3-17-450/23 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.08.2018, Tallinn

Haldusasja number

3-17-450

Haldusasi

XX

kaebus

MTÜ

Eesti

Ehitusinseneride

Liit

kutsekomisjoni

30.11.2016

protokollilise

otsuse

osaliseks tühistamiseks, MTÜ Eesti Ehitusinseneride

Liit 16.02.2017 vaideotsuse tühistamiseks ning MTÜ

Eesti Ehitusinseneride Liit kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – XX, volitatud esindaja vandeadvokaat Paavo

Paas

Vastustaja – MTÜ Eesti Ehitusinseneride Liit, volitatud

esindaja vandeadvokaat Raini Nõu

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 26.02.2018 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

MTÜ Eesti Ehitusinseneride Liit apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada MTÜ Eesti Ehitusinseneride Liit apellatsioonkaebus ja tühistada Tallinna

Halduskohtu 26.02.2018 otsus haldusasjas nr 3-17-450.

2. Teha asjas uus otsus, millega jätta XX kaebus rahuldamata.

3. Mõista XX-lt MTÜ Eesti Ehitusinseneride Liit esimese ja teise astme menetluskulude

katteks välja 15 eurot. Ülejäänud osas jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 24.09.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

3-17-450

2(8)

(HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX esitas 22.10.2016 MTÜ-le Eesti Ehitusinseneride Liit (EEL) sooviavalduse

diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusinseneri 7. taseme kutse saamiseks (I kd, tl 8‒

11).

2. EEL-i kutsekomisjon otsustas 30.11.2016 istungil protokollilise otsusega (I kd, tl 4‒4p)

mitte anda XX-le diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusinseneri 7. taseme kutset

järgmistel eri-, alleri- ja ametialadel: eriala – keskkonnatehnika ja hoonete tehnosüsteemid;

alleriala – küte, ventilatsioon ja jahutus (KVJ); ametiala – projekteerimine, projekteerimise

juhtimine, omanikujärelevalve, ehitusjuhtimine ja ehitustegevuse juhtimine.

XX-le kutsestandardi alusel kutse andmine ei ole põhjendatud, sest ta ei ole pärast

magistrikraadi omandamist töötanud erialasel tööl nõutud kahte aastat. XX-le ei ole võimalik

anda kutset ka erijuhu alusel (kutsestandardi lisa 8). XX-le 2004. a-l väljastatud Eesti

Mereakadeemia diplom ei vasta 1. erijuhu nõuetele, sest tegemist ei ole magistrikraadi ega

sellega võrdsustatud haridustasemega. Samuti ei vasta Eesti Mereakadeemia diplom 2. erijuhu

nõuetele, sest omandatud eriala ei ole KVJ eriala.

3. XX esitas 29.12.2016 vaide (I kd, tl 13‒14), leides, et tema taotlus vastab 2. erijuhu alusel

kutse saamise nõuetele. XX on omandanud Eesti Mereakadeemias KVJ eriala.

4. EEL jäi 16.02.2017 vaideotsuses esialgse otsuse juurde, s.o XX-le kutset mitte anda (I kd,

tl 16‒16p).

XX puhul saaks rääkida ainult erijuhu alusel kutse andmisest. Kutset ei ole võimalik anda 2.

erijuhu alusel, sest XX Eesti Mereakadeemiast saadud bakalaureusekraad ei ole KVJ erialal.

Selle kohta on antud põhjalik selgitus 30.12.2016 e-kirjas (I kd, tl 17‒17p). Kuna Eesti

Mereakadeemia diplom ei vasta magistrikraadile, välistab see kutse andmise ka 1. erijuhu

alusel.

5. XX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse EEL-i 30.11.2016 ja 16.02.2017 otsuste

tühistamiseks osas, millega keelduti kaebajale kutse andmisest 2. erijuhu alusel, ning EEL-i

kohustamiseks kaebaja taotluse uueks läbi vaatamiseks.

Eesti Mereakadeemia diplom koosmõjus teiste kaebajaga seotud asjaoludega annab kaebajale

õiguse saada diplomeeritud KVJ inseneri kutse 7. taseme kvalifikatsiooni kutsestandardi

2. erijuhu alusel. Eesti Mereakadeemias omandatud eriala on KVJ eriala. Õigusaktides puudub

KVJ eriala legaaldefinitsioon ning EEL ei ole põhjendanud, miks ei ole Eesti Mereakadeemias

omandatud eriala KVJ eriala. KVJ erialana tuleks mõista eriala, mille eesmärgiks on nõutud

sisekliima tagamine. Kutsestandard ei nõua selliste nimetustega õppeainete läbimist, nagu on

välja toonud EEL. Kaebaja on läbinud Eesti Mereakadeemias sarnased õppeained ning lisaks

Tallinna Tehnikaülikoolis (TTÜ) teiste seas kütte, ventilatsiooni, hoonete soojusvarustuse ja

soojustehnika õppeained. Kaebaja töötab alates 2003. a-st insenerina OÜ-s B ning alates 2008.

a-st insenerina E OÜ-s. Kaebaja töö mõlemas äriühingus on seotud vahetult KVJ töödega (KVJ

3-17-450

3(8)

süsteemide projekteerimine, ehitamine, ehituse omanikujärelevalve ning neile ekspertiiside

tegemine).

Hindamiskomisjonil puudus kaebaja taotluse läbivaatamiseks pädevus, sest see moodustati alles

30.11.2016 istungil. Samuti ei saanud selle liikmed olla erapooletud, sest kõik liikmed olid

seotud ühe ettevõttega ning hindamiskomisjoni esimees oli komisjoni liikmete ülemus. Samuti

on retsensendid lähtunud kaebaja töökogemuse hindamisel asjakohatutest kaalutlustest, mida

kutsestandardis ei ole välja toodud. Kaebaja isikuomadustele on antud hinnang ilma temaga

kohtumata ning ilma igasugust vastavat teavet omamata.

6. EEL palus jätta kaebus rahuldamata.

Kutsekomisjon on 30.11.2016 otsuse tegemisel lähtunud muu hulgas hindamiskomisjoni

28.11.2016 koosolekul esitatud põhjendustest. Kaebaja Eesti Mereakadeemiast saadud

bakalaureusekraad ei ole saadud KVJ erialal, sest Eesti Mereakadeemia õppes puudub täielikult

ehitisi käsitlev osa, samuti ehitusfüüsika, küte ja ventilatsioon. KVJ eriala määratlemisel tuleb

lähtuda kutsestandardist (osad A.1, A.6, B.2.1). Kaebaja seob meelevaldselt KVJ eriala

külmutusseadmete erialaga. Kaebaja väiteid toetav Marina Sirel ei ole hinnangu andmiseks

pädev ning tema hinnang ei tugine õppekavade võrdlemisele ja õppekava standardile vastavuse

kontrollile. Ka GE arvamus ei ole usaldusväärne ning on suures osas MS arvamusega kattuv.

Eesti Mereakadeemia külmutusseadmete õppekava diplomi akadeemilisest õiendist nähtuvalt

ei kata see õppekava väga suurt osa kutsestandardi lisas 5 toodust. Maksimaalsel juhul saaks

olla tegemist vastavusega osakutsele „jahutussüsteemide ehitamine“. Seda, et Eesti

Mereakadeemia külmutusseadmete õppekava ei ole võrreldav TTÜ kunagise keskkonnatehnika

bakalaureuse õppekavaga, kinnitas EEL-le ka TTÜ. Lisaks ei ole kaebaja magistrikraad

omandatud KVJ erialal, vaid sellele lähedasel, energiatõhususe erialal. Taotlust ei saaks

rahuldada ka selle uuel läbivaatamisel, sest kutsestandardis toodud tingimused on täitmata.

Hindamiskomisjon oli kutsekomisjonile ettepaneku tegemiseks pädev. Hindamiskomisjon

kinnitatakse tähtaega määramata. Samas ei lähtunud kutsekomisjon otsuse tegemisel vaid

hindamiskomisjoni ettepanekust, vaid otsuse tegemisele eelnes ka arutelu kutsekomisjonis.

Hindamiskomisjoni liikmete seotus ühe äriühinguga ei anna alust pidada neid erapoolikuteks.

Retsensendid on oma arvamuse kujundamisel lähtunud kutsestandardist ja taotleja isikust.

7. Tallinna Halduskohus rahuldas 26.02.2018 otsusega kaebuse ning tühistas EEL

kutsekomisjoni 30.11.2016 otsuse kaebajat puudutavas osas ja 16.02.2017 vaideotsuse täies

ulatuses ning tegi EEL-le ettekirjutuse kaebaja 22.10.2016 sooviavalduse uueks lahendamiseks.

Kohus jättis otsusega asja juurde võtmata vastustaja 06.02.2018 esitatud tõendid ning mõistis

EEL-lt kaebaja kasuks menetluskuluna välja 1734 eurot.

EEL 30.11.2016 protokollilises otsuses ega 16.02.2017 vaideotsuses esitatud põhjendused ei

vasta haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 2 nõuetele. Kummastki otsusest ei ole võimalik

üheselt ja selgelt aru saada nende andmise põhjuseid ja õiguslikku alust. Kutsekomisjoni

30.11.2016 protokollilises otsuses on esitatud üksnes 28.11.2016 hindamiskomisjoni protokolli

väljavõte ning puuduvad muud kaalutlused. Hindamiskomisjoni kuulunud üks retsensentidest

(GR) on hinnanud kaebaja Eesti Mereakadeemias omandatud hariduse vastavust erijuhu

tingimustele vaid ühe lausega ega ole põhjendanud, miks ei vasta läbitud külmatehnika õpe KVJ

eriala bakalaureuseõppele. Teine retsensent (TK) ei ole erijuhu korras kutse andmist üldse

hinnanud. Kumbki retsensent ei ole hinnanud kaebaja hariduse vastavust KVJ eriala

rakenduskõrgharidusõppele. Samuti ei nähtu retsensioonidest, kas kaebaja töökogemust ja

täienduskoolituse nõuet on hinnatud üldiste nõuete või erijuhu nõuete järgi. Seega on

retsensentide toodud kaalutlused kogumis puudulikud ning olulised asjaolud on jäetud

kaalumata. Täiendavad kaalutlused on toodud vaideotsuses, kus on selgelt märgitud, et kaebaja

Eesti Mereakadeemias omandatud bakalaureusekraad ei ole saadud KVJ erialal, toodud

3-17-450

4(8)

ainepunktide võrdlus ning viidatud kutsekomisjoni esimehe 30.12.2016 e-kirjas toodud

selgitustele. E-kirjas toodud kaalutlustele ei ole aga algses otsuses tuginetud ning seda, kas

nendest kaalutlustest on ka tegelikult algse otsuse tegemisel lähtutud, pole võimalik kindlaks

teha. Seejuures ei nähtu millestki, et 30.12.2016 e-kirjas esitatud ainepunktide võrdluse oleksid

esitanud retsensendid, kelle arvamusest pidi kutsekomisjon lähtuma.

Selge ei ole ka see, miks on ainenimetustest lähtumine ja ainepunktide otsene võrdlus üldse

kaebaja oskuste ja teadmiste kindlakstegemiseks asjakohane. Kutsestandardi lisas 5 toodud

miinimumnõuetest ning selles loetletud õppeainetest lähtumine on küsitav, sest erijuhu alusel

kutse andmisel ei saa lähtuda kutsestandardis kehtestatud üldistest hariduse nõuetest, vaid

lähtuda tuleb otseselt kutsestandardi lisas 8 kehtestatud tingimustest. Kaebaja omandatud

hariduse vastavus KVJ erialale peaks olema täpsemalt sisustatud. Kaebaja esitatud

eksperthinnangutes toodud käsitlus, mille järgi on KVJ eriala eesmärgiks nõutud sisekliima

tagamine, on asjakohane ning selle ebausaldusväärseks pidamiseks puudub alus. Vastustaja

välja toodud võrdlus TTÜ keskkonnatehnika bakalaureuseõppe õppekavaga ei ole kohane, sest

millestki ei nähtu, et kutse andmisel 2. erijuhu alusel peaks kaebaja haridus olema võrdsustatud

selle õppekavaga. Samuti ei saa kaebaja Eesti Mereakadeemias läbitud õppekava

mittevastavusest nimetatud TTÜ õppekavale järeldada seda, et tegemist ei oleks KVJ erialaga.

Kaebaja ei omanud ilmselgelt teavet selle kohta, et ta oleks pidanud võrdlema enda läbitud

õppekava TTÜ keskkonnatehnika õppekavaga. Vastustaja on teinud otsuse, kasutamata ära

võimalust küsida kaebajalt täiendavaid selgitusi ja andmeid. Vastustaja on rikkunud

uurimispõhimõtet. Otsuses puuduvad kaalutlused ka selle kohta, kas kaebaja vastas 2. erijuhu

alusel kutse saaja teistele, s.o töökogemuse, täiendkoolituse ja vanuse nõuetele. Otsus ei ole

puudulike põhjenduste tõttu kontrollitav ja seda viga ei ole võimalik kõrvaldada ka

kohtumenetluses.

Hindamiskomisjon oli kaebaja kompetentsuse hindamiseks pädev. Hindamiskomisjon

moodustati EEL-i kutsekomisjoni 05.04.2016 istungil (protokoll I kd, tl 166). Kui

kutsekomisjon ei näe hindamiskomisjoni liikmete puhul vastuolu kutseseaduses (KutS) toodud

nõuetega, ei pea hindamiskomisjoni iga taotluse korral uuesti moodustama. See, et

hindamiskomisjoni liikmed olid seotud ühe äriühinguga, ei tähenda, et nad ei olnud kaebaja

taotluse lahendamisel erapooletud.

Vastustajalt tuleb kaebaja kasuks välja mõista kaebaja kantud menetluskulud 1734 eurot, mis

koosnevad riigilõivust 15 eurot, õigusabikuludest 759 eurot ja tõendi hankimise kuludest

960 eurot.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. MTÜ Eesti Ehitusinseneride Liit palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu

26.02.2018 otsus tühistada ja jätta uue otsusega kaebus rahuldamata.

Halduskohus oleks pidanud jätma EEL otsuse jõusse HMS § 58 alusel, sest menetlusnõuete

rikkumine ei mõjutanud asja otsustamist. EEL-i hindamis- ja kutsekomisjoni liikmed ei ole

juriidilise ettevalmistusega. Lisaks ei nähtu, et EEL-i seisukohad ja põhjendused kaebajale kutse

mitteandmisel oleksid ajas muutunud. Kutsekomisjonil puudus vajadus hakata KVJ eriala

täpsemalt sisustama, sest lähtuda tuli kutsestandardist. Kaebajale väljastatud Eesti

Mereakadeemia diplomile lisatud akadeemilisest õiendist nähtuvalt ei kata see eriala väga

suures osas vajalikest teadmisest (kutsestandardi osa B.2.1, lisa 5). Tegemist on

külmutusseadmete

mehaaniku

diplomiga,

mille

saajal

on

pädevus

tegeleda

külmutusseadmetega. Maksimaalselt saaks olla tegemist vastavusega jahutussüsteemide

ehitamise osakutsele, kuid Eesti Mereakadeemias õpitu ei ole piisav, et eeldada vajalikul

tasemel teadmiste olemasolu kütte ja ventilatsiooni alal. Kohus on arusaamatult heitnud

vastustajale ette lähtumist TTÜ keskkonnatehnika õppekavast. Eesti Mereakadeemias läbitud

3-17-450

5(8)

eriala on mehaaniku, mitte inseneri tasemega. Halduskohus jättis tähelepanuta, et Eesti

Mereakadeemia

diplomile

lisatud

akadeemilisel

õiendil

on

õppekavajärgse

spetsialiseerumisena toodud laeva külmutusseadmete mehaanik. Samuti ei ole soojus- ja

külmatehnika otseselt kohaldatav hoonete küttele, ventilatsioonile ja jahutusele. Kohus ei ole

võtnud seisukohta kutsekomisjoni esimehe 30.12.2016 e-kirjas väljatoodu osas, et Eesti

Mereakadeemia õppes puudub täielikult ehitisi käsitlev osa, samuti ehitusfüüsika, küte ja

ventilatsioon. Kohus ei hinnanud EEL-i põhjendusi 28.12.2016, 29.12.2016 ja 30.12.2016

kaebajale edastatud kirjades. Retsensendid ei ole läinud arvamuste andmisel vastuollu

kutsestandardiga. Põhjendamatud on nii GE kui MS arvamused, sest nendes ei ole lähtutud

õppekavadest, s.o nõutavatest õppeainetest ja ainepunktide mahtudest. Arvamused ei ole ka

usaldusväärsed ning nendes puuduvad sisulised selgitused külmutusseadmete eriala vastavusest

KVJ eriala määratlusele. Halduskohus on ebaõigesti jätnud arvestamata asjaoluga, et kaebaja

esitas 03.01.2018 EEL-le taotluse 6. taseme kutse saamiseks. Seega on kaebaja sisuliselt

taandunud varasemast taotlusest 7. taseme kutse saamiseks. Arvamuste saamisele kulunud

menetluskulud ei ole vajalikud ja põhjendatud. Kuna EEL-s ei tööta juriidilise haridusega

inimesi, oli EEL sunnitud palkama kutselise esindaja. Seetõttu tuleb kaebuse rahuldamata

jätmisel EEL-i menetluskulud kaebajalt välja mõista.

9. XX palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Halduskohus saab pärast haldusakti andmist haldusorgani esitatud täiendavaid põhjendusi

arvesse võtta vaid siis, kui kohus on veendunud, et nendest põhjendustest lähtuti haldusakti

andmisel. Praegusel juhul on pärast EEL-i 30.11.2016 otsuse andmist esitatud argumendid

otsitud ega saanud olla aluseks 30.11.2016 otsuse tegemisel. Kohus ei pidanud andma sisulist

hinnangut kaebajale väljastatud Eesti Mereakadeemia diplomile ja selle vastavusele KVJ

erialale. Sellise hinnangu oleks pidanud andma EEL ise, kuid vaidlustatud otsuses sellekohased

põhjendused puuduvad, mistõttu ei saanud kohus põhjenduste õiguspärasust kontrollida. Kohus

on analüüsinud kaebajale 29.12.2016 saadetud e-kirjas toodut ning õigesti leidnud, et

tegelikkuses puudus vastustajal vajalik teave kaebaja poolt Eesti Mereakadeemias läbitud

õppeainete raames omandatud teadmiste kohta. Kaebajale kutse omistamise eeltingimuseks ei

saa olla tema omandatud eriala vastavus TTÜ keskkonnatehnika õppekavale. Õige ei ole

keskenduda üksikute erialade läbimise hindamisele, vaid hinnata tuleb taotleja kompetentsust

kogumis. Eriala vastavuse puhul kutse andmise tingimustele on oluline omandatud eriala sisu

(s.t omandatud õppeained ja nende maht), mitte eriala formaalne nimetus. Retsensentide

arvamuste kujunemine ei ole jälgitav. Kaebaja on esitanud taotluse 6. taseme inseneri kutse

saamiseks praktilise vajaduse tõttu ega ole loobunud 7. taseme kutse saamise taotlusest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

11. Kaebaja on esitanud 22.10.2016 EEL-le avalduse (I kd, tl 8‒11) diplomeeritud kütte-,

ventilatsiooni- ja jahutusinseneri 7. taseme kutse saamiseks. Avalduse esitamise ajal kehtis

Inseneride Kutsenõukogu 16.12.2015 otsusega nr 21 kinnitatud diplomeeritud kütte-,

ventilatsiooni- ja jahutusinseneri 7. taseme kutsestandard (versioon nr 9, kehtiv kuni

22.01.2017;

I

kd,

tl

9‒36p;

kättesaadav

internetis:

https://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10585466).

EEL

keeldus

30.11.2016 protokollilise otsusega (I kd, tl 4‒4p) kaebajale diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni-

ja jahutusinseneri 7. taseme kutse andmisest kõigil taotletud ametialadel, s.o projekteerimine,

projekteerimise juhtimine, omanikujärelevalve, ehitusjuhtimine ning ehitustegevuse juhtimine.

Kaebaja esitas nimetatud otsuse peale vaide, mille EEL-i kutsekomisjon vaatas 15.02.2017

istungil läbi (I kd, tl 81) ning teavitas seejärel 16.02.2017 kirjaga (I kd, tl 16‒16p) kaebajat, et

hindamiskomisjon jäi oma esialgse otsuse juurde ja ka kutsekomisjon ei pidanud põhjendatuks

3-17-450

6(8)

oma otsust kaebajale kutse andmise kohta muuta. Kaebaja vaidlustab EEL-i nimetatud otsuseid

osas, milles talle keelduti kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusinseneri 7. taseme kutse andmisest

kutsestandardi lisas 8 sätestatud 2. erijuhu alusel, s.o üldjuhu järgi nõutava magistrihariduse

asemel on kaebaja hinnangul talle kutse andmiseks piisav ka rakenduskõrgharidus kütte,

ventilatsiooni ja jahutuse erialal koosmõjus tema töökogemusega.

12. Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusinseneri 7. taseme kutsestandardi lisa 8 (I kd,

tl 34p) kohaselt on diplomeeritud KVJ inseneri kutse taotlemise erijuhud rakendatavad, kui

kutse taotleja hariduslik ettevalmistus ei vasta kutsestandardis kirjeldatud nõuetele, kuid tal on

allerialal ja ametialal pikaajaline edukas töökogemus. 2. erijuhu järgi võib diplomeeritud

ehitusinseneri kutset taotleda siis, kui kutse taotleja on lõpetanud bakalaureuseõppe või

rakenduskõrgharidusõppe KVJ erialal; taotlejal on vahetult kutse taotlemisele eelnev vähemalt

10-aastane töökogemus KVJ erialal, millest vahetult kutse taotlemisele eelnev vähemalt

5-aastane pidev töökogemus kutset taotletaval ametialal (projekteerimine, projekteerimise

juhtimine, omanikujärelevalve, ehitusjuhtimine või ehitustegevuse juhtimine); ning taotleja on

viimase 5 aasta jooksul kutset taotletaval allerialal või sellele lähedasel erialal saanud

täienduskoolituse kaudu kokku 100 täiendusõppe punkti, sellest taotletaval allerialal peab

olema saadud vähemalt 75 täiendusõppe punkti.

13. Ringkonnakohus leiab, et EEL-i 30.11.2016 ja 16.02.2017 otsustes esitatud põhjendusi

nende koosmõjus saab lugeda piisavaks, et kaebajale oleks arusaadav, millistel põhjustel on

jäetud tema taotlus kutsestandardi lisas 8 toodud 2. erijuhu alusel rahuldamata. Otsustes

esinevad mõningad ebatäpsused (näiteks EEL-i 16.02.2017 otsuses tehtud ebatäpne viide

kaebaja omandatud bakalaureuseharidusele) ning EEL-i 30.11.2016 protokollilises otsuses

toodud napp põhjendus 2. erijuhu alusel kutse andmata jätmise kohta ei ole mõjutanud asja

otsustamist (HMS § 58). Kaebaja esitatud avalduses ei ole märgitud, et ta soovis saada kutset

mõne erijuhu alusel. Avalduse päisesse vastava märkuse tegemise vajalikkusele on viidatud

näiteks

EEL-i

veebilehel

toodud

kutsetaotluse

täitmisjuhistega

blanketil

(http://www.ehitusinsener.ee/wp-content/uploads/2018/02/TAOTLUSBLANKETT-KUTSE-

SAAMISEKS-KVJ-komment1.pdf). EEL on kaebaja taotluse esmakordsel läbivaatamisel

hinnanud talle kutse andmise võimalikkust nii üld- kui erijuhtude alusel (v.a 3. erijuht) ning

2. erijuhu alusel kutse andmata jätmise kohta põhjalike selgituste toomata jätmist ei saa pidada

seetõttu oluliseks menetlusveaks. Põhjalikumad selgitused 2. erijuhu alusel kutse andmata

jätmise kohta on toodud EEL-i 16.02.2017 vaideotsuses. Ringkonnakohtule on usutav, et EEL-

i kutsekomisjon on lähtunud vaideotsuses toodud põhjendustest ka algse haldusakti andmisel.

Kaebaja on pöördunud pärast EEL-i 30.11.2016 protokollilise otsuse saamist EEL-i poole

täiendavate selgituste saamiseks ning hindamis- ja kutsekomisjoni esimehed on talle andnud

sarnaseid selgitusi (I kd, tl 76‒80), nagu on toodud vaideotsuses. Kohtul puudub alus arvata, et

need selgitused oleksid otsitud või algse otsuse tegemise aluseks olnutest erinevad. Olukorras,

kus kohus ei kahtle, et pärast haldusakti andmist esitatud põhjendustest on lähtutud ka

haldusakti andmisel ning on ilmselge, et haldusorgan peaks vaidlustatud haldusakti uuesti välja

andma, ei ole põhjendamispuudustega haldusakti tühistamine põhjendatud (vt nt Riigikohtu

24.11.2011 otsus nr 3-3-1-74-11, p 16; 29.11.2012 otsus nr 3-3-1-29-12, p 20; 14.12.2012 otsus

nr 3-3-1-33-12, p 16).

14. Puudub vaidlus, et kaebaja on läbinud täies mahus Eesti Mereakadeemia diplomiõppe

õppekava „Külmutusseadmed“ ning talle on 12.02.2004 väljastatud Eesti Mereakadeemia

diplom (I kd, tl 83‒85p). Vastavalt Vabariigi Valitsuse 06.06.2005 määruse nr 120 „Eesti

Vabariigi kvalifikatsioonide ja enne 20. augustit 1991. a antud endise NSV Liidu

kvalifikatsioonide vastavus“ §-le 10 loetakse Eesti Vabariigi haridussüsteemis omandatud

kvalifikatsioon, mida tõendab diplomiõppe diplom, vastavaks rakenduskõrgharidusele. EEL on

vaidlustatud otsustes asunud aga seisukohale, et külmutusseadmete eriala ei ole KVJ eriala, sest

3-17-450

7(8)

õpitu ei ole piisav vajalikul tasemel kütte ja ventilatsiooni alaste teadmiste omandamiseks.

Lisaks on EEL-i 16.02.2017 vaideotsuses ning selles viidatud e-kirjas (I kd, tl 17‒17p)

konkreetselt välja toodud, milliste teadmiste ja oskuste nõuetele ei saa pidada kaebaja haridust

vastavaks. Ringkonnakohtu hinnangul on need EEL-i põhjendused asjakohased.

15. KutS § 10 lg 5 kohaselt lähtub kutse andja kutse andmisel KutS-ist, kutsestandarditest ja

kutsenõukogu kinnitatud kutse andmise korrast. Taotleja kompetentsuse vastavust

kutsestandardi

nõuetele

hindab

kutsekomisjoni

moodustatud

hindamiskomisjon

(KutS § 18 lg 2 p 4, § 19). Ka Inseneride Kutsenõukogu 16.12.2015 otsusega nr 21 kinnitatud

kutse andmise korra (I kd, tl 45‒56) p 1.6 sätestab, et kutse- ja hindamiskomisjonil tuleb oma

töös lähtuda KutS-st, kutse andmise korrast ja kutsekomisjoni töökorrast, kutsestandardist jm

kutse andja, s.o EEL-i kehtestatud juhenditest. Vastavalt haridus- ja teadusministri 28.11.2008

määruse nr 69 „Kutsestandardite koostamise, muutmise ja vormistamise kord“ §-le 1 on

kutsestandard dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust, tööülesandeid ja -keskkonda ning

määratletakse vastava kutseala ja -taseme kompetentsusnõuded. Kutse andmise korra p-i 2 järgi

peab kutse taotleja kompetentsus vastama loetletud eeltingimustele, mida tõendatakse haridust,

töökogemust (sh varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (VÕTA)), täienduskoolitust

ja varasemat kutsekvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega. KutS § 3 määratleb kutse kui

kvalifikatsiooni, mis saadakse kutseeksami sooritamisel ja mille tase on määratud asjakohases

kutsestandardis (p 2); kompetentsuse kui edukaks kutsetegevuseks vajaliku teadmiste, oskuste,

kogemuste ja hoiakute kogumi (p 1); ning kutseala kui samalaadset kompetentsust eeldava

tegevusvaldkonna (p 3). Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinseneri 7. taseme

kutsestandardi A-osas toodud kutsekirjelduse kohaselt tegutseb KVJ insener hoonete kütte,

ventilatsiooni ja jahutussüsteemide ning nendega seonduvate paigaldiste (sisekliima tagamise

süsteemid) kavandamisel, püstitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel, samuti süsteemide

lammutustöödel. Kutsestandardi osa A.6 järgi nõutakse kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal

rakenduskõrghariduse omandanud kutsetaotlejalt täiendava akadeemilise ja täiendusõppe

läbimist, mida võib tõendada ka VÕTA kaudu. Teadmiste ja oskuste miinimumnõuete osas on

viidatud standardi lisale 5. Kutsestandardi osas B.2.1 on loetletud valdkonnad, mida peavad

hõlmama kütte, ventilatsiooni ja jahutuse eriala magistriõppe ja sellele haridustasemele vastava

integreeritud õppe, aga ka bakalaureuseõppe või rakenduskõrgharidusõppe, millele on

lisandunud teatud hulk magistritasemele vastavat ülikooliõpet, kaudu omandatud teadmised.

16. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vastustaja käitunud kutse andmise regulatsiooniga

vastuolus olevalt, kui on lähtunud KVJ eriala sisustamisel kutsestandardi osas B.2.1 toodud

valdkondadest ja lisas 5 toodud teadmistest ega ole arvestanud kaebaja TTÜ-s läbitud

õppeaineid. Põhjendatud on EEL-i seisukoht, et KVJ erialal läbitud rakenduskõrgharidusõpe

peaks hõlmama kõiki kutsestandardis miinimumina toodud teadmisi ja oskuseid. Eeltoodut

kinnitab kutsestandardi lisas 7 toodu, mille kohaselt peab omandatud rakenduskõrgharidus

diplomeeritud inseneri 7. taseme kutse saamiseks vastama inseneri 6. taseme esmase kutse

nõuetele (I kd, tl 34). Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusinseneri 6. taseme kutsestandardi

(kättesaadav internetis: https://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10585396)

osa B.2.1. ja lisa 5 järgi peavad omandatud teadmised hõlmama sarnaseid teadmisi, nagu on

toodud 7. taseme inseneri kutse standardi lisas 5. Seetõttu on olnud põhjendatud ka EEL-i

16.02.2017 otsuses viidatud 30.12.2016 e-kirjas toodud võrdlus 6. taseme standardi nõuetega.

Ka kütte, jahutuse või ventilatsiooni osakutse taotlemisel, s.o kui taotleja teadmiste ja oskuste

osa ei ole kogu alleriala hõlmav, on standardi nõuded samad kutse andmisega. Erisused on

tehtud üksnes ehitustegevuse juhtimise ametialal osakutse andmisel ning sel juhul ei ole

kutsestandardi osa B.2.1 kohaselt näiteks jahutussüsteemide ehitamisele spetsialiseerudes

kohustuslikud kutsestandardi lisa 5 p-des 11.3‒11.7 viidatud teadmised kütte, hoone

soojusvarustuse, lokaalkatlamajade, gaasivarustuse ning ventilatsiooni alal. Seega nõustub

kohus EEL-iga, et KVJ erialaks saab pidada eriala, mille omandamise raames saadud teadmised

3-17-450

8(8)

hõlmavad kõiki kolme osa KVJ allerialast, s.o küte, ventilatsioon ja jahutus, ning teisi

kutsestandardi lisas 5 toodud teadmisi, mis on spetsiifilised ehitusinseneri kutsele (nt

ehitusfüüsika, -geodeesia, -konstruktsioonid, -geoloogia).

17. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja esitatud eriteadmistega isikute arvamused (MS

arvamus I kd, tl 105‒107p; GE arvamus I kd, tl 150‒153p) ei ole täielikult usaldusväärsed.

Nende arvamuste võrdlemisel nähtub, et suur osa nendest kattub sõna-sõnalt. Samuti on

vastustaja juhtinud asjakohaselt tähelepanu sellele, et arvamuste sisu sarnaneb sõna-sõnalt

kaebaja seisukohtadele 26.02.2017 kaebuses, mis on koostatud enne MS 31.03.2017 ja GE

03.09.2017 arvamust. Seevastu ilmestab vastustaja poolt kohtumenetluse kestel kogutud tõend,

s.o TTÜ 03.05.2017 vastus (I kd, tl 127), kohtule usutavalt, et Eesti Mereakadeemias omandatud

külmutusseadmete eriala ei kata kõiki diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusinseneri

tööks vajalikke kompetentse. Kuigi kutse taotleja omandatud eriala vastavus TTÜ

keskkonnatehnika õppekavale ei saa olla kutse omistamise eeltingimuseks, nähtub võrdlusest

selle õppekavaga kohtule piisavalt selgelt, et erinevalt TTÜ Keskkonnatehnika õppekavast ei

hõlma kaebaja Eesti Mereakadeemias läbitud külmutusseadmete õppekava kõiki KVJ

allerialaga hõlmatud vajalikke teadmisi.

18. Eeltoodu alusel tuleb apellatsioonkaebus rahuldada ning halduskohtu otsus tühistada.

Ringkonnakohus teeb HKMS § 200 p 3 alusel uue otsuse, millega jätab XX kaebuse

rahuldamata.

19. HKMS § 109 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit

või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust.

HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks on menetluskulude nimekirja ja

kuludokumentide esitamine (HKMS § 109 lg 1). Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja

põhjendatud kulud (HKMS § 109 lg 6). Kaebaja on kandnud esimese astme kohtus

menetluskulusid kokku 1734 euro ulatuses (I kd, tl 157‒160) ning EEL kokku 3312 euro

ulatuses (I kd, tl 141‒143, 167‒169). EEL apellatsioonimenetluse kulud on 1282,20 eurot, mis

koosnevad apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust 15 eurot ning õigusabikuludest

1 267,20 eurot (II kd, tl 43– 44). XX on kandnud apellatsioonimenetluses õigusteenuse kulusid

690 euro ulatuses (II kd, tl 47). Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks mõista kaebajalt välja EEL-i kantud õigusabikulusid, sest

kutse andmine on EEL-ile kui kutse andmise pädevusega MTÜ-le seadusest tulenev ülesanne,

seega ei olnud kulud vajalikud (vt nt Riigikohtu 21.02.2017 otsus nr 3-3-1-26-16, p 50).

Apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv tuleb kaebajalt vastustaja kasuks välja mõista.

(digitaalselt allkirjastatud)