Legislator Case Law & Legislation
2-18-10413/19 AI generated

2-18-10413/19 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 2-18-10413/19
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

2-18-10413 1(3)

Legislator headnote

AI generated

2-18-10413/19 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: 2-18-10413 1(3)

Keywords

AI generated
forensic DNA evidence missing case documents insufficient investigation of assets DNA swab collection unsubstantiated identity insufficient proof of indigence
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-18-10413 1(3)

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Määruse tegemise aeg ja koht 23. august 2018, Jõhvi Tsiviilasja number 2-18-10413 Tsiviilasi Siseministeeriumi avaldus T. M.i surnuks tunnistamiseks Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Siseministeerium (Pikk 61, 15065 Tallinn) Avaldaja esindaja: Heddi Lutterus, e-post info@siseministeerium.ee ) Puudutatud (teadmata kadunud) isik: T. M. (IK xxx, rahvastikuregistri andmetel elukoht xxx) Puudutatud isik (poeg): V. S. (IK xxx, muu sideaadress xxx) RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Siseministeeriumi avaldus. 2. Tunnistada T. M. (IK xxx) surnuks ja lugeda tema surmaajaks 31.12.2002. 3. Avaldada käesolev määrus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 4. Saata määrus menetlusosalistele teadmiseks ning pärast määruse jõustumist 10 päeva jooksul maakonnakeskuse kohalikule omavalitsusele, Jõhvi vallale (johvi@johvi.ee ) isiku surmaandmete kandmiseks rahvastikuregistrisse.

Menetluskulude jaotus

5. Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib avaldaja või isik, kellel on õiguslik huvi surnuks tunnistamise tühistamise või surmaaja muutmise vastu, esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul määruse avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määrus jõustub, kui nimetatud tähtaja jooksul määruskaebust ei esitata

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1 Siseministeeriumi avalduse kohaselt laekus Ida prefektuuri 24.07.2001 avaldus isiku kadumise kohta. Jõhvi politseijaoskond algatas menetluse isiku asukoha tuvastamiseks, toimik nr 0116207. Tagaotsimise käigus tehtud toimingutega ei ole saadud teavet isiku elu või tegevuse kohta. Kadunud isiku poeg, V. S. ei ilmunud kokkulepitud ajal s.o. 21.08.2017 politseijaoskonda DNA

2-18-10413 2(3) andma ning pärast 08.03.2018 ei ole politsei temaga enam ühendust saanud, kuna ta ei vasta telefonile. 23.06.2000 on isikule antud elamisluba nr TE33M000581 ja 05.01.2001 väljastatud välismaalase pass nr V0394259 kehtivusega kuni 23.06.2005. Taotlust uue isikut tõendava dokumendi saamiseks ei ole esitatud. Piiriületusi ei ole fikseeritud. Viimane isikuga seotud juhtum politsei andmekogus on teadmata kadumise juhtum (2440150003472).

2. Viru Maakohtu 09.07.2018 määrusega võeti avaldus menetlusse, avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded TsMS § 510 lg 1 vastav teade.

3. Kohus tegi päringud isiku kohta riigiasutustele ja ametitele, krediidiasutustele ning teistele isikutele ja asutustele, kellel võiks olla andmeid isiku elusoleku kohta. Samuti küsiti arvamust teadmata kadunud isiku pojalt.

4. V. S. kohtule ei vastanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 3 kohaselt on isiku surnuks tunnistamine ja isiku surmaaja tuvastamine hagita asi. TsMS § 477 § 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. TsMS ei sätesta, et isiku surnuks tunnistamise menetluses peab kohus menetlusosalised ära kuulama, seega lahendab kohus avalduse kirjalikus menetluses. Kohus algatab isiku surnuks tunnistamise menetluse üksnes avalduse alusel. Avalduse võib esitada asutus, kellel on isiku surnuks tunnistamiseks õiguslik huvi, eelkõige Siseministeerium. Avalduses märgitakse, miks avaldaja on huvitatud isiku surnuks tunnistamisest ja samuti asjaolud, mis põhistavad isiku surnuks tunnistamist (TsMS § 509 lg 1 p 3 ja lg 2). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 19 lg 1 kohaselt võib kohus teadmata kadunud isiku huvitatud isiku taotlusel surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus.

6. Avaldaja on õigustatud isiku surnuks tunnistamise avaldust esitama (TsMS § 509 lg 1 p 3). Kohus avaldas 09.07.2018 väljaandes Ametlikud Teadaanded kohtuteate, et kohtu menetluses on avaldus T. M.i surnuks tunnistamiseks. Kohus kutsus isikut esitama kohtule andmed hiljemalt kuue nädala jooksul alates teate ilmumisest oma elusoleku kohta, samuti kõiki isikuid, kellel on andmeid isiku kohta (tl 17). Andmeid, mis annaks alusta arvata, et isik on elus, kohtule ei esitatud.

7. Rahvastikuregistri andmetel on teadmata kadunud isiku ema ja abikaasa surnud, elukoha andmed puuduvad (tl 8). Jõhvi Vallavalituse andmetel oli isiku elukohaks registreeritud ajavahemikul 05.01.1995 kuni 11.02.2006 Koidu tn 2v-34 Jõhvi, puuduvad ajakohased andmed isiku elu-, asuvõi viibimiskoha kohta, mis annaksid alust arvata, et ta on elus (tl 29). Eesti Töötukassa andemetel ei ole isik töötuna ja tööotsijana arvel tööturuteenuste osutamise registris (tl 25). Isik ei olnud krediidiasutuste klient (tl 19, 21, 23, 31, 32, 34). Sotsiaalkindlustusametil puuduvad isiku kontaktandmed ning väljamakseid tehtud ei ole (tl 37). Maksu-ja Tolliameti andmetel ei ole isikule alates 01.01.1999 kuni 30.06.2018 väljamakseid deklareeritud (tl 40). Politseija Piirivalveametil puuduvad andmed isiku elu ja tegevuse kohta pärast 24.07.2001 avalduse laekumist (tl 43). Eesti Haigekassa ravikindlustuse andmekogus puuduvad andmed isiku ravikindlustuse kohta (tl 45). Tulenevalt eeltoodust puuduvad andmed isiku elusoleku kohta alates 24.08.1998. Kohus leiab, et kuna puuduvad igasugused andmed selle kohta, et isik võiks elus olla, tuleb isik tunnistada surnuks.

2-18-10413 3(3) 9. Kui isiku eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse tema surmaajaks esimese aasta lõpp pärast aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimased andmed (TsÜS § 20 lg 2). Asjas kogutud materjalide alusel ei ole võimalik T. M.i surmaaega kindlaks määrata. Kohus leiab, et kuna alates 24.07.2001 ja pärast seda puuduvad igasugused andmed, mis kinnitaksid isiku elusolekut tuleb T. M.i surmaajaks TsÜS § 20 lg 2 alusel lugeda 31.12.2002 (esimese aasta lõpp pärast aastat, mil isiku elusoleku kohta saadi viimaseid andmeid).

10. TsMS § 511 kohaselt avaldatakse surnuks tunnistamise määrus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus saadab isiku surnuks tunnistamise määruse avaldajale ja valdkonna eest vastutavale ministrile ning määruse jõustumisest alates kümne päeva jooksul perekonnaseisuasutusele isiku surmaandmete kandmiseks rahvastikuregistrisse. Isiku surnuks tunnistamise määrus jõustub ja kuulub täitmisele, kui selle peale määruskaebuse esitamise tähtaeg on möödunud. TsMS 512 lg 2 kohaselt võib avaldaja või isik, kellel on õiguslik huvi surnuks tunnistamise tühistamise või surmaaja muutmise vastu esitada isiku surnuks tunnistamise määruse peale määruskaebuse alates 30 päeva jooksul väljaandes Ametlikud Teadaanded määruse avaldamisest.

Menetluskulud

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel määruses, millega hagita menetluses avaldus lahendatakse (TsMS § 173 lg 1).

Hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane (TsMS § 172 lg 1).

Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda.

Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/