2-18-6934/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL T a g a s e l j a o t s u s

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 22.august 2018. a ,Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja number 2-18-6934 Tsiviilasi

Hagi hind Elisa Teleteenused AS hagi Evi Saagi (Saag) vastu võlgnevuse nõudes 337,70 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Elisa Teleteenused AS (endise ärinimega AS Starman), registrikood 10069659, asukoht Akadeemia tee 28, 12618 Tallinn Lepinguline esindaja: Triin Reinmaa, Creditreform Eesti OÜ, e-post: triin@creditreform.ee Kostja: Evi Saag, isikukood XXX, elukoht XXX Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Elisa Teleteenused AS hagi Evi Saagi vastu tagaseljaotsusega osaliselt.

2.Välja mõista Evi Saagilt Elisa Teleteenused AS kasuks kostja ja AS Starman vahel 6.05.2013. a sõlmitud sideteenuse osutamise lepingust tuleneva võlgnevuse katteks 231 (kakssada kolmkümmend üks) eurot 36 senti sealhulgas 64,50 eurot põhivõlgnevus, 30 eurot võla sissenõudmiskulud, 59,90 eurot kahjuhüvitis ja 77,26 eurot sissenõutavaks muutunud viivis kuni 22.augustini 2018 (kaasa arvatud).

3.Välja mõista Evi Saagilt Elisa Teleteenused AS kasuks viivis võlgnevuselt ja kahjuhüvitiselt (kokku 124,10 eurot) alates 23.08.2018 0,05% päevas kuni võlgnevuse tasumiseni, kuid mitte põhivõlgnevust ületavas ulatuses.

4. Jätta rahuldamata hageja nõue kostjalt leppetrahvi, summas 90 eurot väljamõistmiseks.

5. Määrata kindlaks Evi Saagi poolt Aktsiaseltsile Elisa Teleteenused hüvitatavate

2 (5) menetluskulude suurus 175 (ükssada seitsekümmend viis) eurot.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. Toimetada tagaseljaotsus kätte hageja esindajale ja kostjale.

8. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kaja esitamine Kostja võib 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 2). Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 1 ja 2).

Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline soovib taotleda menetlustoimingu tegemiseks riigi menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Kohtuotsuse põhjendused

Tulenevalt TsMS § 407 lõigetest 1-3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Käesolevas asjas on hageja hagiavalduses märkinud, et taotleb hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui selleks esinevad seaduses sätestatud alused.

3 (5)

Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kätte toimetatud 23.05.2018.a. aadressile Mõisavahe 36- 47 (tl 32). Kohus määras hagile vastamise tähtajaks 30 päeva arvates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem hagile vastanud. Samuti ei ole kostja kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks.

TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja nõude aluseks on kostja ja AS Starman (uue nimega Elisa teleteenused AS) vahel 6.05.2013. a sõlmitud sideteenuse Starman ZUUM:L-ZUUMtv kasutamise leping, millest tulenevaid kohustusi on kostja rikkunud.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

Hagi rahuldamise õiguslikeks alusteks on võlaõigusseaduse (VÕS) §-d 76 lg 1, 101 lg 1 p-d 1 ja 3, 113 lg 1, 115 lg 1 ning 1132 lg 2 p 1.

VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 3 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ja kahju hüvitamist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt VÕS § 1132 lg 2 p 1 võib majandusvõi kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.

Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist lepingus kokkulepitud määras, 0,05 % päevas, tähtajaks tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest ning arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid kuni 03.05.2018 summas 70,60 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus on arvestanud välja viivise võlgnevuselt ja kahjuhüvitiselt – kokku 124,10 eurot kuni kohtuotsuse tegemiseni, s.o alates 4.05.2018 kuni 22.08.2018 summas 6,66 eurot.

Kohus jätab hagi rahuldamata leppetrahvi, summas 90 eurot väljamõistmise osas alljärgnevatel põhjendustel: VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Hageja ja kostja vahel sõlmitud sideteenuste osutamise lepingus on leppetrahv sätestatud lepingu lisaks olevate

4 (5) üldtingimuste p 10.2 summas kuni 3000 eurot üldtingimuste p.4.5 ja 5.2.10 sätestatud kliendi kohustuste rikkumisel ning kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei kata. Hageja ei ole hagiavalduses toetunud kostja poolt eelnimetatud üldtingimuste punktides sätestatud rikkumiste toimepanemisele (kiipkaardiga keelatud toimingute tegemine või teenuste mittesihtotstarbeline kasutamine). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-66-05 p 17 leidnud, et leppetrahvi eesmärgiks on lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. Leppetrahvi eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu võlgniku makseraskustelt. Leppetrahvi peamine eesmärk on lihtsustada kohustuse rikkumisest tekkinud kahju arvestamist ning hüvitamist ning motiveerida võlgnikku oma kohustusi nõuetekohaselt täitma. Käesolevas asjas on hageja nõude aluseks kostja poolt teenuse osutamise ja seadmete kasutamise eest tasumata jätmine ja ning seadmete ja kiipkardi tagastamata jätmine. Nimetatud rikkumiste eest on hageja taotlenud õiguskaitsevahenditena kohustuste täitmist, kahju hüvitamist ja viivise väljamõistmist. Kohtu hinnangul puudub alus lisaks veel leppetrahvi nõude esitamiseks. Eeltoodu alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista 231,36 (64,50+ 59,60+ 30+ 77,26) eurot.

Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (tl 4), milles on taotlenud kostjalt menetluskuluna tasutud riigilõivu, summas 75 eurot ning esindajale õigusabi eest makstud tasu, summas 100 euro väljamõistmist. Riigilõivu tasumist on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja.

Kohus on seisukohal, et hagi osaline rahuldamata jätmine 90 euro ulatuses ei mõjuta menetluskulude jaotust, kuna hageja oleks pidanud riigilõivu tasuma samas suuruses ka väiksema hagihinna puhul, samuti ei ole alust eeldada, et väiksem nõue oleks mõjutanud õigusabikulude suurust, mis on kohtu hinnangul hagiavalduse koostamise ja kohtule esitamise eest 100 euro ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista kokku 175 (75+100) eurot.

5 (5) Hageja on taotlenud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt ka viivise tasumist TsMS § 177 lg 2 alusel. Osundatud sätte kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine

Vastavalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Epp Tombak Kohtunik