3-18-1360/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.08.2018, Tallinn

Haldusasja number

3-18-1360

Haldusasi

Osaühing

CORNETTE-KG

kaebus

riigihangete

vaidlustuskomisjoni 28.06.2018 otsuse nr 121-18/192627 ja

Päästeameti 28.05.2018 otsuse, millega lükati osaühing

CORNETTE-KG pakkumus tagasi ja tunnistati edukaks osaühing

PERIMEX pakkumus, tühistamiseks.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja (vaidlustaja) – Osaühing CORNETTE-KG, lepinguline

esindaja vandeadvokaat Kaarel Berg

Vastustaja (hankija) – Päästeamet, volitatud esindaja Triinu

Matso

Kolmas isik – osaühing PERIMEX,

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 03.09.2018. Kui apellant ei ole

apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus

kirjaliku menetlusega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Päästeamet avaldas 30.12.2017 riigihangete registris hanketeate avatud hankemenetlusena

läbiviidava riigihanke „Termokaamera komplektide ostmine“ (viitenumber 192627) kohta ja tegi

kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks (29.01.2018)

esitasid pakkumuse osaühing PERIMEX ja osaühing CORNETTE-KG.

2. Päästeamet tegi 22.03.2018 otsuse, millega lükkas osaühing CORNETTE-KG pakkumuse

tagasi. Riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) 20.04.2018 otsusega asjas nr 51-18/192627

2(7)

rahuldati osaühing CORNETTE-KG vaidlustus ja tunnistati kehtetuks hankija 22.03.2018 otsus,

millega pakkumus tagasi lükati.

3. Hankija

tegi

28.05.2018

protokolliga

nr

6.5-4/43

otsuse,

millega

lükkas

osaühing CORNETTE-KG pakkumuse uuesti tagasi ning tunnistas vastavaks ja edukaks osaühingu

PERIMEX pakkumuse.

3.1. Otsuse kohaselt ei vasta osaühing CORNETTE-KG pakkumus riigihanke alusdokumentides

sätestatud tingimustele. Riigihanke selgitava dokumendi (RSD) lisa 4 „Nõuded pakkumusele -

vastavustingimused“ (Vastavustingimused) punkti nr 5 kohaselt peab pakutav termokaamera

komplekt vastama kõikidele RSD lisas 1 esitatud tehnilistele tingimustele. RSD Lisa 1 „Riigihanke

objekti tehnilised kirjeldused“ (TK) punkti 2.1.23 kohaselt peab pakutaval termokaameral olema

pildi ja video salvestamise võimalus. Samuti peab RSD p-st 7.2.1 tulenevalt kauba näidis olema

identne sellega, mida pakkuja pakkumuses pakub ja kavatseb hankelepingu alusel müüa.

3.2. Osaühing CORNETTE-KG pakkumuses esitatud termokaamera näidisel käivitub küll video

salvestamise funktsioon, kuid pildi tegemise funktsioon kaameral puudub. Pakkumuses on puudu

salvestus-ühenduslüli, mis on vajalik video salvestamiseks arvutisse. Sellest tulenevalt ei vasta

osaühing CORNETTE-KG pakkumus TK p-s 2.1.23 toodud tehnilisele nõudele, RSD p-le 7.2.1

ega seetõttu ka Vastavustingimute punktile 5.

4. VAKO 28.06.2018 otsusega nr 121-18/192627 jäeti osaühing CORNETTE-KG vaidlustus

rahuldamata osas, mis puudutas hankija 28.05.2018 protokolliga nr 6.5-4/43 tehtud otsust osaühing

CORNETTE-KG pakkumuse tagasilükkamise kohta. Ülejäänud osas jättis VAKO vaidlustuse läbi

vaatamata.

5. Osaühing CORNETTE-KG esitas 09.07.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO

28.06.2018 otsuse nr 121-18/192627 ja Päästeameti 28.05.2018 otsuse nr 6.5-4/43 tühistamiseks.

6. Kohus võttis kaebuse 11.07.2018 määrusega menetlusse ning 02.08.2018 määrusega määras asja

lahendamisele kirjalikus menetluses. Vastustajaks on tunnistatud Päästeamet ning kolmanda

isikuna on menetlusse kaasatud osaühing PERIMEX.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

7. Kaebaja leiab, et tema poolt pakutav termokaamera vastab TK punkti 2.1.23 nõutele.

7.1. 22.03.2018 otsuse vaidlustuse läbivaatamisel VAKO-s kinnitas vastustaja, et pakkumuse

mittevastavus TK p-le 2.1.20 on ainuke kaebaja pakkumuses esinenud mittevastavus ning muid

mittevastavusi pakkumuses ei esine. Seega on vastustaja varasemalt möönnud pakkumuse

vastavust TK p-le 2.1.23 ja kaebaja pakkumuse teistkordne tagasilükkamine on seetõttu pahatahtlik

ega ole kooskõlas riigihangete korraldamise üldpõhimõtetega.

7.2. Teistkordsel pakkumuste vastavuse hindamisel pöördus vastustaja sama küsimusega uuesti

kaebaja

poole

ja

kaebaja

selgitas

vastustajale

pakkumuse

vastavust

objekti

TK

p-le 2.1.23. Salvestuse faili on võimalik alla laadida ning selle põhjal on võimalik salvestada nii

pilte kui videosid. Kirjeldatud kasutusviis võimaldab teha igast, ühe sekundi videomaterjalist,

vähemalt 60 pildikaadrit.

7.3. TK ei sisalda täpseid nõudeid selle kohta, millisel viisil peab olema võimalik termokaameraga

tehtud pilte salvestada. Muuhulgas ei ole tingimustes märgitud, et termokaameral peaks olema

eraldi nupud video ja pildi salvestamise tarbeks. Samuti ei sisalda TK nõuet, et termokaamera

ekraanilt peaks olema võimalik salvestatud pilte vaadata ega ka nõuet, et videod ja pildid peaksid

olema tehtud mingis kindlas formaadis mingi kindla tarkvara olemasolul või on salvestamiseks

teatud tarkvara keelatud. Ainus tingimus oli, et kaamera peab võimaldama video ja pildi

salvestamist. Selle nõude kaebaja pakutav kaamera täidab. Kui vastustaja oleks soovinud välistada

3(7)

piltide salvestamise võimaluse videost saadavate kaadrite abil, oleks tulnud hanketingimustes seda

sõnaselgelt märkida. Kaebaja pakkumuse mittevastavaks tunnistamine põhjusel, et vastustajale ei

meeldi viis või vorm, kuidas kaebaja pakutava kaamera pildi salvestamise viis töötab, ei ole

õigustatud.

7.4. Termokaamera lõppkasutajad on tavaliselt tuletõrjujad. Tulekahju olukorras võib kuluda video

salvestamise režiimist fotoresžiimi ümberlülitumiseks teatud aeg, mistõttu enamik maailma

termokaamerate tootjaid kasutab üksnes video salvestamise funktsiooni. Seega on piltide tegemine

kaebaja poolt selgitatud viisil isegi sobivam.

7.5. TK punkti 2.1.23 tuleb vaadelda koos p-ga 2.1.24, mille kohaselt peab termokaamera pildi

kvaliteet olema selline, mis võimaldab nelja meetri kauguselt inimest taustsüsteemist terviklikult

eristada. Inimese käes olev objekt peab olema nähtav, eristatav ja objekti osad loendatavad. Pilt

peab olema selge ja pildil ei tohi esineda defekte. Kaebaja pakutav kaamera võimaldab salvestada

äärmiselt kõrge kvaliteediga, seejärel saab salvestuse alla laadida. Selle põhjal saab koostada ühe

sekundi videomaterjalist vähemalt 60 kaadrit, mida saab salvestada, välja trükkida või muul viisil

töödelda. Selline pildi salvestamise viis on ühtlasi kasutajasõbralikum, kuna pildi salvestamine ei

sõltu kasutaja reaktsioonikiirusest pildi jäädvustamisel ega ka võimalikest välistest faktoritest

(ilmastikutingimused, temperatuur jms). VAKO on otsuse tegemisel sellise asjaolu jätnud

ebaõigesti arvesse võtmata.

7.6. Kaebaja pakutavat termokaamerat on vastustaja vastavasisulise soovi korral võimalik

programmeerida selliselt, et on võimalik salvestada ka ühte pilti korraga. Kaebaja ei selgitanud

varasemalt sellise võimaluse olemasolu, kuna ei olnud teadlik, et videost kaadrite salvestamine

vastustaja arvates TK nõuetele ei vasta. Sellest sai kaebaja teada alles vaidlustatud otsusest.

Seetõttu on alusetu VAKO kriitika, et sellisele võimalusele on kaebaja viidanud alles pärast

pakkumuse esitamist ja vaidluse kerkimist.

8. Kaebaja pakkumus vastab ka RSD p-le 7.2.1.

8.1. Vastustaja tuvastas 29.01.2018 pakkumuste avamise protokollis, et kaebaja oli kooskõlas RSD

punktiga 7 esitanud ühe termokaamera komplekti näidise. Sellepärast on vastustaja hilisem väide,

et pakkumus ei vasta RSD p-le 7.2.1 pahatahtlik ega ole kooskõlas riigihanke korraldamise

üldpõhimõtetega.

8.2. RSD p-dest 7.2 ja 7.3 nähtub, et objekti näidise esitamise eemärk oli võimaldada vastustajal

hinnata pakutava töökorras termokaamera kasutusomadusi. Vastustaja 28.05.2018 põhjendustest

selgub, et vastustaja testis kaebaja pakutavat kaamerat. Järelikult ei saa vastustaja kaebajale heita

ette seda, et näidis ei olnud töökorras ega võimaldanud testimist läbi viia. Samas ei olnud salvestus-

ühenduslüli (USB-liides) toote testimiseks vajalik. Sellepärast kaebaja seda näidise juurde ei

esitanud. Küll aga nähtub kaebaja pakutava kaamera komplekti kirjeldusest, et USB ühendus on

olemas toote lisaseadmete loetelus. Seega ei saa olla vaidlust selle üle, et kaebaja pakutav

kaamerakomplekt USB-liidest sisaldab. Vastustaja oleks võinud kaebajalt USB-liidest küsida, kui

ta leidis, et vajab ühenduslüli ka toote testimisel.

9. Kolmanda isiku pakkumise edukaks tunnistamine on õigusvastane. Kokku laekuski vaid kaks

pakkumust – kaebaja pakkumus ja kolmanda isiku pakkumus. Kaebaja pakkumus lükati tagasi ja

seega sai vastustaja hinnata vaid kolmanda isiku pakkumust. Kaebaja on seisukohal, et pakkumuste

võrdlemisel oleks kaebaja saanud rohkem väärtuspunkte. Vaidlustatud otsusest ei nähtu, et

vastustaja oleks sellises olukorras RSD p-de 12.2 kuni 12.8 kohast hindamist kolmanda isiku suhtes

üldse läbi viinud. Arvestades kaebaja pakkumuse oluliselt väiksemat maksumust ja termokaamera

kõrget pildikvaliteeti, on tõenäoline, et kaebaja pakkumuse vastavaks tunnistamise korral

osutunuks kaebaja pakkumus edukaks.

4(7)

Vastustaja seisukoht

10. Kaebaja pakkumus ei vasta TK punktis 2.1.23 esitatud nõuetele. Vastustaja varasemast,

22.03.2018 otsusest, ei saa järeldada vastupidist. Vastustaja lähtus esimeses pakkumuste vastavuse

kontrollimise etapis üksnes pakkumuste dokumentides toodud andmetest. VAKO 20.04.2018

otsuses toodud juhiste kohaselt tuleb aga pakkumuste vastavust kontrollida nii pakkumuste

dokumentide kui esitatud näidiste alusel. Seega kontrollis vastustaja uuesti pakkumuste vastavust

VAKO otsuses toodud juhiste kohaselt. Sisuliselt kontrolliti kõik tehnilised tingimused üle ka

pakkumuses esitatud termokaamera näidise peal. Kaebaja pakkumuse näidisel töötas video

salvestamise funktsioon, kuid pildi tegemise funktsiooni vastustaja ei tuvastanud.

10.1. Vastustaja küsis kaebajalt enne mõlemat pakkumuse vastavuse kontrolli, kas kaameraga saab

teha pilti. Kaebaja selgitas, et pildi saamiseks tuleb esmalt salvestada video, laadida video arvutisse,

otsida videost välja kaader ning vastava tarkvaraga (näiteks movie maker) teha kaadrist pilti

(ekraanitõmmis

ehk

print

screen).

Kaebaja

ei

selgitanud

vastustajale

toote

ümberprogrammeerimise võimalust üksikpildi vahetule salvestamisele. Sellele viitas kaebaja

esmakordselt alles VAKO-le esitatud vaidlustuses. Pakkumus peab hanketingimustele vastama

pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga. Seega pidanuks kaebaja sellise seadistusega toodet

pakkuma juba esialgselt, mitte viitama sellisele võimalusele alles peale pakkumuse esitamist ja

vaidluse kerkimist. Samas kui kaebaja oleks selle ümberseadistamise võimaluse pakkumuses välja

toonud, aga näidisel seda funktsiooni ei oleks nähtunud, ei oleks näidis olnud identne sellega, mida

kaebaja pakub ja müüa soovib. Selliselt ei oleks pakkumus vastanud RSD p-le 7.2.1.

11. Pakkumuses puudus pakutava termokaamera funktsionaalsuste kasutamiseks vajalik

salvestus-ühenduslüli, millele kaebaja viitas alles pakkumuse esitamise järgselt selgitustaotluses.

Salvestus-ühenduslüli puudumise tõttu ei saanud vastustaja näidisega salvestatud videot arvutisse

laadida ning kontrollida video salvestamise funktsiooni olemasolu ja toimivust. Kaebaja poolt

vastustajale edastatud tootekomplekti näidis ei ole seetõttu identne sellega, mida kaebaja

väidetavalt hankelepingu alusel vastustajale müüa kavatseb.

11.1. Pakkumuste avamise protokoll ei saa kajastada pakkumuste vastavuse kontrolli - need on

riigihanke erinevad etapid. Pakkumuste avamise protokoll kajastab üksnes tõdemust, kas

pakkumustes on esitatud vastustaja poolt soovitud dokumendid või mitte. Alles pakkumuse sisulise

vastavuse kontrollis selgus, et tootenäidise juures puudub salvestus-ühenduslüli. Puuduolev lüli ei

ole tavapärane USB-liidesega juhe, vaid tegemist on spetsiifilise lisaseadmega. Selle juhtme hiljem

näidise juurde esitamine oleks aga olnud pakkumuse täiendamine. See ei ole kooskõlas riigihangete

seadusega (RHS) ja viiks pakkujate ebavõrdse kohtlemiseni.

12. Vastustaja ei ole käitunud pahatahtlikult. Kuna VAKO tühistas vastustaja esimese otsuse

pakkumuste vastavaks tunnistamise kohta, tuli vastustajal viia läbi uus pakkumuste vastavuse

kontroll. Vastustaja ei saanud kaebaja pakkumuse mittevastavust uue vastavuse kontrolli käigus

ignoreerida.

13. Objekti tehnilises kirjelduses sätestatud tingimused on vastustajale olulised, vastasel juhul ei

oleks vastustaja neid tingimusi seadnud. Kindlasti ei pidanud vastustaja TK p-ga 2.1.23 silmas, et

videost peab saama välja lõigata pilte. Kui vastustaja oleks seda soovinud, oleks nõutud ainult

video salvestamise võimekust. Pakutav termokaamera peab võimaldama teha nii videot kui pilti.

Kolmanda isiku pakkumuses on termokaamera, millel on olemas nii pildi kui video tegemise ja

salvestamise võimekus. Seega ei ole vastustaja seadnud tingimusi, mida oleks võimatu täita.

13.1. Kui kaebaja ei mõistnud vastustaja tahet, tulnuks tal kasutada enne pakkumuse tegemist

võimalust küsida vastustajalt selgitusi. Alates riigihanke väljakuulutamisest kuni pakkumuste

esitamise tähtpäeva saabumiseni ei esitanud kaebaja vastustajale ainsatki küsimust ega

selgitustaotlust. Sellest järeldub, et kaebajale olid kõik riigihanke dokumentides sätestatud nõuded

selged. Kaebaja hilisemad tõlgendused objekti tehnilise kirjelduse p 2.1.23 kohta ei ole

5(7)

asjakohased. Riigihanke alusdokumente ei ole vaidlustatud. Seega kehtib objekti tehniline kirjeldus

ja see on riigihankes osalejatele kohustuslik.

13.2. Vastustaja vajab päästetöödel termokaamerat, millega on võimalik nii pildistada kui filmida.

Pildistamise funktsioon on vajalik pääste operatiivtöö käigus, kus pildistamise eesmärk on

sündmuskoha fikseerimine (tulekolde asukoht, kannatanute otsimine, nende asukoha tuvastamine

jne). Kuna päästesündmused võivad olla pikaajalised, siis ei soovitata päästjatel päästesündmusel

kasutada video salvestamise funktsiooni. See koormaks liialt temokaamera akut ning seadme mälu,

millega võib kaasneda risk, et vajalikul hetkel ei ole seadmes enam piisavalt mäluruumi vajaliku

pildimaterjali salvestamiseks. Videofunktsioon on ennekõike vajalik analüüsiks ja koolitustel

kasutamiseks. Tundidepikkuselt videolt hiljem tundide kaupa arvuti taga vajalike kaadrite otsimine

ja nende töötlemine oleks päästja ressursi raiskamine. See ei ole vastustaja eesmärk. Eesmärk on

lihtsustada päästjate tööd ning tagada päästjatele kaasaegsed ja funktsionaalsed töövahendid.

14. Kolmanda isiku pakkumust hindas vastustaja vastavalt RSD p-le 12. Kuna kaebaja pakkumus

tunnistati mittevastavaks, hindas vastustaja kolmanda isiku pakkumust, mis osutus edukaks.

Kõikidest vastuvõetud otsustest teavitas vastustaja kõiki pakkujaid tähtaegselt ja kooskõleas RHS-

ga.

Kolmanda isiku seisukoht

15. Kaebaja poolt pakutav kaamera ei võimalda vahetult pilte salvestada ega laadida videot ka

arvutisse. Kolmanda isiku pakutavat kaamerat saab tuletõrjuja käsitseda kinnastatud käega,

sealjuures salvestada nii üksikpilti kui videot. Pilt on soovi korral koheselt kaameras avatav, samuti

kinnastatud käega. Väide, et kaebaja saanuks kõige enam väärtuspunkte, on hüpoteetiline.

Hindamisel pidi aluseks võetama ka kaamerate muid omadusi, mitte ainult pakutud hinda. Kui

hankija oleks lubanud pakkuda kaamerat, mis ei vasta 100% spetsifikatsioonile, olnuks ka

kolmandal isikul võimalik pakkuda soodsama hinnaga kaamera mudelit.

KOHTU PÕHJENDUSED

16. Vaadanud läbi menetlusosaliste seisukohad ja esitatud tõendid, leian, et kaebus on

põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatud otsused on õiguspärased.

17. Kaebaja vaidlustab otsust, millega lükati tagasi tema pakkumus kõnealuses riigihankes ja

tunnistati edukaks kolmanda isiku pakkumus. Ühtlasi vaidlustab kaebaja vaidlustamismenetluses

tehtud VAKO otsust. Vaidlus taandub eelkõige küsimusele, kas kaebaja pakkumus tulnuks

tunnistada riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele vastavaks või mitte.

17.1. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja pakkumus ei ole kooskõlas TK p-ga 2.1.23. Selle punkti

kohaselt peab pakutaval termokaameral olema pildi ja video salvestamise võimalus. Kaebaja

pakutava kauba näidisel käivitus küll videosalvestamise funktsioon, kuid pildi tegemise funktsioon

kaameral puudus. Kaebaja on seisukohal, et objekti tehniline kirjeldus ei sisalda nõudeid selle

kohta, millisel viisil peab olema võimalik kaamerast pilte salvestada. Kaebaja pakutaval kaameral

on võimalik salvestada pilte videost hilisema kaadrite talletamise teel. Õigustatud ei ole lugeda

kaebaja pakkumust mittevastavaks üksnes põhjusel, et vastustajale ei meeldi vorm, kuidas kaebaja

pakutavas termokaameras piltide salvestamise viis töötab. Videost piltide salvestamise võimalus

on funktsionaalsem ja võimaldab salvestada täpsemaid kaadreid. Lisaks on kaamerat võimalik

üksikpiltide otsesalvestamise režiimile ümber seadistada.

17.2. Vastustaja ja kolmas isik leiavad, et TK punkti 2.1.23 on võimalik mõista üheselt nii, et

termokaamera peab võimaldama teha vahetult nii pilte kui videot. Vastustaja kinnitab, et see ongi

olnud tema soov, sest pildistamise eesmärk on sündmuskoha fikseerimine.

18. Märgin esmalt selgituseks, et halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 268 lg 4 järgi ei saa

isik hankeasjas tugineda haldusakti õigusvastasusele kui ta on jätnud kasutamata võimaluse selle

vaidlustamiseks. Vaidluse all ei ole asjaolu, et kaebaja ei ole hanketingimusi vaidlustanud ja nende

6(7)

vaidlustamise tähtaeg on möödas. Seega ei saa kaebaja tugineda hanketingimuste õigusvastasusele.

Hankedokumendid on eelhaldusaktiks, mida tuleb vaidlustada enne pakkumuste esitamise tähtaega

(RHS § 189 lg 2) ning neid ei saa vaidlustada alles koos pakkumuse kohta tehtud otsusega. Kehtiv

haldusakt on täitmiseks kohustuslik ka vastustajale endale (HMS § 60 lg 2). Kuni

hankedokumendid kehtivad, on neis toodud hanketingimused kohustuslikud nii pakkujatele kui ka

hankijale. Hankijal puudub õigus neist kõrvale kalduda ja hankedokumentides esitatud

tingimustele mittevastavat pakkumust vastavaks tunnistada.

19. Hankedokumentide tehnilises kirjelduses on vastustaja viidatud termokaamera nõutud

funktsioonideks pildi salvestamise ja video salvestamise funktsioonid. Praeguses asjas ei saa enam

vaielda selle üle, kas selline nõue on põhjendatud ja kas vastustaja pidanuks arvestama, et video

salvestamisel

tekib

tal

võimalus

salvestatud

videost

hilisemalt

üksikkaadrite

nö

väljasalvestamiseks. Kaebaja ei ole hanketingimusi vaidlustanud, seega tuli tal neist tingimustest

oma pakkumuse koostamisel lähtuda.

20. Minu hinnangul on TK punktis 2.1.23 toodud nõue, et kaamera peab võimaldama teha nii pilte

kui videot, piisavalt selge ning see ei saanud jääda kuidagi arusaamatuks või

mitmetitõlgendatavaks. Kui vastustaja oleks soovinud hankida üksnes videofunktisooniga

termokaamerat, poleks tal olnud põhjust tuua objekti tehnilises kirjelduses välja nõuet nii pildi kui

video tegemiseks. Vastustaja otsustada on, millist toodet ta vajab ning kohus ei saa siinkohal

vastustajale ettekirjutusi teha. TK punktis 2.1.1 on vastustaja kirjeldanud, et hangitavad

termokaamerad on mõeldud kasutamiseks päästetöödel. TK punkti 2.1.2 kohaselt peab

termokaamera käsitsemine olema lihtne, mugav ja kasutajasõbralik. Vastustaja on kohtule

selgitanud, et päästetööd võivad kesta pikalt, mistõttu ei pruugi video salvestamise funktsiooni

korral vastu pidada seadme aku, samuti võib täis saada seadme mälu. Lisaks on vastustaja

selgitanud et hilisem videost õigete kaadrite leidmine muudab vastustaja hinnangul tööaja kasutuse

ebaotstarbekaks. Asjaolu, et kaebaja poolt pakutavat termokaamerat kasutatakse päästetöödes

laialdaselt, ei oma antud vaidluse kontekstis tähtsust. See, et kaebaja poolt pakutav termokaamera

on populaarne ja/või parima kvaliteediga kaamera, ei muuda vastustaja nõutud kaamera

kasutusfunktsiooninõuet põhjendamatuks. Nõustun siinkohal VAKO seisukohaga, et kuna

pildistamisfunktsiooninõue on eraldi välja toodud, on ilmne, et hankija on soovinud osta seadet,

millega saab teha pilte, mitte võtta videost välja kaadreid või teha kuvatõmmiseid.

21. RHS § 114 lg 2 teise lause järgi võib hankija tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei

esine sisulisi kõrvalekaldeid alusdokumentides nimetatud tingimustest. Nõustuda tuleb vastustaja

seisukohaga, et toote funktsioonierinevused on sisulised mittevastavused, mis ei võimalda kaebaja

pakkumust

vastavaks

tunnistada.

Kaebaja

pakutud

toode

ei

olnud

vähemalt

oma

funktsioonivõimekuselt toode, mida vastustaja soovis hankida. Kui kaebaja ei mõistnud hankes

nõutud toote funktsionaalsust, tulnuks tal vastustajalt küsida täpsustavat informatsiooni. Seda

kaebaja ei teinud. Igal juhul tulnuks kaebajal, juhul kui ta leidis, et kehtestatud hanketingimused

on õigusvastased, need enne pakkumuste esitamise tähtaega vaidlustada.

22. Kaebaja viide sellele, et vastustaja tunnistas varasemalt kaebaja pakkumuse samas hankes TK

p 2.1.23 osas vastavaks, ei oma praeguses vaidluses kaalu. Vastustajal oli kohustus lähtuda

kehtivatest hanketingimustest ning tal tuli VAKO-lt saadud juhiste kohaselt viia läbi uus

pakkumuste vastavuse kontroll. Seega ei saanud kaebaja eeldada, et vastustaja jõuab täiendava

kontrolli tulemusel eelnevaga täpselt samale seisukohale. Vastustaja ebajärjekindel halduspraktika

võib küll tekitada segadust, kuid kaebajal ei saanud tekkida õiguspärast ootust, et vastustaja oma

õigusvastast praktikat jätkaks.

23. Kaebusest ei ilmne, et kaebajal oleks olnud takistusi tutvustada pakutud termokaamera

pildistamisfunktsioonile ümberprogrammeerimise võimalust oma pakkumuses ja pakkuda seeläbi

hanketingimustele vastavat kaamerat. Seda ei teinud kaebaja ka siis, kui vastustaja palus kaebajal

täiendavalt kinnitada pildistamisfunktsiooni olemasolu (tlk 73) ega siis, kui vastustaja palus uue

7(7)

pakkumuste vastavasuse kontrolli käigus veelkord täpsustada, kuidas on võimalik kaebaja poolt

pakutava termokaameraga pilti teha (tlk 74).

24. Kuna kaebaja pakutud termokaamera ei vastanud hanketingimustele juba ainuüksi nõutud

funktsionaalsuse tõttu, oli tema pakkumuse mittevastavaks tunnistamine ja tagasilükkamine

õiguspärane (RHS § 114 lg 2 esimene lause). Puudub vajadus analüüsida muude kaebajale

pakkumusele tehtud etteheidete paikapidavust. Kaebaja pakkumuse õiguspärase tagasilükkamise

tõttu ei riku vastustaja otsus kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise kohta kaebaja õigusi,

sest ta ei osale enam edasise hankemenetluses (RHS § 114 lg 1). Seega puudub kaebajal õigus

nõuda kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tühistamist, sõltumata selle

õiguspärasusest.

25. Eeltoodud põhjendustel jätan kaebuse rahuldamata ja vaidlustatud otsused tühistamata.

26. Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda (HKMS § 108 lg

1). Vastustaja ja kolmas isik ei ole esitanud kohtule menetluskulude väljamõistmise taotlust. Seega

jäävad menetlusosaliste kulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma

kohtunik