1-18-5241/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-18-5241

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. augustil 2018 Tallinnas, Harju Maakohtus Kriminaalasja number 1-18-5241( ) 17230100884

Kohtunik

Liina Pohlak

Kohtuistungi sekretär

Thea Tikenberg

Tõlk Anneli Helmann Kriminaalasi

M.V süüdistatuna KarS § järgi 201 lg 1 kokkuleppemenetluses Prokurör Ainar Koik Süüdistatav

M.V – isikukood XXX, elukoht xxxx, kodakondsus , , emakeel vene keel, määratlemata kõrgharidus

ei tööta tõkendina kohaldatud , elukohast lahkumise keeld, varem kriminaalkorras karistamata, tõkendit kohaldatud ei ole Kaitsja Vladimir Sadekov

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada KarS § järgi ja mõista karistuseks M.V 201 lg 1 rahaline karistus 250

, s.o. 2500 eurot. päevamäära (päevamäär 10 eurot )

KarS § 73 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui M.V ei pane 1-aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.

Välja mõista M.V-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 750 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 459 eurot riigituludesse.

Kohustada M.V tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 100.75 eurot.

Sundraha ja kaitsjatasu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is, EE873300333499990003 Danske Bank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleist või e-toimikust. Maksekor M.V, kriminaalasi 1-18- raldusel märkida selgitusena „ 5241, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt

tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral makseinfo saamisel helistada palun 6200100

Asitõendid – plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta

- CD kriminaalasja materjalide juurde.

Välja mõista M.V-lt EE332200221026814525 kannatanu Estbrand OÜ ( Swedbank AS) kasuks 9 500, 86 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida

seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Esitat

ud süüdistus

18.03.2013.a. sõlmis Estbrand OÜ juhatuse liikme L S isikus liisingulepingu nr. 201303233 Nordea Finance Estonia AS-ga, mille alusel sai Estbrand OÜ vastutavasse kasutusse sõiduauto

xxxx tehasetähisega xxxx reg. nr. xxxx maksumusega 16583,33 eurot. Vahetult pärast

liisingulepingu sõlmimist läks nimetatud auto M.V ajutisse kasutusse suulise kokkuleppe alusel tema ja Estbrand OÜ juhatuse teise liikme M S vahel ja vastavalt sellele kokkuleppele kohustus M.V kandma Estbrand OÜ arvele igakuiselt rahasumma, mis on

võrdne igakuise liisingumaksega ja lisaks sellele veel 50 eurot kuni 18.03.2018.a. ehk kuni

liisingulepingu lõppemiseni. M.V ei täitnud aga Estbrand OÜ ga sõlmitud nimetatud - suulise kokkuleppe tingimusi, ta ei tasunud õigeaegselt liisingumakseid, samuti ei tagastanud

seda sõidukit Estbrand OÜ le vaatamata viimase korduvatele nõudmistele. Estbrand OÜ - -l tekkis selliste asjaolude tõttu 2016.a. detsembris võlgnevus Nordea Finance Estonia AS ees,

millega seoses nõudis Estbrand OÜ 2016.a. detsembris M.V-lt selle võlgnevuse kustutamist ja nimetatud auto tagastamist Estbrand OÜ le. M.V ignoreeris seda nõudmist, - ta ei kustutanud oma võlgnevust Estbrand OÜ ees, ta keeldus seda autot tagastamast ning andis selle auto 2016.a. detsembris üle hoopis kolmandale isikule, mille tagajärjel on see auto jäänud kuni käesoleva ajani Estbrand OÜ le kättesaamatuks ja tagastamata ehk kannatanu on sellest - sõidukist lõplikult ilma jäänud. Kirjeldatud käitumisega omastas M.V nimetatud

auto, pöörates selle ebaseaduslikult kolmanda isiku kasuks ehk pani toime KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused

Süüdistatav , süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud M.V 20 6.2018. .0 a kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § M.V

201 seeritava kuriteo toimepanemise eest lg 1 järgi kvalifit 250 (kahesaja viiekümne) miinimumpäevamäära (KarS § 44 lg 2 alusel 10 eurot) suuruses summas, s.o 2500 (kaks tuhat viissada) eurot. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel nimetatud rahalist karistust täitmisele mitte pöörata,

kui M.V ei pane 1 (ühe) aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks tuleb lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.

Asitõendid

KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid – CD- plaadid, mis asuvad pakituna ümbrikus kriminaalasja materjalide juures - jätta kriminaalasja materjalide juurde.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt:

KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 750 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 459 eurot eurot, KrMS § 180 lg 1 ja riigituludesse.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-17-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. 245 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka märtsil 2015 jõustunud KrMS § lg

süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör,

süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses

tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3

alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud

ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas

kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad

riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS 180 kanda § lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi jäetavate menetluskulude suurus.“

Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt

väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada.

Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate

menetluskulude osas peab kohus -1-1-2- juhindudes Riigikohtu määruses 3 12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjend pikendada süüdistatavale atuks

kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul

tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks

riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak Kohtunik