt on isiku surnuks tunnistamine ja isiku surmaaja tuvastamine hagita asi. TsMS § 477 § 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. TsMS ei sätesta, et isiku surnuks tunnistamise menetluses peab kohus menetlusosalised ära kuulama, seega lahendab kohus avalduse kirjalikus menetluses. Kohus algatab isiku surnuks tunnistamise menetluse üksnes avalduse alusel. Avalduse võib esitada asutus, kellel on isiku surnuks tunnistamiseks õiguslik huvi, eelkõige Siseministeerium. Avalduses märgitakse, miks avaldaja on huvitatud isiku surnuks tunnistamisest ja samuti asjaolud, mis põhistavad isiku surnuks tunnistamist (TsMS § 509 lg 1 p 3 ja lg 2). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 19 lg 1 kohaselt võib kohus teadmata kadunud isiku huvitatud isiku taotlusel surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus.

6. Avaldaja on õigustatud isiku surnuks tunnistamise avaldust esitama (TsMS § 509 lg 1 p 1). Elektroonilise kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt ei oma R. B. kinnisvara (tl 51). Rahvastikuregistris puuduvad andmed isiku kohta (andmed arhiivis), vanemad surnud, abielu lõpetatud, lapsi ei ole. Kohus avaldas 02.07.2018 väljaandes Ametlikud Teadaanded kohtuteate, et kohtu menetluses on avaldus R. B.i surnuks tunnistamiseks. Kohus kutsus isikut esitama kohtule andmed hiljemalt kuue nädala jooksul alates teate ilmumisest oma elusoleku kohta, samuti kõiki isikuid, kellel on andmeid isiku kohta (tl 15). Andmeid, mis annaks alusta arvata, et isik on elus, kohtule ei esitatud.

7. Eesti krediidiasutustel puuduvad andmed, mis annaksid alust arvata, et R. B. on elus (tl 17, 21, 29, 31, 32, 37). Jõhvi Vallavalituse andmetel ei ole isik kunagi Jõhvi valla või linna territooriumil elanud, puuduvad ajakohased andmed isiku elu-, asuvõi viibimiskoha kohta, mis annaksid alust arvata, et ta on elus (tl 19). Eesti Töötukassa andemetel ei ole isik töötuna ja tööotsijana arvel tööturuteenuste osutamise registris (tl 23). Eesti Haigekassa ravikindlustuse andmekogus puuduvad andmed isiku ravikindlustuse kohta (tl 26). Sotsiaalkindlustusametil puuduvad isiku kontaktandmed ning väljamakseid tehtud ei ole (tl 34). Maksu-ja Tolliameti andmetel ei ole isikule

2-18-9882 3(3) alates 01.01.2011 kuni 30.06.2018 väljamakseid deklareeritud (tl 40). Politsei-ja Piirivalveametil puuduvad andmed isiku elu ja tegevuse kohta pärast 14.07.2011 teabe laekumist (tl 43). Kohus leiab, et kuna puuduvad igasugused andmed selle kohta, et isik võiks elus olla, tuleb isik tunnistada surnuks.

8. Kui isiku eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse tema surmaajaks esimese aasta lõpp pärast aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimased andmed (TsÜS § 20 lg 2). Asjas kogutud materjalide alusel ei ole võimalik R. B.i surmaaega kindlaks määrata. Kohus leiab, et kuna alates 14.07.2011 ja pärast seda puuduvad igasugused andmed, mis kinnitaksid isiku elusolekut tuleb R. B.i surmaajaks TsÜS § 20 lg 2 alusel lugeda 31.12.2012 (esimese aasta lõpp pärast aastat, mil isiku elusoleku kohta saadi viimaseid andmeid).

9. TsMS § 511 kohaselt avaldatakse surnuks tunnistamise määrus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus saadab isiku surnuks tunnistamise määruse avaldajale ja valdkonna eest vastutavale ministrile ning määruse jõustumisest alates kümne päeva jooksul perekonnaseisuasutusele isiku surmaandmete kandmiseks rahvastikuregistrisse. Isiku surnuks tunnistamise määrus jõustub ja kuulub täitmisele, kui selle peale määruskaebuse esitamise tähtaeg on möödunud. TsMS 512 lg 2 kohaselt võib avaldaja või isik, kellel on õiguslik huvi surnuks tunnistamise tühistamise või surmaaja muutmise vastu esitada isiku surnuks tunnistamise määruse peale määruskaebuse alates 30 päeva jooksul väljaandes Ametlikud Teadaanded määruse avaldamisest.

Menetluskulud

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel määruses, millega hagita menetluses avaldus lahendatakse (TsMS § 173 lg 1).

Hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane (TsMS § 172 lg 1).

Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda.

Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/