Legislator Case Law & Legislation
2-18-7373/11 AI generated

2-18-7373/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-18-7373/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali hagi Ottson Osaühing vastu alusetult saadu Välja mõista Ottson Osaühingult AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks

Legislator headnote

AI generated

2-18-7373/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali hagi Ottson Osaühing vastu alusetult saadu Välja mõista Ottson Osaühingult AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. august 2018. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-7373

Tsiviilasi

AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali hagi Ottson

Osaühing vastu alusetult saadu tagastamiseks ja

viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

3115,73 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

AB

“Lietuvos

draudimas“

Eesti

filiaal

(registrikood 12831829), lepinguline esindaja Kadri

Ojamaa

Kostja

Ottson

Osaühing

(registrikood

10784741),

seaduslik esindaja J A

Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel OSAÜHING

XXXX

(registrikood

xxxx),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Alar Urm

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali hagi Ottson Osaühing vastu alusetult saadu

tagastamiseks ja viivise saamiseks rahuldada.

2. Välja mõista Ottson Osaühingult AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks

alusetult saadu 2847,32 eurot, sissenõudmiskulude hüvitis 40 eurot, viivis 65,53

eurot ja alates 24.08.2018 viivis protsendina tasumata põhinõude summalt

(2847,32 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni

põhivõlgnevuse tasumiseni.

3. Menetluskulud jätta Ottson Osaühingu kanda.

4. Määrata kindlaks kindlaks AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali maakohtus

hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista Ottson Osaühingult AB

“Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks välja menetluskulud 540 eurot.

Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.

5. Jätta rahuldamata AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali taotlus maakohtus

hüvitatavate menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks 180 euro ulatuses.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest (23. august 2018). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1. AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (hageja) esitas 11.05.2018 maakohtule hagi Ottson

Osaühingu (kostja) vastu alusetult saadu tagastamise, sissenõudmiskulude hüvitamise ja viivise

nõudes. Hageja on esitanud kostjale nõude tagastada alusetult saadud 2847,32 eurot, kuid kostja

ei ole hagejale summat tagastanud. Hageja palub kostjalt välja mõista alusetult saadud 2847,32

eurot, võlgnevuse sissenõudmiskulud 40 eurot, seisuga 11.05.2018 sissenõutavaks muutunud

viivise 0,62 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise.

Hagiavalduse kohaselt toimus 16.08.2017 xxxx ehitusobjektil kahjujuhtum, kus kraanalt

XXXX1 (XXXX) kukkus noole otsast maha traavers ja kahjustas ehitusplatsile pargitud

kostjale kuuluvat sõidukit Xxxx (xxxx). Kraana liikluskindlustuse leping oli sõlmitud hageja

poolt, mistõttu hageja hüvitas kostjale sõiduki remondimaksumuse summas 2847,32 eurot.

Pärast kahju hüvitamist sai hageja teada, et Xxxx ehitusplats oli avalikule liiklusele suletud ala.

Samuti ei mahu kahju toimumise koht liiklusseaduse (LS) § 2 p-s 81 sätestatud tee mõiste alla.

Kuna kahju juhtus kraanaga vahetult töösoorituse käigus, siis tulenevalt liikluskindlustuse

seaduse (LKindlS) § 8 lg 2 p-st 4 ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga ja hagejal puudus kahju

hüvitamise kohustus. Asjaolu, et hagejale oli alltöövõtjana lubatud ehitusplatsil viibida, ei

muuda ehitusplatsi avatud liiklusega alaks.

Kostja vastuväited hagile

2. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei ole alusetult rikastunud. Kraana omanik (kolmas isik)

korraldas kahjude hüvitamise ja edastas vastavad andmed hagejale kui kraana

kindlustusandjale. Kostja ei hinnanud ega pidanudki hindama, kas ja kes mille alusel sõiduki

remondimaksumuse hüvitab.

Kostja on seisukohal, et selleks, et välistada kindlustusjuhtum, peavad olema täidetud kaks

eeldust üheaegselt: ehitusplats peab olema avalikule liiklusele suletud ja kahju põhjustamine

peab toimuma vahetult töösoorituse käigus. Kostjale teadaolevalt ei olnud kahjujuhtumi

toimumise hetkel ehitusplats avalikule liiklusele suletud, samuti ei osalenud kostjale kuuluv

sõiduk ehitusobjektil aktiivses tööprotsessis (ei olnud ehitustööd tegev masin), s.t tegemist oli

sõidukiga, millega liiguti tavapärases liikluses. Isegi kui ehitusplats oli avalikule liiklusele

suletud, siis ei ole täidetud teine eeldus (sõiduk ei osalenud aktiivses tööprotsessis). Seega

LKindlS § 8 lg 2 p 4 ei kohaldu.

Kolmanda isiku seisukoht

3. Kolmas isik toetab hageja seisukohta, et kindlustushüvitise tasumine oli alusetu. Tegemist ei

ole kindlustusjuhtumiga liikluskindlustuse seaduse mõttes. Kostjale tekkis kahju tema enda või

ehitaja tööliste tegevusest. Kolmas isik selgitab, et kahjujuhtumi ajal toimus traaversi veokilt

mahalaadimine. Kolmas isik ei kasutanud kraanat ise, vaid rentis seda Xxxx OÜ-le. Traavers

pöördus tõstmisel ja traaversi ots läks vastu veokit. Traavers ei kukkunud, kinnitustrossid ei

katkenud ja kraanajuht ei teinud midagi valesti. Kraanajuhi ülesanne ei ole tõstetava asja

troppide külge kinnitamine ega tõstetava eseme juhtimine tõstmise ajal. Kolmanda isiku arvates

oli see troppijate tööülesanne ning nimetatud töötajad ei olnud kolmanda isiku töötajad.

Kraanajuht nägi kostja sõidukit alles siis, kui see sai kahjustada.

Lisaks parkis kostja oma sõiduki mahalaaditava auto juurde, asetades nii sõiduki ohtu.

Sõidukite parkimise koht oli ettenähtud mujal. Kostja sai ja pidi parkimiskoha valikul

mahalaaditava sõiduki ja kraana juures mõistlikult arvestama riski, mida kujutab laadimistöö.

Kuna kostja ise oli üks ehitaja alltöövõtjatest, siis saab kostjale üle kanda ehitaja teadmise

sellest, kus on parkimine ja selle, et laadimistöö kõrvale sõidukit parkides seab parkija oma

sõiduki ohtu. Eelpool toodust tulenevalt ei vastuta kolmas isik kahjujuhtumi toimumise eest.

Kostjale tekitatud kahju eest vastutab kostja ise ning on võimalik, et ka Xxxx OÜ.

Maakohtu põhjendused

4. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

5. Hageja on nõude esitanud alusetu rikastumise sätete alusel, pidades kindlustushüvitise

maksmist kostjale alusetuks sooritusteks võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 mõttes. VÕS §

1028 lg 1 järgi kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või

tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole

olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.

6. Käesolevas asjas puudub vaidlus, kuidas kahju põhjustati. Xxxx ehitusobjektil toimus kraanaga

traaversi veokilt mahalaadimine ja selle käigus traaversi vasakpoolne külg lõi vastu

ehitusplatsil pargitud sõidukit (kraana juhi kirjalik selgitus, tl 4 pöördel, sõiduki kahjustused,

fotod tl 13-16). OSAÜHINGULE Xxxx kuuluva kraana suhtes oli sõlmitud liikluskindlustuse

leping ning kindlustusandjaks on hageja (liikluskindlustuse poliis nr 1739294982, tl 6). Sõiduk

kuulub kostjale.

LKindlS § 12 järgi lepinguga kohustub üks isik (edaspidi kindlustusandja) hüvitama sõiduki

valdaja (edaspidi kindlustatud isik) asemel kahjustatud isikule käesolevas seaduses sätestatud

ulatuses ja tingimustel kahju, mis on tekkinud kindlustusjuhtumi tagajärjel. Teine isik

(edaspidi kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid.

Hageja tunnistas juhtumi kindlustusjuhtumiks ja tasus 19.10.2017 kostja sõiduki

remondimaksumuse 2847,32 eurot (tl 5 ja 5 pöördel). Pärast hüvitise väljamaksmist leidis

hageja, et tegemist ei olnud kindlustusjuhtumiga ja 23.04.2018 esitas hageja kostjale tasutud

kindlustushüvitise tagasi saamiseks nõude (tl 8).

7. Hageja nõude eelduseks on asjaolu, et 16.08.2017 juhtum ei ole kindlustusjuhtum ning seetõttu

puudus hagejal alus kindlustushüvitise välja maksmiseks. Hageja leiab, et tegemist ei ole

kindlustusjuhtumiga LKindlS § 8 lg 2 p 4 järgi. LKindlS § 8 lg 2 p 4 järgi kindlustusjuhtumiks

ei ole kahju põhjustamine teel või muul sõidukite tavapäraseks liikluseks kasutataval alal ajal,

mil see ala on avalikule liiklusele suletud, ning kui sõidukit, millega kahju põhjustati,

kasutatakse metsa-, põllu- või ehitustöödel või muul samalaadsel eesmärgil ja kahju

põhjustatakse vahetult töösoorituse käigus.

Kohtu hinnangul ei tekkinud kostjale kahju kindlustusjuhtumi tagajärjel LKindlS § 8 lg 2 p-st

4 tulenevalt. OÜ Xxxx projektijuhi L P elektronkirjaga on tõendatud, et kahju põhjustati xxxx

ehitusplatsil, mis oli avalikule liiklusele suletud ala. Kraana, millega kahju põhjustati, kasutati

ehitustöödel ja kahju põhjustati vahetult töösoorituse käigus (kraana juhi kirjalik selgitus, tl 4

pöördel). Kostja ei ole vastupidist tõendanud.

8. Hageja nõuab kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 alusel. Kohus nõustub kostja käsitlusega, et nõue

muutus VÕS § 82 lg 7 järgi sissenõutavaks 11.05.2018 ja alates sellest perioodist on hagejal

õigus nõuda kostjalt seadusjärgset viivist. Kostjalt tuleb välja mõista viivis perioodi 11.05.2018

kuni 23.08.2018 eest 65,53 eurot.

Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot VÕS § 113¹ lg 1 alusel.

Nimetatud sätte kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla

sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Nimetatud nõue on õiguslikult põhjendatud

ja kuulub rahuldamisele.

9. Käesolevas asjas ei hinda kohus kolmanda isiku poolt välja toodud asjaolusid, kas kolmas isik

vastutab kostjale tekitatud kahju eest.

Menetluskulud

10. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse

kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud jäävad kostja kanda. Hageja ei pea

kolmanda isiku menetluskulusid hüvitama (TsMS § 167 lg 1).

11. TsMS § 174 lg 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

12. Tulenevalt menetluskulude jaotusest hindab kohus üksnes hageja menetluskulude vajalikkust

ja põhjendatust (TsMS § 138 lg 1, § 139 lg 1, § 144 p 1). Hageja menetluskuludeks on riigilõiv

300 eurot ja lepingulise esindaja kulud 420 eurot (tl 54 ja 54 pöördel).

13. Kohus leiab, et riigilõiv 300 eurot on põhjendatud menetluskulu.

14. Järgnevalt analüüsib kohus hageja lepingulise esindaja kuludega seonduvat. TsMS § 175 lg 1

kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Seega tuleb maakohtul menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel kontrollida

lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe

tööühiku suhtes.

Hinnates hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust leiab kohus, et hageja

menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub osaliselt rahuldamisele.

Arvestades asja mahtu, keerukust ja menetlusdokumentide sisu peab kohus hageja esindaja

mõistlikuks tunnitasu suuruseks 80 eurot. Kohus ei nõustu täies ulatuses menetluskulude

nimekirjas märgitud hageja esindaja ajakuluga. Kohus vähendab kostja hagivastusega

tutvumise ja hageja 05.06.2018 menetlusdokumendi koostamise ajakulu, sest need kordavad

hagis välja toodud seisukohti. Kohus peab põhjendatud ajakuluks 30 min. Ülejäänud osas on

hageja esindaja ajakulu põhjendatud.

Hageja esindaja kulu on põhjendatud 3 tunni ulatuses. Tunnitasu 80 eurot arvestades tähendab

see 240 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

15. Lähtudes TsMS § 144 lg 4 märgib kohus vastavalt taotlusele otsuse resolutsioonis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni

tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

16. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kaur

Kohtunik