Legislator Case Law & Legislation
2-18-7338/5 AI generated

2-18-7338/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-18-7338/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kostja ja hageja vahel 28.11.2017 sõlmitud võlatunnistus/maksegraafik, milles kostja tunnistas põhivõlgnevuse olemasolu hageja ees ning võttis kohustuse tasuda võlgnevus igakuiste maksetega (300 eurot iga kuu 10. kuupäevaks). Kostja rikkus pooltevahelist kokkulepet (maksegraafiku järgsed maksed tasumata). Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse

Legislator headnote

AI generated

2-18-7338/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Määrata kindlaks Capital Investeeringud OÜ maakohtus hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista C S’lt Capital Investeeringud OÜ kasuks välja menetluskulud 400 eurot. Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht

21. august 2018. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-7338 Tsiviilasi Capital Investeeringud OÜ hagi C S vastu võlgnevuse ja viivise nõudes Tsiviilasja hind 1404,77 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Capital Investeeringud OÜ (registrikood 12972085), lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Pilv Kostja C S (isikukood xxx) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista C S’lt Capital Investeeringud OÜ kasuks põhivõlgnevus 900 eurot, leppetrahv

200 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 150,31 eurot ja alates 22.08.2018 viivis põhinõudelt (900 eurot) 24 % aastas põhinõude tasumiseni Capital Investeeringud OÜ kasuks.

3. Menetluskulud jätta C S kanda.

4. Määrata kindlaks Capital Investeeringud OÜ maakohtus hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista C S’lt Capital Investeeringud OÜ kasuks välja menetluskulud 400 eurot. Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.

5. Jätta rahuldamata Capital Investeeringud OÜ taotlus maakohtus hüvitatavate menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks 178 euro ulatuses.

6. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, EE062200221059223099 AS-is Swedbank, EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või EE221700017003510302 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi alus

1. Kostja ja hageja vahel 28.11.2017 sõlmitud võlatunnistus/maksegraafik, milles kostja tunnistas põhivõlgnevuse olemasolu hageja ees ning võttis kohustuse tasuda võlgnevus igakuiste maksetega (300 eurot iga kuu 10. kuupäevaks). Kostja rikkus pooltevahelist kokkulepet (maksegraafiku järgsed maksed tasumata). Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse

900 eurot, leppetrahvi 200 eurot, vähendatud viivise perioodi 11.12.2017-09.05.2018 eest 88,77 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise põhinõudelt 24 % aastas.

Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 444 lg-st 3 tulenevalt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Menetluskulud

2. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab menetluskulud kostja. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 200 eurot ja lepingulise esindaja kulud 378 eurot. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Kohus peab riigilõivu 200 euro väljamõistmist kostjalt põhjendatuks. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus peab lepingulise esindaja kulu summas

200 eurot põhjendatuks (materjalide läbitöötamine ja hagiavalduse vormistamine). Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulude jaotuse alusel riigilõiv 200 eurot ja lepingulise esindaja kulud 200 eurot.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

(allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur kohtunik