1-09-8321/2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-09-8321

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12 oktoober 2009. a Tallinn Kriminaalasja number 1-09-8321 (09230103943) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi M.U süüdistus KarS § 215 lg 2 p 1 järgi; Lühimenetlus Prokurör Alar Lehesmets Süüdistatav M.U

Ik: XXX, VF kodanik, põhiharidus, emakeel: vene keel, töökoht: puudub, elukoht: xxx; põhiliselt xxx Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 20.04.2009.a.

Varasem karistatus:

1. Narva Linnakohtu 03.05.2001 otsusega KrK § 139 lg

2 p 1, 2, 3 järgi vangistus 1 aasta tingimisi 1 aastase katseajaga.

2. Narva Linnakohtu 30.12.2002 otsusega KarS § 199 lg

2 p 3 ja 17 lg 6 järgi vangistus 4 kuud tingimisi 2

aastase katseajaga. 19.02.2004 Narva Linnakohtu määrusega pöörati karistus täitmisele.

3. Narva Linnakohtu 29.07.2005 otsusega KarS § 199 lg

2 p 4, 5, 7, 8; § 200 lg 1 järgi vangistus 2 aastat 6

kuud 1 päev ja § 346 järgi rahaline karistus 40 päevamäära, 2000 krooni;

4. Viru Maakohtu 15.03.2007 otsusega KarS § 320 lg 1

järgi rahaline karistus 100 päevamäära, 5000 krooni;

5. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 28.11.2007

otsusega KarS § 424 järgi vangistus 4 kuud, KarS §

65 lg 2 alusel vangistus 1 aasta 2 kuud 5 päeva ja

sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 aastaks; 15.01.2009 vabanes karistuse ärakandmiselt Kaitsja Advokaat Eva Rivis

2 RESOLUTSIOON

1. M.U süüdi tunnistada KarS § 215 lg 2 p 1 toimepanemises ja mõista talle

karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada M.U-le mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 10 (kümme) kuud.

3. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta M.U-le mõistetud ja ärakandmata vangistus

10 kuud M.U-le suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et M.U temale määratud 2 (kaks) aastase katseaja

kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud Narva talituse kriminaalhooldaja järelevalve all (Kerese 3 Narvas, tel: 6 638 100)

4. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada M.U järgima katseajal

kontrollnõudeid:

• elada alalises elukohas xxx,

• ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Narva talitusse registreerimisele,

• alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

5. KarS § 78 p 1 alusel arvestada M.U-le määratud 2 aastase katseaja

kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 12.10.2009.

6. M.U suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.

7. M.U-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel

määratud kaitsjale makstud tasu 1155 (üks tuhat ükssada viiskümmend viis) krooni ja 60

senti, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank,

viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „M.U , 1-09-8321, kaitsjatasu“.

8. M.U-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1

p 2; 180 lg 1 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis

tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank,

viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „M.U , 1-09-8321, sundraha“.

9. Kriminaalmenetluse kulude ja rahalise karistuse tasumist tõendavad maksekorraldused

esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui

rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

10. M P esitatud tsiviilhagi 83375 krooni nõudes rahuldada osaliselt, so 61 375 krooni ulatuses kannatanu poolt tsiviilhagi vähendamise tõttu ning M.U-lt välja

mõista M P kasuks 61 375 (kuuskümmend üks tuhat kolmsada seitsekümmend viis) krooni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva

3 jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale

kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Apellatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 27.10.2009. Kui apellatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 28.10.2009.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud selles, et M.U, olles isikuks,

kes on varem toime pannud varguse, ajavahemikul alates 27.02.2009 kella 21.00 kuni

28.02.2009 kella 04.00 võttis omavoliliselt ajutise kasutamise eesmärgil Tallinnas Pihlaka

tänava maja nr 14 juurest MP kuuluva sõiduauto BMW registreerimismärgiga XXX, maksumusega 85 000 krooni, millega sõitis ringi kuni tegi avarii.

Seega oma tahtliku tegevusega M.U pani toime KarS § 215 lg 2 p 1 järgi

kvalifitseeritud kuriteo, see tähendab võõra vallasja omavoliline ajutine kasutamine omastamise eesmärgita, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse.

Kohtuistungil süüdistatav M.U tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud.

Kannatanu MP seletas, et temale varalist kahju hüvitatud ei ole, müüs avariilise sõiduki maha 22 000 krooni eest ning soovib tsiviilhagi väljamõistmist summas, mis on vähendatud sõiduki müügihinna võrra.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

• 10.03.2009 koostatud kannatanu MP ülekuulamisprotokolli kohaselt 27.02.2009. aasta õhtul kella 21 paiku, tuli neile (koos elukaaslase J V ) külla tema naise lapsepõlvesõber

M.U . Hiljem tuli Alexanderi tütarlaps J . Alexanderile helistasid kogu õhtu sõbrad ja lõpuks küsis Alexander nende nõusolekut, et tuua oma sõbrad nende juurde

korterisse. Ta nõustus, kuid leppis Alexanderiga kokku, et tema sõbrad on täiesti tema vastutada. Alexander sõitis koos oma tütarlapsega, J autoga, neile järele. Sel ajal, kui neid ei olnud, jäi kannatanu magama. Ta ei näinud ja ei kuulnud, millal nad tulid, kõiki

järgnevaid sündmusi teab vaid oma naise sõnade kohaselt. Alexander tuli koos kolme sõbraga. Kuna kannatanu magas, siis naine ei tahtnud, et võõrad noormehed oleksid

korteris. Ta kutsus Alexanderi kööki ja palus, et ta saadaks oma sõbrad ära, kuid Alexander ei nõustunud, rääkis, et nad on tema sõbrad ja et kui lähevad ära nemad, siis

läheb ära ka tema. Kogu selle aja olid Alexanderi sõbrad toas. Lõpuks läks Alexander koos sõpradega ära, aga tema tütarlaps J jäi nende juurde ööbima. Hommikul, kui nad

ärkasid ülesse, siis teda juba ei olnud korteris. Sõiduautot BMW, registreerimise numbrimärgiga 394AYL, mis eelmisel õhtul oli pargitud maja ette nende korteri akende alla, ei olnud kohapeal. Samuti kadus ära üks sõiduauto võtmete komplekt, mis oli esikus

kapikese peal (teine komplekt oli tema jope taskus ja jäi sinna). Sõiduauto on BMW,

1998, maksumusega vähemalt 85 000 EEK. Autodokumendid olid autos, vasakul pool

rooli all salajases kindalaekas. Autol oli vaid tavaline liikluskindlustus. Paagis oli vähe kütust, umbes 5 liitrit, spidomeetri näit oli ligikaudu 220 000 km. Pärast auto kadumise

avastamist hakkasid nad helistama Alexanderile, kuid ta ei võtnud toru. Siis leidsid

Alexanderi sõbranna, J , telefoninumbri, võtsid temaga telefoni teel ühendust ja 28.02.2009 läksid tema juurde tööle - tanklasse . Seal andis J neile ära tema sõiduauto võtmed ja ütles, et võtmed tõi talle üks eestlastest, Alexandri sõpradest, kes oli eelneval

õhtul nende korteris. Nad sõitsid koos J ga tema koju ( XXX), kus magas Alexander.

4 Alexander oli süüdimatus seisundis ja ei suutnud praktiliselt midagi neile selgitada. Nad said ainult aru, et süüdi on noormees hüüdnimega "KA", justkui oleks tema ärandanud auto

ja bensiin sai otsaja mingisuguses parklas. Kannatanu helistas kohe politseisse ja neile teatati, et auto asub tasulises parklas Paljassaarel, kuna sellel sai bensiin otsa ja see jäeti maha. Nad sõitsid Paljassaarele ja avastasid, et auto on avariilises seisus. Parklas ei

lubatud neil politsei loata autot ära viia, kuna sellega oli pandud toime avarii. Nad

sõitsime kohe politseiosakonda, et kirjutada avaldus ärandamise kohta. Kui nad olid kohapeal, siis helistas Alexander. Ta palus avaldust mitte kirjutada, lubas hüvitada täiesti

kogu avariiga tekitatud kahju. Ta tuli osakonda (Rahumäe tee 6) ja sealsamas fuajees

kirjutas neile allkirja kahju hüvitamise kohta. Sellepärast nad ei hakanud 28.02.2009. aastal esitama avaldust ärandamise kohta. Liikluspolitseis tunnistas Alexander oma süüd selles, et ta pani tema autoga toime avarii. Kuid mõne päeva pärast kadus Alexander ära ja tema telefon on nüüd välja lülitatud. Tema tütarlaps J ütles neile, et nad ei helistaks enam talle ja Alexanderit ei taha ta enam tundagi. (t/l 2-5)

• 12.03.2009 koostatud tunnistaja JT ülekuulamisprotokolli kohaselt M.U

tunneb ta 2 kuud. Nad elavad koos. 27.02.2009 aastal olid Alexanderiga külas MP tütarlapse J juures. Alexanderile helistasid tema sõbrad, ta küsis J lt luba kutsuda nad

seltskonda. J nõustus. Alexanderi sõbrad sõitsid kohale, enne seda ei olnud ta neid näinud ja ta ei tundnud neid. Neist ühe nimi oli Veiko. Nad tahtsid viia teda ja Alexanderit piljardibaari. J aga pakkus neil jääda tema juurde. Üks noormeestest palus J l midagi juua, J ei saanud aru eesti keelest, üks meestest püüdis öelda talle midagi vene keeles, tema aga hakkas karjuma, et kõiki korterist välja. Tema jäi korterisse. Alexander ütles, et ta saadab noormehed ära ja tuleb tagasi. Ta nägi korteriaknast, et Alexander istus autosse, millega need noormehed tulid ja sõitis ära. Sel ajal, kui noormehed olid veel elutoas, ei võtnud nad tema silme all midagi. Ta jäi J ja M juurde korterisse ööbima. Ta helistas mitu korda Alexanderile, kuid ta ei võtnud toru. Pärast helistas ta juba hommikul, ta ütles, et ootab teda tema maja juures Kalevipoja tänaval. Ta ärkas hommikul ülesse, läks auto juurde ja avastas, et tema auto uks ei olnud kinni ja aken oli avatud. Võimalik, et ta ise ei sulgenud autot eelmisel õhtul. Avastas oma autos klaasialuses mingisuguse auto võtme.

Alexander ootas teda maja juures. Ta küsis kohe temalt auto võtme kohta, mille ta oli leidnud. Ta ütles, et ta ei tea, mis võti see on. Ta sõitis tööle ja päeval helistas talle J ja küsis, kus on M.U. M.U olevat varastanud ära nende auto. Nad istusid L tema autosse, sõitsid koju, Toyotaga tuli L mees ja üks sõber nende järel. Ta näitas J auto võtit ja J ütles, et see ongi nende sõiduauto võti ja võttis selle ära. Korteris Alexander hakkas tema peale karjuma, et ta varastas ära auto. JT helistas politseisse ja küsis, kas ei ole teateid sõiduauto XXX kohta ja talle öeldi, et auto asub trahviparklas. Nemad koos L

ja kahe noormehega sõitsid parklasse, auto seisis tõepoolest seal ja nad hakkasid teda

ähvardama. Hiljem helistas J , ütles, et nad asuvad Rahumäel, kirjutavad avaldust politseisse. Alexander kirjutas J , M ja ühe noormehe juuresolekul allkirja selle kohta, et ta pani toime nende autoga avarii ja kohustub hüvitama kahju. Hiljem selgitas Alexander talle, et tal ei jäänud midagi muud üle, kui kirjutada see avaldus, kuna ta ei tahtnud, et teda ähvardataks, aga kust leida need noormehed, kes ärandasid auto, ta ei tea. Pärast seda

hakkas Alexander helistama nendele noormeestele, kes tõenäoliselt olid selle auto ärandamisel asjaosalised, neil olid telefonid välja lülitatud. Pärast helistasid nad ise talle tagasi ja ütlesid talle, et nad klaarivad ise selle loo ära. Nad lubasid sõita Rahumäele, kuid ei sõitnud. (t/l 10-15)

• 16.03.2009 koostatud äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt M.U tundis ära fototabelilt pildilt nr 1 ära noormehe, kelle hüüdnimi on „Kaa“ ja kes oli koos temaga 27.02.2009 külas MP ja J V ´e juures. Äratundmiseks esitati pildil nr 1 Janno Aaloe. (t/l 22-26)

• 25.03.2009 koostatud tunnistaja J Virguse ülekuulamisprotokolli kohaselt 27-ndal veebruaril tulid neile külla M.U ja tema sõbranna J.Titova. Alexanderi võtsid peale ise Lasnamäelt, aga J tuli pärast tööd oma sõiduautoga. Nad istusid kodus aadressil: XXX, Tallinn. Alexanderile helistati palju kordi mobiiltelefonile. Pärast küsis ta Maksimilt luba tuua kaks tema sõpra nende juurde. Maksim lubas. J ja Alexander läksid neile järele. Sel

5 ajal oli Maksim juba üsna purjus ja läks magama. Pärast tulid J ja Alexander ning koos 3

noormehega. Tunnistajale see ei meeldinud ja ütles köögis seda Aleksandrile. Maksimi auto seisis maja juures, sellel oli 2 võtmete komplekti, üks oli Maksimi jope taskus, mis

rippus esikus, teine komplekt oli esikus kapikese peal. Mõne aja pärast kavatses

Alexander minna ära koos nende kolme noormehega. Nad olid nende juures ligikaudu pool tundi. J aga jäi tema juurde. Kes võis võtmed võtta, ta ei tea. Nad istusid veel üsna kaua ühe sugulasega, kes tuli hiljem, J aga sel ajal magas. Pärast läks magama ja millal sõitis ära J , ta ei tea. Auto kadumise avastasid Maksimiga 28-nda veebruari hommikul kella 10 või 11 paiku, kui väljusid kodust. Samuti avastasid võtmete komplekti kadumise, mis oli enne seda esikus kapikese peal. Ta hakkas helistama M.U-le, kuid ta ei võtnud toru. Pärast helistas J le, küsis, kus on M.U, J ütles, et ta on tema kodus ja magab. Ta selgitas talle, et neil kadus ära auto ja et ta läheb kirjutama avaldust politseisse. J palus

seda mitte teha. Nad läksid tema juurde tööle ja ta andis ootamatult neile üle nende sõiduauto võtmed, need samad, mis kadusid ära kapikese pealt. Nad sõitsid Lasnamäele J korterisse, äratasid ülesse M.U, kes oli veel purjus, hakkasid küsima tema käest, kus on auto, mis viisil sattusid J kätte nende auto võtmed. Alexander ei suutnud öelda midagi

veenvat ja pärast selgus, et autovõtmed olevat J le hommikul toonud noormees

hüüdnimega "Ka", üks nendest eestlastest, kes olid neil korteris eelmisel päeval. J

helistas politseisse ja sai teada, et auto asub trahviparklas Koplis. Nad sõitsid sinna ja

nägid, et auto on avariilises seisus. Politseitöötaja selgitas, et neil on 2 varianti – kas esitavad avalduse auto ärandamise kohta või siis too, kes pani toime avarii, tunnistab seda

ja kirjutab neile allkirja materiaalse kahju hüvitamise kohta. Ta helistas M.U-le, sealsamas Rahumäel, kirjutas ta neile allkirja. Mitte keegi ei sundinud teda kiljutama seda

allkirja, vastupidi. Maksim ostis selle auto 115000 krooni eest, sellepärast on allkirjas märgitud materiaalne kahju summa 100 000 kroonile. Järgnevad kolm päeva võtsid nad

perioodiliselt M.U-ga ühendust, ta lubas neile leida need noormehed, kes võtsid

Maksimi auto. Nad tahtsid, et need noormehed kirjutaksid allkirja, aga mitte M.U, kuid kolme päeva jooksul ta ei suutnudki neid üles leida ja kadus ise ära. Helistasid J le, kes ütles, et nad läksid lahku ning pärast seda võtsid Maksimiga vastu otsuse selle kohta, et esitada avaldus politseisse auto ärandamise kohta. (t/l 27-32)

• 01.04.2009 koostatud tunnistaja AA´i ülekuulamisprotokolli kohaselt 27.02.2009 Minasian kutsus neid korterisse Mustamäel. Temaga koos oli MKja MV. Tulid tema autoga BMW, roolis oli M , ta oli täiesti kaine. Korteris oli tema tuttav Aleksandr ja veel 2 naist. Aleksandr ütles, et lähme minema ja nad kõik neljakesi lahkusid. Tema, M ja M istusid tema autosse, Aleksandr ka väljus korterist. Ta kuulis, et keegi puldiga avas lähedal seisva

autot, ka BMW. Algul ta ei näinud, kas istus Aleksandr teisse MBW. Aga see BMW hakkas tagurdama ja ta nägi, et ta sõitis vastu teist autot. Ta väljus oma autost ja ütles Aleksandrile, et ei ole vaja sõita, ta on purjus. Aga ta ikkagi sõitis edasi. Nad sõitsid tema autoga, kuhu, ta ei mäleta. Männikul, kus täpselt see oli, ei oska öelda, ta sõitis kraavi.

Hakkasid teda aitama aga ei saanud. Peale seda viisid Aleksandri Lasnamäele, jätsid ta bensiinijaama juurde ja sõitsid ära. Rohkem Aleksandr talle ei ole helistanud. (t/l 34-35)

• 03.04.2009 koostatud kannatanu MP ülekuulamisprotokolli ja avariijärgse remondi eelkalkulatsiooni kohaselt, talle kuulub sõiduauto BMW 318, registreerimise numbrimärgiga XXX. Auto transportimisele läks kannatanul kokku 2950 krooni. Autost midagi varastatud ei olnud. Auto remont hinnati 80425 krooni. Kannatanu soovib esitada tsiviilhagi summas 83 375 krooni. (t/l 36-41)

• 26.03.2009 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavaks objektiks

sõiduauto BMW registreerimismärgiga XXX halli värvi, mis seisis tasulises parklas, aadressil Paljassaare põik 3. Registreerimisnumber puudus. Esiratas vasakul pool oli tühi.

Vasakul esipõrkelauad katki, küljesuunatuli vasakul pool katki, esitiib rikutud.

Esiudutuled omal kohal puudusid, mõlemad olid pagasiruumis. Esitiival olid kriimustused, kapotil vasakul pool oli auk. Mõlemad uksed vasakul pool olid muljutud,

ukseliistud eemaldatud. Tagatiival vasakul pool olid kriimustused. Tagastange oli katki vasakul poolt. Salongis paremal pool turvakardin ja ukse turvakardin oli väljas. Paremal esiukse turvapadi väljas. (t/l 43-54)

6

• 17.04.2009 koostatud tunnistaja MK´e ülekuulamisprotokolli kohaselt tema koos AA´iga ja MV27.02.2009 tuli korterisse aadressil XXX Tallinnas. Sinna kutsus neid AA, ta ütles, et seal on noormees, kellega koos nad olid vanglas. Kui tulid korterisse, nägi, et seal on üks meesterahvas ja kaks naist. AA ja MV olid purjus, tema oli täiesti kaine ja oli roolis.

Istusid korteris umbes pool tundi ja siis naine palus neil lahkuda. Siis nad väljusid

korterist ja nende järgi väljus ka Aleksandr. Nad istusid Augi autosse, Aleksandr tuli hoovis seisnud halli värvi BMW juurde, avas uksed signalisatsiooni puldiga. Ta istus selle BMW rooli. AA läks tema juurde, ütles, et tuleks nende autosse, aga ta keeldus. Ta hakkas

tagurdama ja esiosaga sõitis teisele autole sisse. Siis ta sõitis hoovist välja ja nemad sõitsid tema järgi. Alguses ta sõitis Männiku tee peale, siis ta kaotas juhtivuse ja sõitis

liiklusmärgi peale. Autost ta ei väljunud. A läks tema juurde ja uuesti, kutsus nende autosse istuma. Aga ta keeldus. Siis Aleksandr sõitis Saue poole otse Keilasse. Siis ta

sõitis ühest äärest teiste, ja lõpuks mingis ristmikus sõitis tee piirde peale ja rikkus esituled ja esistange. Siis auto jäi sinna, siis Aleksandr ikka istus nende autosse. Proovisid seda autot lükata, aga ei saanud. Tulid Keila ja hakkasid abi otsima. Aleksandr ütles, et see on nagu tema auto. Hommikul politsei võttis selle auto ära. Siis nad viisid Aleksandri Lasnamäele jätsid ta mingi bensiinijaama juurde. Rohkem Aleksandrit ta ei oie näinud ja ei suhelnud temaga. (t/l 57-59)

• 27.02.2009 koostatud kahtlustatava M.U ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustakse ja lisab, et 27.02.2009. aastal tuli ta MP ja tema naise J V juurde külla. Samuti pidi nende juurde sõitma ka J T . Ta tuli oma sõiduautoga Nissan Mikra. Maksim oli üsna purjus ja heitis magama. Talle helistas

AA hüüdnimega "Kakk", kellega nad varem kandsid koos karistust vanglas. Ta tegi ettepaneku minna piljardit mängima. Ta esialgu keeldus. Pärast helistas ta veel kord. Ta küsis LV, kas Andri võib tulla. L lubas. Tulid kolm inimest – A , kahte teist ta ei tunne. Korteris istusid nad mitte kaua, kutsusid teda endaga kaasa. Ta võttis, lahkudes korterist,

kaasa M auto võtmed, mis olid esikus kapikese peal. Ta läks auto juurde, avas selle signalisatsiooni puldist, istus autosse, pani selle käima. Ta hakkas tagurdama ja tagumise

osaga riivas lähedal seisvat autot. Ta sõitis Maksimi autoga ees, auto, millega sõitsid Andri ja kaks teist noormeest, sõitis tema järel. Nad sõitsid Keila poole. Ühes kohas sõitis ta vastu teepiiret, ta ei jäänud seisma, sõitis edasi. Edasi paiskus auto kõrvale ja ta sõitis

teekraavi. Tema juurde tulid Andri ja teised noormehed, esialgu püüdsid autot välja lükata, kuid ei õnnestunud. Siis istus ta Andri autosse ja nad sõitsid Keilasse. Maksimi auto jäi tee juurde seisma. Viibides Keilas nad arutasid, kuidas tõmmata auto välja, püüdsid leida mingisuguse autoabi. Juba leidsid, sõitsid kohale, kuid politsei oli auto juba avariikohast ära viinud. Auto võtmed jäid tema kätte. Hommikul viis Andri ta oma autoga Tallinna. Kalevipoja tänaval seisis ka JTauto. Tal olid tema auto võtmed. Ta ei teadnud sellest. Ta istus J autosse, pani BMW võtmed J autos klaasihoidjasse. Pärast seda ta autot ei sulgenud ja läks koju. Kui ta tuli, siis Leenat kodus ei olnud, ta oli juba tööl. Ta ei käi autoga tööl. Ta heitis magama. Kui korterisse tulid LT, LV ja M P , siis ta äratati ülesse. Nad sõitsid Rahumäe tänavale liikluspolitseisse ja seal kirjutas ta M allkirja selle

kohta, et ta kohustub hüvitama talle tekitatud kahju summas 100 000 krooni. A ta ei helistanud, temaga ta ei kohtunud. (t/l 60-65)

• Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2008 oli 0 krooni. (t/l 82)

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel

süüdistatava M.U süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu MP ütlusi, tunnistajate J T , AA´i, J V ´e ja MK ütlusi, asitõendi vaatlusprotokolli, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava M.U käitumine kvalifitseeritud KarS § 215 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemisena, so võõra vallasja omavoliline ajutise

7

kasutamisena omastamise eesmärgita, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt M.U 28.02.2009 kella 02.00 paiku

võttis korterist lahkudes esikust kapi pealt autovõtmed, läks maja ette, avas MPkuuluva sõiduauto ning omamata auto kasutamiseks omaniku luba, sõitis autoga ringi kuni põhjustas avarii. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et M.U käitumisele on

antud õige karistusõiguslik hinnang, kuivõrd süüdistatav oli temale inkrimineeritud teo

toimepanemise ajal isikuks, keda oli varem varguse toimepanemise eest karistatud ning karistus ei olnud kustunud, mistõttu leiab kohus, et M.U süü KarS § 215 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises on tõendatud ja süütegu kvalifitseeritud kohtueelsel menetlusel õigesti.

Kohtueelsel menetlusel on MP esitanud tsiviilhagi 83375 krooni nõudes, milline sisaldab endas auto transportimise kulutusi ning autoremondi maksumust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et süüdistatav tekitas kannatanule nii kulutusi kui ka varalist kahju kokku 83375 krooni ulatuses. Samas selgitas kannatanu kohtuistungil, et ta müüd avariilise sõiduki maha ja soovib tsiviilhagi väljamõistmist summas, mis on vähendatud

sõiduki müügihinna võrra. Kohus leiab, et varaline kahju on kannatanule tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Süüdistatav võttis kannatanu

sõiduki omavoliliselt kasutusse, põhjustas liiklusõnnetuse ja muutis sõiduki sellega kasutamiskõlbmatuks. Selle tõttu jäi kannatanu ilma sõidukist, temale tagastati sõidukõlbmatu

sõiduk, mille remondi pidanuks kannatanu ise tasuma, et sõidukit sõidukorda saada, sest süüdistatav temale mingisugustki kahju hüvitanud ei ole. Kohus asub seisukohale, et esitatud

tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele kohtuistungil täiendatud summas ning süüdistatavalt M.U-lt MP kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt

on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval

juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on

tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava M.U

poolt kavatsetult toimepandud võõra vallasasja ajutise kasutamisega.

Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju

on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava

süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb

hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite, st varaline kahju tuleb 61 375 krooni ulatuses välja mõista M.U-lt MP kasuks.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja

ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude

puudumist. KarS § 215 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastani. Kuivõrd süüdistataval puudub alaline töökoht ja sissetulek, samuti on tal senini tasumata väärtegude toimepanemise eest määratud

rahatrahvid, mis ulatuvad kümnetesse tuhandetesse kroonidesse, siis ei ole võimalik

süüdistatava suhtes kohaldada sanktsioonis ettenähtud alternatiivset karistust, so rahalist karistust. Kohtuistungil teatas süüdistatav, et töötab Narvas kojamehena ja palgaks on 2500

krooni, kuid samas ei ole see kontrollitav sissetulek. Seega ei saa kohus neid väiteid

sissetuleku kohta arvestada. Süüdistatav on toimepandut kahetsenud, kuid süüdistatava käitumine kohtueelsel menetlusel, so süü eitamine, vihjete tegemine teiste isikute süü kohta näitavad, et süüdistatav püüdis pääseda vastutusest, mis ei ole aga kahetsust näitav käitumine.

Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumises puuduvad karistust kergendavad asjaolud.

Sellistel asjaoludel tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust.

Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat karistatud kriminaalkorras

8

kuritegude toimepanemise eest varem 5 korda. Taolised andmed viitavad sellele, et

süüdistatav ei ole järeldusi teinud varasemast karistusest. Süüdistatav vabanes viimase

karistuse kandmiselt 2009 jaanuari keskel ning kuu aja möödudes pani toime uue kuriteo,

millega tekitas kannatanule olulise varalise kahju. Samas leiab kohus, et arvestades süüteo toimepanemise põhjusi, tehiolusid, puudub otsene vajadus süüdistatava karistamiseks koheselt uuesti reaalse vangistusega, kuivõrd sellisel juhul lükkuks veelgi kaugemale kannatanule

tekitatud varalise kahju hüvitamine. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava suhtes karistuse

kohaldamine ei ole otstarbekas ning süüdistatava suhtes võib mõistetava karistuse jätta

pikema katseajaga täitmisele pööramata, andmaks süüdistatavale kriminaalhooldaja järelevalve all olles võimaluse tõestada oma soovi edaspidi käituda õiguskuulekalt. Karistuse määra valikul lähtub kohus süü suurusest ning sellest, et kannatanule tekitati oluline varaline

kahju. Seetõttu peab kohus, arvestades karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist ja süü suurust, võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena.

Märt Toming kohtunik