2-18-7373/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedAB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali hagi Ottson Osaühing vastu alusetult saadu Välja mõista Ottson Osaühingult AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks
Legislator headnote
AI generated2-18-7373/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali hagi Ottson Osaühing vastu alusetult saadu Välja mõista Ottson Osaühingult AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Meeli Kaur
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. august 2018. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-7373
Tsiviilasi
AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali hagi Ottson
Osaühing vastu alusetult saadu tagastamiseks ja
viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
3115,73 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja
AB
“Lietuvos
draudimas“
Eesti
filiaal
(registrikood 12831829), lepinguline esindaja Kadri
Ojamaa
Kostja
Ottson
Osaühing
(registrikood
10784741),
seaduslik esindaja J A
Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel OSAÜHING
XXXX
(registrikood
xxxx),
lepinguline
esindaja
vandeadvokaat Alar Urm
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali hagi Ottson Osaühing vastu alusetult saadu
tagastamiseks ja viivise saamiseks rahuldada.
2. Välja mõista Ottson Osaühingult AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks
alusetult saadu 2847,32 eurot, sissenõudmiskulude hüvitis 40 eurot, viivis 65,53
eurot ja alates 24.08.2018 viivis protsendina tasumata põhinõude summalt
(2847,32 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni
põhivõlgnevuse tasumiseni.
3. Menetluskulud jätta Ottson Osaühingu kanda.
4. Määrata kindlaks kindlaks AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali maakohtus
hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista Ottson Osaühingult AB
“Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks välja menetluskulud 540 eurot.
Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses
sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.
5. Jätta rahuldamata AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali taotlus maakohtus
hüvitatavate menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks 180 euro ulatuses.
Edasikaebamise kord
Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse
kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse
avalikult teatavakstegemisest (23. august 2018). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse
lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud
tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi
taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või
kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,
annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,
kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See
ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1. AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (hageja) esitas 11.05.2018 maakohtule hagi Ottson
Osaühingu (kostja) vastu alusetult saadu tagastamise, sissenõudmiskulude hüvitamise ja viivise
nõudes. Hageja on esitanud kostjale nõude tagastada alusetult saadud 2847,32 eurot, kuid kostja
ei ole hagejale summat tagastanud. Hageja palub kostjalt välja mõista alusetult saadud 2847,32
eurot, võlgnevuse sissenõudmiskulud 40 eurot, seisuga 11.05.2018 sissenõutavaks muutunud
viivise 0,62 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise.
Hagiavalduse kohaselt toimus 16.08.2017 xxxx ehitusobjektil kahjujuhtum, kus kraanalt
XXXX1 (XXXX) kukkus noole otsast maha traavers ja kahjustas ehitusplatsile pargitud
kostjale kuuluvat sõidukit Xxxx (xxxx). Kraana liikluskindlustuse leping oli sõlmitud hageja
poolt, mistõttu hageja hüvitas kostjale sõiduki remondimaksumuse summas 2847,32 eurot.
Pärast kahju hüvitamist sai hageja teada, et Xxxx ehitusplats oli avalikule liiklusele suletud ala.
Samuti ei mahu kahju toimumise koht liiklusseaduse (LS) § 2 p-s 81 sätestatud tee mõiste alla.
Kuna kahju juhtus kraanaga vahetult töösoorituse käigus, siis tulenevalt liikluskindlustuse
seaduse (LKindlS) § 8 lg 2 p-st 4 ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga ja hagejal puudus kahju
hüvitamise kohustus. Asjaolu, et hagejale oli alltöövõtjana lubatud ehitusplatsil viibida, ei
muuda ehitusplatsi avatud liiklusega alaks.
Kostja vastuväited hagile
2. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei ole alusetult rikastunud. Kraana omanik (kolmas isik)
korraldas kahjude hüvitamise ja edastas vastavad andmed hagejale kui kraana
kindlustusandjale. Kostja ei hinnanud ega pidanudki hindama, kas ja kes mille alusel sõiduki
remondimaksumuse hüvitab.
Kostja on seisukohal, et selleks, et välistada kindlustusjuhtum, peavad olema täidetud kaks
eeldust üheaegselt: ehitusplats peab olema avalikule liiklusele suletud ja kahju põhjustamine
peab toimuma vahetult töösoorituse käigus. Kostjale teadaolevalt ei olnud kahjujuhtumi
toimumise hetkel ehitusplats avalikule liiklusele suletud, samuti ei osalenud kostjale kuuluv
sõiduk ehitusobjektil aktiivses tööprotsessis (ei olnud ehitustööd tegev masin), s.t tegemist oli
sõidukiga, millega liiguti tavapärases liikluses. Isegi kui ehitusplats oli avalikule liiklusele
suletud, siis ei ole täidetud teine eeldus (sõiduk ei osalenud aktiivses tööprotsessis). Seega
LKindlS § 8 lg 2 p 4 ei kohaldu.
Kolmanda isiku seisukoht
3. Kolmas isik toetab hageja seisukohta, et kindlustushüvitise tasumine oli alusetu. Tegemist ei
ole kindlustusjuhtumiga liikluskindlustuse seaduse mõttes. Kostjale tekkis kahju tema enda või
ehitaja tööliste tegevusest. Kolmas isik selgitab, et kahjujuhtumi ajal toimus traaversi veokilt
mahalaadimine. Kolmas isik ei kasutanud kraanat ise, vaid rentis seda Xxxx OÜ-le. Traavers
pöördus tõstmisel ja traaversi ots läks vastu veokit. Traavers ei kukkunud, kinnitustrossid ei
katkenud ja kraanajuht ei teinud midagi valesti. Kraanajuhi ülesanne ei ole tõstetava asja
troppide külge kinnitamine ega tõstetava eseme juhtimine tõstmise ajal. Kolmanda isiku arvates
oli see troppijate tööülesanne ning nimetatud töötajad ei olnud kolmanda isiku töötajad.
Kraanajuht nägi kostja sõidukit alles siis, kui see sai kahjustada.
Lisaks parkis kostja oma sõiduki mahalaaditava auto juurde, asetades nii sõiduki ohtu.
Sõidukite parkimise koht oli ettenähtud mujal. Kostja sai ja pidi parkimiskoha valikul
mahalaaditava sõiduki ja kraana juures mõistlikult arvestama riski, mida kujutab laadimistöö.
Kuna kostja ise oli üks ehitaja alltöövõtjatest, siis saab kostjale üle kanda ehitaja teadmise
sellest, kus on parkimine ja selle, et laadimistöö kõrvale sõidukit parkides seab parkija oma
sõiduki ohtu. Eelpool toodust tulenevalt ei vastuta kolmas isik kahjujuhtumi toimumise eest.
Kostjale tekitatud kahju eest vastutab kostja ise ning on võimalik, et ka Xxxx OÜ.
Maakohtu põhjendused
4. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
5. Hageja on nõude esitanud alusetu rikastumise sätete alusel, pidades kindlustushüvitise
maksmist kostjale alusetuks sooritusteks võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 mõttes. VÕS §
1028 lg 1 järgi kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või
tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole
olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.
6. Käesolevas asjas puudub vaidlus, kuidas kahju põhjustati. Xxxx ehitusobjektil toimus kraanaga
traaversi veokilt mahalaadimine ja selle käigus traaversi vasakpoolne külg lõi vastu
ehitusplatsil pargitud sõidukit (kraana juhi kirjalik selgitus, tl 4 pöördel, sõiduki kahjustused,
fotod tl 13-16). OSAÜHINGULE Xxxx kuuluva kraana suhtes oli sõlmitud liikluskindlustuse
leping ning kindlustusandjaks on hageja (liikluskindlustuse poliis nr 1739294982, tl 6). Sõiduk
kuulub kostjale.
LKindlS § 12 järgi lepinguga kohustub üks isik (edaspidi kindlustusandja) hüvitama sõiduki
valdaja (edaspidi kindlustatud isik) asemel kahjustatud isikule käesolevas seaduses sätestatud
ulatuses ja tingimustel kahju, mis on tekkinud kindlustusjuhtumi tagajärjel. Teine isik
(edaspidi kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid.
Hageja tunnistas juhtumi kindlustusjuhtumiks ja tasus 19.10.2017 kostja sõiduki
remondimaksumuse 2847,32 eurot (tl 5 ja 5 pöördel). Pärast hüvitise väljamaksmist leidis
hageja, et tegemist ei olnud kindlustusjuhtumiga ja 23.04.2018 esitas hageja kostjale tasutud
kindlustushüvitise tagasi saamiseks nõude (tl 8).
7. Hageja nõude eelduseks on asjaolu, et 16.08.2017 juhtum ei ole kindlustusjuhtum ning seetõttu
puudus hagejal alus kindlustushüvitise välja maksmiseks. Hageja leiab, et tegemist ei ole
kindlustusjuhtumiga LKindlS § 8 lg 2 p 4 järgi. LKindlS § 8 lg 2 p 4 järgi kindlustusjuhtumiks
ei ole kahju põhjustamine teel või muul sõidukite tavapäraseks liikluseks kasutataval alal ajal,
mil see ala on avalikule liiklusele suletud, ning kui sõidukit, millega kahju põhjustati,
kasutatakse metsa-, põllu- või ehitustöödel või muul samalaadsel eesmärgil ja kahju
põhjustatakse vahetult töösoorituse käigus.
Kohtu hinnangul ei tekkinud kostjale kahju kindlustusjuhtumi tagajärjel LKindlS § 8 lg 2 p-st
4 tulenevalt. OÜ Xxxx projektijuhi L P elektronkirjaga on tõendatud, et kahju põhjustati xxxx
ehitusplatsil, mis oli avalikule liiklusele suletud ala. Kraana, millega kahju põhjustati, kasutati
ehitustöödel ja kahju põhjustati vahetult töösoorituse käigus (kraana juhi kirjalik selgitus, tl 4
pöördel). Kostja ei ole vastupidist tõendanud.
8. Hageja nõuab kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 alusel. Kohus nõustub kostja käsitlusega, et nõue
muutus VÕS § 82 lg 7 järgi sissenõutavaks 11.05.2018 ja alates sellest perioodist on hagejal
õigus nõuda kostjalt seadusjärgset viivist. Kostjalt tuleb välja mõista viivis perioodi 11.05.2018
kuni 23.08.2018 eest 65,53 eurot.
Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot VÕS § 113¹ lg 1 alusel.
Nimetatud sätte kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla
sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Nimetatud nõue on õiguslikult põhjendatud
ja kuulub rahuldamisele.
9. Käesolevas asjas ei hinda kohus kolmanda isiku poolt välja toodud asjaolusid, kas kolmas isik
vastutab kostjale tekitatud kahju eest.
Menetluskulud
10. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses
või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse
kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud jäävad kostja kanda. Hageja ei pea
kolmanda isiku menetluskulusid hüvitama (TsMS § 167 lg 1).
11. TsMS § 174 lg 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel
vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega
seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui
menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks
menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
12. Tulenevalt menetluskulude jaotusest hindab kohus üksnes hageja menetluskulude vajalikkust
ja põhjendatust (TsMS § 138 lg 1, § 139 lg 1, § 144 p 1). Hageja menetluskuludeks on riigilõiv
300 eurot ja lepingulise esindaja kulud 420 eurot (tl 54 ja 54 pöördel).
13. Kohus leiab, et riigilõiv 300 eurot on põhjendatud menetluskulu.
14. Järgnevalt analüüsib kohus hageja lepingulise esindaja kuludega seonduvat. TsMS § 175 lg 1
kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi
kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus
kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist
menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
Seega tuleb maakohtul menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel kontrollida
lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe
tööühiku suhtes.
Hinnates hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust leiab kohus, et hageja
menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub osaliselt rahuldamisele.
Arvestades asja mahtu, keerukust ja menetlusdokumentide sisu peab kohus hageja esindaja
mõistlikuks tunnitasu suuruseks 80 eurot. Kohus ei nõustu täies ulatuses menetluskulude
nimekirjas märgitud hageja esindaja ajakuluga. Kohus vähendab kostja hagivastusega
tutvumise ja hageja 05.06.2018 menetlusdokumendi koostamise ajakulu, sest need kordavad
hagis välja toodud seisukohti. Kohus peab põhjendatud ajakuluks 30 min. Ülejäänud osas on
hageja esindaja ajakulu põhjendatud.
Hageja esindaja kulu on põhjendatud 3 tunni ulatuses. Tunnitasu 80 eurot arvestades tähendab
see 240 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
15. Lähtudes TsMS § 144 lg 4 märgib kohus vastavalt taotlusele otsuse resolutsioonis, et
hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni
tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
16. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale
edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude
suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude
rahaline suurus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt)
Meeli Kaur
Kohtunik