2-18-11445/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Mihkel Roos Kohtujurist Eliko Suurkuusk Määruse tegemise aeg ja koht 17.08.2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-11445 Tsiviilasi J K kaebus kohtutäituri 18.07.2018 otsuse peale täiteasjas nr 022/2013/7206 Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja (võlgnik): J K (isikukood xxx), lepinguline esindaja A S Puudutatud isik I (sissenõudja): Placet Group OÜ (xxx) Puudutatud isik II: kohtutäitur Elin Vilippus, seaduslik esindaja kohtutäituri abi Viljo Konsap Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kaebus jätta rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta avaldaja kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses. Kaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kannab kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikele 2.

ESITATUD ASJAOLUD

2(3)

1. J K esitas 30.07.2018 kohtule kaebuse kohtutäituri 18.07.2018 otsuse peale täiteasjas nr 022/2013/7206, paludes kohtutäituri otsuse tühistada ja kohustada kohtutäiturit 18.06.2018 kaebust uuesti läbi vaatama.

2. Kohtule esitatud kaebuse kohaselt arestis kohtutäitur võlgniku menetluskulude hüvitamise nõude kohtutäituri vastu, arestimisakt on õigusvastane, sest menetluskulud ei ole võlgniku sissetulek.

3. Kohtutäitur Elin Vilippus oli seisukohal, et kohtutäituri 18.07.2018 otsus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus otsuse tühistamiseks, menetluskulude hüvitis ei ole sissetulek TMS tähenduses.

4. Sissenõudja Placet Group ei esitanud seisukohta.

5. Suulisel ärakuulamisel jäi kohtutäitur oma seisukoha juurde.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 ja § 51 lg 1 alusel tuleb kaebus jätta rahuldamata.

7. TMS § 8 lg 1 kohaselt on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. TMS § 51 lg 1 esimese lause kohaselt varale sissenõude pööramisel vara arestitakse. TMS § 111 esimese lause kohaselt sissenõude pööramiseks nõudele arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile.

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 229 lg 2 kohaselt võib tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus; hagita menetluses võib kohus lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi, muu hulgas menetlusosalise seletuse, mis ei ole antud vande all.

9. Tulenevalt TMS § 8 lõikest 1, § 51 lg 1 esimesest lausest ja § 111 esimesest lausest oli kohtutäituril õigus arestida avaldaja nõue kohtutäituri vastu kohtumenetluse menetluskulude hüvitamiseks. Arestimine ja arestimise peale esitatud kaebuse kohta tehtud kohtutäituri 18.07.2018 otsus oli õiguspärane. Kohtutäituri õigust nõudele sissenõue pöörata ei mõjuta asjaolu, et võlgniku suhtes kohustatud isikuks menetluskulude hüvitamise kohustuse täitmisel on sama kohtutäitur. Sarnasel seisukohal on olnud ka Tartu Ringkonnakohus asjas nr 2-11-29570 (12.04.2012 otsuse p 8), märkides, et kohtutäituril ei olnud keelatud arestida iseenda vastu suunatud rahalist nõuet.

10. Tuleb nõustuda avaldaja seisukohaga, mille kohaselt menetluskulude hüvitis, mida avaldajal on õigus nõuda, ei ole avaldaja sissetulek täitemenetluse seadustiku tähenduses. Menetluskulude hüvitise nõude arestimisel ja sellele sissenõude pööramisel ei kuulunud TMS § 130, § 131, § 132, § 133 ja § 134 kohaldamisele. Tulenevalt TMS § 8 lõikest 1, § 51 lg 1 esimesest lausest ja § 111 esimesest lausest on kohtutäituril õigus sissenõuet pöörata mitte üksnes sissetulekule, vaid ka nõuetele. Menetluskulude hüvitamise nõue ei ole vara, millele seaduse kohaselt ei võiks

3(3) sissenõuet pöörata. Täitemenetluse seadustikust ei tulene, et sissenõude pööramisel oleks võimalik arvestada asjaolu, mille kohaselt menetluskulude hüvitis peaks katma kahju, mida avaldaja menetluskulusid makstes on kandnud või kannab. Menetluskulude hüvitamise nõuet võis arestida nagu muud nõuet.

11. Menetluskulud tuleb TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel jätta avaldaja kanda. TsMS §

172 lg 7 teise lause kohaselt, kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti.

12. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine menetlust lõpetavas määruses takistaks määruse tegemist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mihkel Roos kohtunik